Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· W. W. Jacobs ·

The Monkey`s Paw

(jutt aastast 1902)

ajakirjapublikatsioon: «Harper`s Monthly Magazine» 1902; september
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Ahvikäpp»
antoloogia «Olend väljastpoolt meie maailma» 1995
antoloogia «Öised külalised» 1997

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
17
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.944
Arvustused (18)
Laur Salundi

Väga hea lugu. Sada korda juba läbi loetud (tegelikult natuke vähem). Lugu räägib mustast maagiast (sellesama ahvikäpa kujul) ja õnnega mängimisest. Iga korraliku õudusfänni kohustuslik lugemisvara. Kui lugenud ei ole siis tehke seda kindlasti.
Ja loomulikult on see vana jutuke saadaval ka rahvusvahelise arvutivõrgu kaudu. Aadressiks: http://www.bnl.com/shorts/stories/paw.html.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Siim Espenberg

Jutuke ahvikäpast, mis täidab kolm soovi (iseasi kuidas). Mingi perekond tahab käpa käest raha, saavadki, aga mitte ilma kaotusteta. Pehmelt öeldes julm lugu. Muidu on jutt lühike, nii et igaüks võiks sellele natuke aega pühendada.
Teksti loeti inglise keeles
Andri Riid

Lugu on tõesti jube. Ja justkui selle kompenseerimiseks tekkis mul kohatu paralleel ühe Eesti ennemuistse jutuga, kus eidel ja taadil on kolm soovi ja siis nad soovivad esmalt enesele vorsti, siis selle vorsti eidele nina otsa ja viimase soovina jälle nina otsast minema.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Klassikaline inglise õuduslugu, nii on seda klassifitseeritud. Hea ja täpselt stiili tabav läenemine nõiajõudude kasutamisele. Just seda lugu kasutas Norbert Wiener oma essees "AS Jumal&Golem" illustreerimaks tehnoloogia ebajumala tegevuse mõningaid aspekte. Soovitan soojalt!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Dragofor

Klassika. Ehkki autor oli natuke härra Stokeri moodi, kes kirjutas Dracula ja see oligi ainuke suur asi. Ehkki kutt olevat kirjutanud ka mõned pikemad lookesed ( loe: romaanid). Aga jutt sellest, kuidas soovitakse kaks soovi ning kolmas kasutatakse vea parandamiseks... Noh, juba idee on midagi väärt. Ja ehkki minu jaoks polnud ta jube, oli tegu siiski jutuga mida tasus lugeda ja mis kannatas lugemist.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Jaa nii see on see kui hakatakse saatusele vastu pukslema. Igatahes väga hea lugu. Muide silma hakkas see, et see ahvikäpa värk on ka igal pool filmides ja ka teistes raamatutes ideena sees (isegi ühes multfilmis oli vist). Igati hästi kirjeldatud, loole oli antud hästi mõnusalt sünge taust ja sama ka lõpu kohta. Väga hästi oli õudust edasiantud.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Eelarvustajad on "Ahvikäpa" väärtused - kerge kasu otsija komistab omaenda võrku - juba välja toonud, nii et ühinen nendega. Jutt, mida tasub iga kord meenutada, kui inimese tahe pilvekõrgusena ja ainuvalitsevana tundub. Ego maa peale tagasi toomine ei tule sugugi iga kord kahjuks.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Klassika jah. Ja lugu sellest, et tasuta lõunaid pole olemas. Põhimõtteliselt kõigi nende "Soovitäitjate" jms eelkäija. Pärast esimest korda, kui nägin selleteemalist telelavastust, ei soovinud ma tykk aega yldse midagi, ainult värisesin.
Eks ma olin väike ka. Uhh, ikkagi. Brrrr.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Ei hakka mina ka seda ilusate hinnete jada ära rikkuma. Klassika, mida on kasutatud kõikjal, kus seda kasutada saab. Väärt lugu, mida kannatab isegi korduvalt üle lugeda. Viis
Teksti loeti eesti keeles
Triin Põldra

Lugu ise on lühike, aga mõjuv. Kirjeldused on napid, ent annavad toimuva väga hästi edasi. Dialoog on suurepärane.

http://gaslight.mtroyal.ab.ca/mnkyspaw.htm
Teksti loeti inglise keeles
Bernheim

Teema kindlasti väga hea(kes ei tahaks kolme soovi)! Oleks saanud vabalt seda teemat arendada veel, aga võibolla ongi jutt nii tuntud maailmas oma lühiduse ja otsekohesuse poolest.

Tundus, et Veltveebel Morris ise teadis väga hästi kuhu õhtu välja jõuab - müüb ahvikäpa ära. ta oleks saanud vabalt keelduda selle müümisest ning hiljem ära põletada või midagi. Aga ei, hävitus töö peab jätkuma.

Kolmas vaatus oli väga hästi välja kirjutatud: meeileheide, kartus ja ootuse rasked hetked ning lõpuks surm ukse taga.Meeldivaid õudsaid õhtuid!
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles