Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Dmitri Bilenkin ·

Proverka na razumnost

(jutt aastast 1972)
https://archive.org/details/diogenese-latern/mode/2up

ajakirjapublikatsioon: «Iskatel» 1972; nr 2
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Intelligentsi proov»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
  • Eesti Raadio
Hinne
Hindajaid
11
8
1
1
0
Keskmine hinne
4.381
Arvustused (21)
Tundmatu Arvustaja

Iseseenesest hea lugu Kontakti teemal. Midagi selle loo juures mind siiski häiris, umbes nii nagu maitsetu soust kipub kogu prae-kartulite taset alla kiskuma. No ei ole ja kõik. Lugu iseenesest lihtne: tundmatul planeedil püüab uurimisekspeditsioon tundmatuid loomi ja nii muuseas haarab võrku ka mõned mõistusevennad. Siit hargnebki arendus igivanal teemal: kuidas teha teistele selgeks, et oled intelligent. Ja mis sellest kõik välja tuleb.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Iseenesest hea lugu tõesti ja mind see miski ei häirinud. Mulle jäi see satikate ärkamisvärk ainult natuke segaseks. Ja miks nad sussidele hapet valasid?
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Kuulsin seda lugu kunagi Eesti Raadio Jututoas. Hea oli!

Tunduvalt hiljem sattus mulle kätte see «Diogenese latern» – jutt oli ikka niisama hea. Hakkasin hoolega Bilenkini lugusid otsima... otsisin ja leidsin ja lugesin ning umbes 50% ulatuses ei pidanud ka pettuma... hea intelligentne ja filosoofiline kirjanik.

Üleeile öösel lugesin ma seda juttu taas – peaaegu niisama hea, kui varemgi. See peaaegu on tingitud sellest, et mõned asjad toimuvad jutus natuke liiga lihtsalt ja kähku... aga eks ta olegi üks kosmoseajastu mõistulugu ning sellisena on ta hinne viis õige pisikese miinusega.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Laur Salundi

Lihtne ja selge. Pane aga miski intelligentne(???) elukas kuskilt planeedilt pihta ja küll sa siis pärast näed. Umbes sama mis Robert Silverbergil see lugu (Something Wild Is Loose).
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Hea lugu kahe täiesti erinevat tüüpi intellekti kohtumisest. Lugu aga ei tõmmanud kaasa, jättis külmaks. Seepärast neli.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Hea lugu. Idee ja teostus oplid ka head. Kuid nagu eespoolgi mainitud jäid mõningad asjad segasteks. Oli veel huvitav lugeda sellepärast, et see ei olnud mingi klassikaline ulme. Selles mõttes, kus on mingid kollid kes koguaeg jällitavad ja retsivad, kui kätte saavad. See oli huvitav, et need kollikesed käitusid vastavalt inimese käitumisele. Kui pani inimene lõksu üles tegi ka koll midagi paha. Kui inimene parandas enda vea parandas seda ka koll. Vahelduseks igati hea lugeda. Meeldis ka see viis kuidas kirjanik kõik lahendused loogiliselt ära lahendas ja ei võtnud mingeid vastuseid nii-sama n.ö. õhust.Väärib igati nelja. Viit ei tahaks eriti panna kuna oli mõningaid arusaamatusi, vaatamata kõigele, sees.
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Olen midagi sellist kusagilt kunagi lugenud. Ausalt öeldes ei mäleta täpselt, aga kole tuttav tuli kõik ette. Tegelikult vist ongi väga raske midagi rabavalt uut kirjutada. Nii et igati neljavääriline jutuke. “Galaktilisse pimedusse mähkunud triikraud hiilib kurjakuulutavalt magava kosmonaudi öösusside suunas...” No kas pole armas?
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Väga meeldejääv jutt. Võõra mõistuse poolt oma keha funktsionaalne kohandamine oli suurepärane leid.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Lugu meeldis, kuid mitte parim sellest kogumikust. See kogemata kaasavõetud intelligentse eluvormi idee on päris tore, kuigi mitte ainulaadne; muutuvad kehad on aga juba parem. Neli. Plussiga.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanis Tali

Väga hea jutuke ju. Kõik jutu elemendid korralikult kohal.
Intriig - tüüpiline venelik sumatohha, keegi pannakse peldikusse kinni, kellegi toatuhvlid on ära reenatud, keegi näeb viirastusi ja arvab, et on hulluks läinud.
Point - ei olegi keegi hulluks läind, hoopis võõrplaneetlased on ...
Häppi end - kõik saavad kõigist aru, vaenlased lepivad ära, kõik teevad head ja parandavad pahateod ja on iseendaga rahul.Ilus lugu.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

See lugu ajas mind juba koolis ("Diogenese laterna ilmumise ajal olin ca 15) vihale oma maakerasuuruste loogikaaukudega. SF-i kirjutades tuleks zanri reeglitest kinni pidada - Conanil on lubatud vastaseid lihtsalt nottida, sest kohe alguse on ära öeldud, et ta on tugevam ja kiirem. SF-i puhul on pisut mõtlemist vähemalt minu tagasihoidliku arvamise kohaselt kohustuslik. See jutt ei ole lihtsalt väärt pikemat analüüsi, mainin vaid, et lugedes jäi Tsivilisatsioonide Kohtumise Filosoofiline Iva (kui seda seal oli) iga kahe lause tagant korduva mõtte taha - "... no miks nii lollisti..."
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Millegipärast on paljudes juttudes tulnukad eluvõimelisemad inimestest. Paned mutuka potti, aga tema tuleb läbi kaane välja. Ja parandab poti kohe ära, kui ta vabaks lastakse.
Nüüd mõtleme vastupidist. Tulnukad röövivad maa pealt mehikese. Panevad puuri ja tahavad temaga katseid teha. Mehikesel õnnestub puurist plehku panna. Tavaline lugu (see on nagu tavaline pesupulber, millele vastandub eriline toode) jätkub kaklusega hea inimese ja pahade tulnukate vahel. Tulnukate laev vallutatakse ja saab inimese omandiks.
Seekord annavad tulnukad inimesele andeks, sest taipavad, et sellel on mõistus peas, ei tee katseid ja lasevad ta ilusasti koju. Inimene jälle parandab tänutäheks tulnukate kõik lõhutud seadmed ära. Lugu lõpeb suure sõprusega. Heleroosa lõhnav paradiis.
Teksti loeti eesti keeles
Krafinna de Kraax

Kosmilises pimeduses hiiliv triikraud oli ääretult armas!

Idee, et tulnukad võivad ka head olla, on noh, päris mõistlik. Vähemalt ei saanud mehed tõmmata.

Nojah, mitte päris minu maitse, aga Bilenkinit loen edaspidigi.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Ei saa panna paremat hinnet loole, mida on mitu-setu korda erinevatest kohtadest ja erinevates keeltes loetud, kuid alles poole peal suudad meenutada, et mis toimub ja kuis saab. Otseselt midagi nagu etteheita ei ole, aga pole seda tunnet, mis kuulub hea asja juurde. See on sama nagu vahe söömise ja laadimise vahel: ühte teed ellujäämise eesmärgil, teist m6nu pärasst.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Ander Skarp

Mõnus ja hea käiguga lugu, mis tekitab pärast lugemist umbes samasuguse tunde hinge nagu oleks just vaadanud Kolmanda planeedi saladust...
 
Atmosfääri loomise ja loo sujuva kulgemise eest maksimumpunktid.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Tahaksin panna hindeks 4,5 (sest "miski jäi puudu", nagu mitmed eelarvustajad on ammu juba öelnud), aga ei saa. Seetõttu otsustas hinde masin, mis võitis sõja.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Võib-olla pisut naiivne jutuke kontaktist/konfliktist võõrtsivilisatsiooniga, aga ladus ja hästi jälgitav. 
Loo moraal: Ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehtaks.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles