Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Michael Swanwick ·

The Very Pulse of the Machine

(jutt aastast 1998)

ajakirjapublikatsioon: «Asimov`s Science Fiction» 1998; veebruar
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Et on üks masin see maailm»
antoloogia «Mardus: Juubeliväljaanne» 2001

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
1
5
4
2
0
Keskmine hinne
3.417
Arvustused (12)
Arvi Nikkarev

Käesolev Swanwicki novell võitis 1999. aasta Hugo auhinna ning esindab hardSF suunda. Tegevuskohaks on Jupiteri kuu Io. Peategelane Marta Kivelsen jäi ellu, kui kulguriga juhtus avarii. Ta kaaslane Juliet Burton hukkus. Martal oli hapnikku peaaegu neljakümneks tunniks ja ta hakkas oma kaaslase surnukehaga kosmosesüstiku poole liikuma. Kogu see lugu - mis algul muutub üha müstilisemaks, aga lõpuks saab teadusliku lahenduse - räägibki sellest raskest minekust. Reetmata kuidagi jutu põhiideed, mainin vaid, et stardirakett sai järjekordses maa(=io?)värinas vigastada ja raske rännak oleks nagu olnud asjata. Aga... lugu leiab ootamatu lahenduse.

Millegipärast ei tekkinud lugedes samasugust vaimustust kui neil, kes selle aasta parimaks ingliskeelseks novelliks hääletasid. Mina hindan tugeva nelja vääriliseks.
Teksti loeti soome keeles
Raul Sulbi

Ei saa paraku kahest paremat hinnet panna. Igav ja tuim jutt, idee parajalt totakas ja ebahuvitav. Emotsionaalsust sama palju kui toolijalal. Aga autor ometigi oskab! Paremini. Palju paremini.

Swanwick on selline kummaline kirjanik, kes suudab luua tekste, mida oma absoluutseiks lemmikuiks pean, ja siis kirjutada asju, mis mind oma tuimuse ja totakusega lihtsalt vihastavad.

Pean jutu maakeeles avaldamist ruumi ja energia raiskamiseks.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Korralik käsitöö, kuid paraku mitte kriipsuvõrragi enam. Üldiselt on mulle täiesti arusaamatu, miks taolisi lugusid auhinnatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Tegemist on jutuga, mis meenub vaid meenutades. Et on üks jutt kusagil kogumikus, mis räägib ühest maailmast. Ei olnud huvitav see maailm ja kui kogu loo sisu enam huvitav ei ole, siis miks peaks kõrgelt hindama?
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Mulle meeldis. Swanwick oli välja m6elnud korraliku loogilise skeemi ja selle siis ka teostanud. Miks sellele kyll mingi auraha anti ei j6ua hästi pärale, aga eks targemad teavad.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Teostus jutul on hea, kuid mitte midagi enamat. Idee on natuke rumal ja Hugot pole imo kah väärt. Erilist tunnet lugedes ei teki ja kui nyyd seda meenutan meenub vaid, et yks tibi ronis surnud tibiga mööda Iod ja lõpuks hyppas laavasse või kuhugi, et saada surematust. way to go
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Lihtsalt suurepärane jutt, täielikult väärt teenitud Hugot. Swanwick on selline kirjanik, kes mulle enamjaolt kui ma teda lugema olen sattunud, ei meeldi ja vahest harva on selline "käib kah". Aga selle looga kompenseerib ta osaliselt oma mõnede teoste (näiteks romaani "The Iron Dragon`s Daughter") tekitatud ebameeldiva mälestuse. Hea lugu, ma olen seda küll kunagi 10+ aastat tagasi varem ka lugenud, tookord aga ei jäänud sellest mingit märkimisväärset muljet. Nüüd jäi.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles