Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Andrei Balabuhha ·

Ravnovesije

(jutt aastast 1972)

ajakirjapublikatsioon: «Na smenu!» 1972; nr ?? (15. juuni)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Tasakaal»
Andrei Balabuhha «Eelkäijad» 1978

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
3
1
0
0
Keskmine hinne
4.167
Arvustused (6)
Jüri Kallas

Võimalik, et ma eksin... kuid minuteada on see üks väheseid ökoloogiateemalisi ulmekaid endise NLiidu ulme ajaloost. Ning see on ka kõik, mida selle jutu kohta öelda... einoh, lugu on hea ja inimlik, hästi kirjutatud ka. Aga ega ta nüüd ka mingeid alustalasid kah ei kõiguta. See on just selline jutt, et lugemishetkel on tore, aga hiljem pole midagi meenutada. Tegevus keerleb mingil planeedil püstitava rajatise ümber, millele Geohügieeni Nõukogu rangelt vastu seisab... ning asja eest seisab!
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Mina paneks küll "viie" ära. Mingeid alustalasid ta ei kõiguta, kuid on muidu hea ja huvitav lugemistükk. Tulevikus elavad inimesed loodusest eraldatuna klaaskuplitega kaetud linnades (ei tohi ju loodust häirida). Toitu (vilja, lihaloomi jne) ei kasvatata enam väljas, looduses, vaid tehakse hoopiski sünteetiliselt (ei tohi ju loodust häirida). Ühesõnaga tulevikus puudub inimesel kontakt loodusega. Jutt räägib siis sellest, kuidas looduskaitseorganisatsioon Geohügieeni Nõukogu keelab mingile planeedile ehitada miskit tuumareaktorit või igatahes midagi sellist. Ühelt poolt inimestele kasulik (saavad elektri- ja soojusenergiat), teisalt loodusele kahjulik (tõuseb planeedi keskmine temperatuur).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kena jutt. Ühest küljest peab peategelane oma ametiasjadega tegelema, teisest küljest aga ei ole see niisama lihtne, sest kuidas sa omadele poistele ikka ära ütled...
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Keeruline on seda teost hinnata. Ulmejutuna on see muidugi jama. Aga arvesse tuleb võtta aega ja kohta, kus see kirjutati: 1972. aasta NSVL-is olid igasugused neljandiku kraadi võrra soojenemised täiesti ни при чём. Ja otsesõnu sellest kirjutada oleks ju võinud, aga avaldada - vaevalt. Nii et "hea" peaks kokkuvõttes hea küll olema.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles