Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Tony Daniel ·

A Dry, Quiet War

(jutt aastast 1996)

ajakirjapublikatsioon: «Asimov`s Science Fiction» 1996; juuni
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kuiv ja vaikne sõda»
antoloogia «Täheaeg 2: Doominosillad» 2003

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg
Hinne
Hindajaid
10
5
1
0
0
Keskmine hinne
4.563
Arvustused (16)
Must Kass

kui marek simpsonil oleks ulme kirjutamiseks vajalikul määral kujutlusvõimet, siis võiks ta ehk millegi selliseni välja jõuda. siuke paha ja julm maailm ning pahad ja julmad inimesed ning maailma lõpp on ka juba kätte jõudnud. stiilitunnetust on autoril muidugi oluliselt rohkem kui simpsonil. kolme teenib lugu ainult jeesuse eest, aga üldiselt ma loodan, et danieli tekstid mulle enam ette ei satu.
Teksti loeti inglise keeles
Indrek Hargla

Tähelepanuväärne jutt selles mõttes, et samasugune lugu võiks toimuda ükskõik millal ja kus, kus mõni sõda käimas on. Kaugtuleviku ulmeline taust aga annab tugeva lisaväärtuse või täiesti uue väärtuse isegi. Lühike ja kompaktne lugu, millesse palju põnevaid detaile ja visioone kokkupressitud, ehkki neid ajamõõtmeid on veidi keeruline ette kujutada. Millegipärast aga hindes kahtlusi mul ei ole.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Minu arust oli tegu ulmekuube rüütatud vana hea klassikalise westerniga, kus küüniline ja kibestunud kangelane vaatab algul kõrvalt jõhkardite sigatsemist külarahva kallal, lõpus ei pea aga vastu ja lööb platsi puhtaks. Clint Eastwood on mänginud sellist kangelast päris palju, aga ka John Wayne, Gary Crant jne. Lugu oli hea, eriti tänu hard sf butafooriale, kõik need mõõtmed ja kõrgtehnoloogilised vidinad ja enneolematud relvad. Loen kindlasti tulevikus veel mitugi korda üle.
Teksti loeti eesti keeles
Orcus K.

Mõnus tehnoloogiline jutt. Kujutlusvõime hooleks jäetakse palju ruumi. Väike love-story ka olemas. Ei lobise rohkem midagi, lugege ise! Korralik ulme.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Jajah, seos vesternitega tekkis ka minul. Erinevalt vesternidest, kus vaataja algusest peale teab, et lurjused on lihast ja luust inimesed, keda vajadusel tappa saab, on siin lugu teine. Idee on originaalne, vähemalt minu meelest, looduslähedane planeet, milles tipptehnika eksisteerib kõrvuti primitiivsete kaevudega, sympaatne, ja pahalased tõeliselt vihatekitavad. Linnaelanikele võis pärast minategelase kättemaksu tänaval avanev vaatepilt ikka tõelist rõõmu tekitada... Erinevalt Mustast Kassist poleks mul midagi selle vastu, kui jälle mõni Danieli jutt ette satuks, kuid kahjuks pole teda siiani rohkem eesti keelde tõlgitud...
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Jutt sunnib uskuma, et fantaasiapuuduse all autor ei kannata. Pisut arusaamatuks jäi küll põhjus, miks pidi paari degenerandi tapmine kõik peategelase tulevased sõjakangelasteod ära nullima.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Täitsa huvitav lugu oli ja meenutas tõepoolest vesterne, kuigi neid eriti vaadanud ei ole aga umbes selline olevatki nende tegevus. Aga täiesti arusaadav oli minu arust see, et miks nende kaabakate tapmine nullis Bhenry Bone sõjateod. Nii palju kui mina aru sain oli see vist nii, et need kaabakad olid samuti sõjas, mis toimus tulevikus. Kuna Bone aga tappis nad minevikus ära siis ei saanud nad olla tulevikus sõjas ja aidata Bone poolel võita. Nnde surma tõttu kadus ära nende võidud ja kõik, nii et sõda pidi uuesti läbi mängitama aga ilma nendeta! Huvitav, eks? ;)

Lõpetuseks ütleksin loo kohta seda, mida ütles 2003 aastal toimunud jõumeeste võistluse saate lõpus(näidati tv3s)üks vanem neeger- Nice!! (rõhk c-l).
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Üldiselt nõus Musta Kassiga - muidu hea, aga läks halamiseks kätte. Siiski lugesin selle ka Täheajas eestikeelsena üle, nii et "4"
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Valge Vares

Huvitav eksperiment - igavikulise mõõtme lisamine kosmosevesternile - jätab üsna sümpaatse mulje, olemata samas siiski midagi väga erilist, kuid tubli nelja teenib välja igatahes.

Üks hinnet mittemõjutanud tähelepanek: soolikarappimise ja muu ihupurustamise stseeni naturalism mind otseselt ei häirinud, kuid tekitas küsimuse, kuidas paha mehe sisused nii kähku otsa said (oli vist kuus jalga või kuus meetrit, vahet pole; koolipingist mäletan nagu, et inimese kõhukoopas peituvate soolikate metraazh ulatub sirgeks tõmmatuna ikka kümneteni kui mitte sadadeni). Aga võib-olla sõltus see lihtsalt sellest, kustkohast need pooleks kaksati ja kuhupoole lahti harutama hakati...
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Kogumiku parim lugu, pole kahtlustki. Alguses oli natuke raske lugema hakata, kuid juba paari lehekülje möödudes haaras see lugu mind juba täielikult. See tulevikusõda lisas muidu nii tavapärase süžeega jutule päris huvitava vindi ning tegi asja nauditavamaks
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Nõustun nendega, kes peavad seda teise Täheaja parimaks tekstiks. Hea, haarav ja tuumakas lugu. Lühike, kuid äärmiselt sisukas ja mõtlemapanev jutt. Eriti hea meel on selle üle, et autor valdab lisaks heale mõttelennule ka kirjutamisoskust, mistõttu ei pea nagu millegi üle nurisema. Hea valik antoloogiasse!
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles