Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Anatoli Dneprov ·

Krabõ idut po ostrovu

(jutt aastast 1958)
https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19620909.2.14

ajakirjapublikatsioon: «Znanije – sila» 1958; nr 11
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Krabisaar»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
  • Ilmunud ajalehes
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
15
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.789
Arvustused (19)
Jüri Kallas

Lugu «nende» elust «seal»... lühidalt ulmepamflett... oli sihuke ulme alaliik nõukogudemaal. Aga ega vist teistmoodi polekski 1958. aastal Nõukogude Liidus küberneetilistel teemadel kirjutada saanudki. Lummab hoopis idee värskus... tegelikult olen ma kohanud veel kahte enamvähem sama süzheega juttu, aga need mõlemad olid kirjutatud 5-10 aastat hiljem... autoriteks olid Niels E. Nielsen ja Stefan Weinfeld... Dneprov oli neist kindlasti ennem (see on üldse tema üks esimesi jutte) ja Dneprov on ka tunduvalt huvitavam ning värskem. Antoloogia «Diogenese latern» üks ilmseid kõrghetki, sealjuures on see raamatu kõige vanem lugu... vaat nii!
Teksti loeti eesti ja vene keeles
kuits

Erinevalt eelkirjutajast pole mina ühtegi sarnast juttu lugenud, seda suurem on minu vaimustus sellest. Lühidalt eelnenust. Üksikule saarele pannakse maha hunnik igasugust metalli, metallhammastega teadlane, tema sõber ja robot-krabi, kelle ülesandeks on toota võimalikult palju endasuguseid. Kui metall otasa saab---->läheb jamaks.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Täitsa hea lugu. Kõige rohkem paneb mind mõtlema selle üle, kuidas Dneprov neli aastat pärast"Krabisaart" sai kirjutatud sihukese iba nagu "Kangelastegu". Äkki on erinevad inimesed? ;)
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vinge ja vihane lugu. Mingi fanaatiline sõjaväeinsenöör suurt tööd tegemas ja loomas sõjapidamiskrabisid. Uus evolutsioon. Aga parem oleks vist jah see elukas sinna saarele jätta ja mitte teda torkida.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Tegelik hinne oleks "viis miinusega". Minu arvates jäi midagi vajaka. Kuid see on noring. Huvitav idee: luua iseennast taastootvad masinad ja lasta neil siis piiratud ressurside juures omavahel konkureerida. Kes jääb peale olelusvõitluses?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Arvi Nikkarev

Minu jaoks originaalne idee ja väga hästi välja joonistatud. Kõik detailid ja sündmused on loogilised ja hädavajalikud. Kogumiku üks parimaid lugusid. Ilmselge viis pluss.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Trolla

Idee ise hea, Darwinit masinate peal rakendada. Kuid see tegevus seal saarel polnud just nii hästi läbi mõeldud kui asi reaalselt oleks sündind. Hea aga mitte väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Ausalt öeldes pole lugenud aga kuulsin Eesti Raadiost kuudemängu kujul. Vinge asi, kuulasin põnevusega.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Idee oli väga huvitav. Tõestada Darvinit robot krabide abil ja pärast neid paremaid ja tugevamaid kasutada sõjanduses. Lõpp oli ka hea nii, et see insener ei arvestanud sellega, et krabi ka talle kallale tuleb tema teras hammaste pärast. Kuid üks asi ei vastanud loogikale. Miks need hiigel krabid pärast sellele laevale kallale ei tulnud, mis meestele (üleelanule) järgi tuli. Kuna nad olid juba nii suured, et nad oleks võinud ju ka laeva pintslisse pista. Lugu muidu oli hea kuid viit ei taha panna mõne ebaselge asjaolu tõttu. Eba selgeks jäi ka veel see, miks need krabid muutusid agressivseks just ühe vastava metalli pärast (koobalt oli vist). Miks nad ennem juba teiste metallide pärast ei alustanud teineteise retsimist. Kui ma aus olen siis ma ei ole enne sellist ideed mitteühelgil lool kohanud. Nii, et võid öelda ka, et see jutt oli originaalne.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Kindlasti yks "Diogenese laterna" nimelise kogumiku paremaid teoseid - ja näide väärduvast evolutsioonist. Endal tekkis selline kysimus - miks ei arenenud välja veekindlaid krabisid? Aga ju siis ei olnud selleks piisavalt ajendeid. Ja idee iseenesest on juba midagi väärt - lausa palju midagit!
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Lõbus lugu. Nagu Jyrkagi alguses mainib, selline pamfletimaiguline, aga sellegipoolest väga hea ideega, kuigi ideoloogiliselt fikseeritud ja loogikaga siin-seal jõhkralt ümber käidud. Aga lugeda tasub - tõstab suunurgad ülespoole.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Jaah, l6bus on see lugu muidugi ja k6lbab päris hästi lugeda. Sisu eest saaks "vvie", sest olen kindel, et kui leiaks m6ni teadusemees, et selline idee nagu toimib ja myyb, siis t6mmatakse aga joon ja kukutakse kaevama. Hinde kisub alla väheke punaseks v66pamine, kuigi asi polnud hirmhull, olen tuntavalt j6ledamaid asju lugenud nii ida kui ka lääne poolt Maarjamaa piire.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Kui päevas tuli krabisid 2 põlvkonda, siis 20 päevaga 40 põlvkonda. Siit järeldub, et robotid täitsid oma ülesannet (toota endasarnaseid) kehvasti, kui neil nii kiiresti nii suur varieeruvus tekkis.
Esiteks on võimalik, et neile oli juba sisse programmitud suhteliselt suur varieeruvus.
Teiseks on võimalik, et krabid seisid toorainepuuduses küsimuse ees: kas täita oma ülesannet kehvasti või üldse mitte täita. Valisid kehva täitmise ja hakkasid uusi krabisid valedest metallidest ja muust ersatsist kokku panema (neil läks ju alumiinium ja plekk ja kõik mängu).
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Tore lugemine, mis kõlbab v. hästi illustreerima arengu planeerimatust. Olgu tegemist siis tehnilise progressiga või liigilise mitmekesisuse hävinguga (siiani ei suudeta korralikult modelleerida ühtegi ökosüsteemi), vms. Nõuka ajal, plaanimajanduse tingimustes võis olla tegemist isegi dissidentliku tekstiga:).
Teksti loeti eesti keeles
Agnes Tammik

Kyuigi Jyrka sõnutsi on sarnase ideega teisedki kirjanikud esinenud, siis pole ma ise neid kohanud. Seega jättis tohutu mulje esmalugemisel ja ka korduval! Võimas! Pole Selle lugemise järgselt oled kohe sunnitud mõtlema, et kui ja oleks ja mis siis...
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Lugu sellest, kuidas tehisintellekt võib meid ohustada. Või siis lugu sellest, kuidas jumalat mängivad teadlased mängivad inimkonna eksistentsiga.
Loo moraal: Ära mängi jumalat.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles