Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Veiko Belials ·

Helesiniste Liivade laul

(jutt aastast 1995)

ajakirjapublikatsioon: «Liivimaa Kuller» 1995; nr 18 (4. mai)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Veiko Belials «Helesiniste Liivade laul» 2003

Tekst leidub kogumikes:
  • Ilmunud ajalehes
Hinne
Hindajaid
7
4
3
0
1
Keskmine hinne
4.067
Arvustused (15)

Yks Belialsi paremaid lugusid mu meelest. Täiuslikult lakooniline - iga detail on täpselt paigas, vahedalt ja värvikalt. Pealetykkimatu aga sygav stoori, tekitab mõtteid ja emotsioone. Mahult liiga lyhike, et paari sõnagagi ymber jutustada ;-) Tasub yles otsida ja läbi lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Mul jääb eelneva arvamuse avaldajaga üle vaid nõustuda, sest see jutt oli tõesti hea ning asjalik. Miks küll Belials tulevikus selliseks läheb nagu läheb, aru ma ei saa. Sest oleks igatepidi tore, kui ta oleks suutnud luua veel vähemalt sama häid jutte. Kahjuks see ei ole nii. Ometigi on ka siin üks viga. Või kas see on viga? Mõne jaoks mitte, minu jaoks küll. Nimelt oleks see teos võinud olla tsutike pikem, siis oleks ka ta mõju ilmselt suurem olnud. Praegu see nii ei olnud, seepärast neli ja mitte viis.
Teksti loeti eesti keeles

Vaatasin, et Belialsi 9 jutu keskmine hinne on mul 1,44. NII halb ta ju ometi pole! Täitsa hästi oskab kirjutada! Tuleks siis hakata arvustama neid jutte, kus ta on oma võimeid realiseerinud.

See jutt on minu silmis nii-öelda varase Belialsi loomingu tipp. Mida ei saa jõuga, saab nõuga. Ja nagu ütlesid vanad hiinlased -- mitte see pole suur väejuht, kes võidab vaenlast sada korda järjest, vaid see, kes võidab vaenlast ilma ainsagi lahinguta.

Teksti loeti eesti keeles

Tõepoolest üsna konkurentsitult parim lugu Belialsi senises loomingus, mille juurde soovitaksin autoril kunagi kindlasti tagasi pöörduda ja oma loometeed nö. uuesti alustada. Tema hilisemad katsetused, mis kantud mingist seletamatust soovist luua iga hinna eest midagi suurejoonelist ja sügavmõttelist näivad mulle küll abitu eksirändamisena, mis nõnda jätkudes V. Belialsi kirjanikumainele kindlasti kahju tegemata ei jäta. "Helesiniste liivade laul" on just sedasorti lugu, millede kirjutamiseks V. B.-l hulgaliselt annet paistab olevat ning mis näitab selgesti, et endapoolsetele meeleheitlikele püüdlustele vaatamata Belials oli, on ja jääb ennekõike poeediks ja unistajaks, mistõttu nood tema ponnistused argikeelsema ja kainelt filosoofilise loomingu suunas on pelgalt ande ja aja raiskamine, mille lõpetamisest võidaksid nii autor kui lugejad. Nii paradoksaalne kui see ka pole, siis vähemalt mulle mõjub just unistav Belials filosoofilisena, samas kui filosofeeriv Belials on banaalne ja lapsik.

Antud loole teenitult "viis".

Teksti loeti eesti keeles

Belialsi esinduslikku loomingusse täiesti sobilik laast. Ehk siis teisisõnu -- korralik fantasymaailma poeesia, kus mõõkade asemel kehtivad pillid ja võitluse asemel meloodiad.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ei saa kiidukõnedega nõustuda, tekst väreleb mulle tundmatul sagedusel. Liiga romantiline, liiga pateetiline.
Teksti loeti eesti keeles

Nii lühikeste juttude lugemise muudab raskeks see, et lugemisest endast märksa kauem aega kulub pärast BAASi jaoks klaviatuurist kolme lause väljaimemiseks.Mida siis käesoleva kohta öelda? Ah, näe, ongi juba kolmas lause.
Teksti loeti eesti keeles

Lühijutt on väga nõudlik ja kapriisne zhanr. See kas kõlab lugeja südames vastu või ei kõla - ning kui juhuslikult algusest peale ei kõla, siis järgmist võimalust enam ei tule, sest lugu on läbi. Käesolev ei kõlanud.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles