Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Andrei Balabuhha ·

Appendiks

(jutt aastast 1968)

eesti keeles: «Appendiks»
Andrei Balabuhha «Eelkäijad» 1978

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
0
1
0
0
Keskmine hinne
4.714
Arvustused (7)

Autori debüütjutt!!! Üks väheseid alternaativajaloolise kallakuga ulmejutte endises Nõukogude Liidus. Jutu teemaks on Minimaalse Vajaliku Muutuse tegemine, et päästa hävingust terve planeet... planeedi nimi on Maa ning päästjad pole inimesed. Kõige olulisem on aga see, et planeedi päästmise nimel tuleb tappa üks Maa geniaalsemaid teadlasi... Võrratu lugu!!! Natuke võiks ette heita selle ulmebutafooria liigset kuhjamist ning ka liigseid (ning antud juhul absoluutselt mittevajalikke) anglitsisme, aga see oli siiski autori esimene tekst ning aasta oli alles 1967. Viis mis viis!
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Kogumiku parim jutt. Ei tea, mis olendid selle Maa siiski päästsid. Kusjuures jutu mõte ei peitunud Maa päästmises ja hoiatuses, et ennast õhku lasta pole siiski mõtet, vaid hoopiski selles, kas tohib siiski ühte inimest tappa, et päästa ülejäänud miljoneid. Vägagi hea probleemiasetuse ja aktuaalsusega jutt. Pealegi hästi kirjutatud. Vene ulmejuttudest, mis eesti keelde tõlgitud üks parimaid. Ulmebutafooria oli minu meelest omal kohal. Hinne saab olla ainult "viis".
Teksti loeti eesti keeles

Mööda ilmaruumi sõidavad mõistuse kaitseteenistuse ristlejad ja otsivad planeete, millel on jälgi mõistusega liikidest, kes on hävinenud. Siis rändavad minevikku, teevad kindlaks, kuidas ja mis on hävingu põhjustanud ja teevad kusagil vajaliku muudatuse, et häving ära hoida. Ega pole lihtne töö. Teema on üleekspluateeritud, aga Balabuhhal on see mõnusas nukras stiilis kirja pandud.
Teksti loeti eesti keeles

Debüüdi kohta lootustandev, aga suures plaanis kehvapoolne - ja mitte ainult vähese originaalsuse pärast. See, kuidas alguses planeeti vaadeldakse ja ülessulanud kivide pärast vaat' et luulevormis kurvastatakse ning pärast ei vaevuta sekkumisega taastatud tsivilisatsiooni kohta suurt midagi ütlema (pidi ju see ju äkitselt tulnukate käeulatusse ilmuma, koos planeetidevaheliste lendude ja kõige muuga!), ei avalda erilist muljet. Kogu võimaliku ajaparadoksi küsimus jääb ka ära.
Samal teemal kirjutas Asimov "Igaviku lõpu" juba 1955. aastal. Loomulikult ei süüdista ma Balabuhhat plagiaadis, aga kui tuli ühele Leningradi poisile 12 aastat hiljem pähe samu ideid arendada, mis siis ikka... Tuli, siis tuli, tubli poiss, aga millest siin vaimustuda...?
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles