Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Earl Godwin ·

Daddy

(jutt aastast 1984)

eesti keeles: «Issi»
antoloogia «Mardus 2/99»

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
14
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.875
Arvustused (16)
Kristjan Sander

Tõsiselt hea lugu. Bradburyl oli üks jutt poisist, kes ei vanane ning jääb elu lõpuni välja nägema nagu 12-aastane - see siis on nimetatud loo vastand.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Loo algus oma pajatuslikkusega ei häälestanud just meeldivalt... kartsin miskit triviaalset horrorit, aga...

Eelkõige soovitaks lugu neile, kes kahtlevad erootika ja seksi vajalikkuses ulmes. Lugu on vaieldamatult erootiline, loos on ka asjatundlike seksstseene, loos on loomulikult ka kirge... ning loos on ka teatav saladus ja ütlematajätmine.

Mõni nimetaks seda ehk õuduseks, aga pigem on jutt siiski linnafantaasia (urban fantasy), kuigi ka õõva on loos omajagu...

Väga hea jutt!
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

"Issi" on selle aasta kahe esimese "Marduse" juttudest selgelt parim. Kui igas numbris oleks üks sellise tasemega lugu, saaksid lugejad rahuldatud ja neil oleks võimalik võrrelda kohalike autorite loomingut meistritöödega. Lovecrafti, Howardi jt. minevikusuuruste teisejärguliste juttude kõrval näib eesti ulmekirjandus vägagi kõrgetasemeline. Alles võrdlus "Issiga" või "Eikellegi majaga" paneb asjad paika.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Wäga omapärane (w-käib asja juurde) jutt. Mis oli iseenesest täiesti huvitav. Kuigi ajas see mind kohati itsitama aga sellegi poolest muljetavaldav. Autoril peab olema huvitav mõttelend, et üldse sellise ideepeale tulla naguy selles jutus kirjeldatud oli. Sellesse oli segatud kõike. Ulmet, erootiokat j.n.e. Pole midagi öelda oleks hea kui selliseid veel tuleks.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Hea, lausa väga hea lugu, mis mõjub. Erootiline atmosfäär on seotud veidi õudsa ja, tahes-tahtmata, ka tsipa nekrofiilse atmosfääriga. Ta mängib meie reaalsustajul, paneb mõtlema asjade käigu üle. Vananemine on paratamatus, ka see. Võttes aja ning pannes selle omamoodi käima, sünnib lugu, millise peale on raske tulla. Ajamängud on alati populaarsed olnud, kuid see läheneb asjale täiesti uuest küljest.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Õudne lugu. Seosed nekrofiilia ja intsestiga. Aga väga omapärane idee. Kuid õudsalt vastik või vastikult õudne--Adriftedil oli pärast lugemist tükk aega paha olla.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

See oli teos se”llise kvaliteediga, et yllatas meeldivalt. see pani lausa mo~tlema asja bioloogilise vo~imalikkuse peale - kuidas see olend eksisteerib, kuis arenes, milline on ta biokeemia... Selline absurd, mis pani mo~tlema. Motlema sellele, kui palju on meist me lastes ja vanemates - ja mo~tlema omaenese perekonnale. See lugu kompenseeris tegelikult täielikult Kleini nälja, mis oli nigelaim aasta jooksul loetud lugu. Tänu tollele olendile - kes oli ehk ka isegi inimene, ainult et väga teistsugune, ei tundnud ma, et tegu olnuks raisatud ajaga.
Teksti loeti eesti keeles
Orcus K.

Kahtlemata on jutt täielik pärl. (Ysna yllatav oli seda Mardusest leida.) Tegemist on seda masti looga, et kui yhe korra lugenud oled, jääb see nähtavasti eluks ajaks meelde. Kui mitte just terve lugu, siis vähemasti móningad kujundid.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Ulmejutt (ei oska õelda oli see fantasy, õudusjutt või teaduslik fantastika)väga ilusast naisest, kes vananeb väga kiiresti ja elab edasi (sõna otseses mõttes) oma tütardes ja kes peab leidma mehe,kes talle tütreid teeks, vana surnud keha ära viskaks,päevaga täiskasvanuks saanud tütrele lapse teeks,vana surnud keha ära viskaks jne. Igavesti seda ringi korrates.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Päris hästi kirjutatud jutuke. Küll see mees sellega pikapeale oleks ära harjunud. Autor oleks võinud ju natsi kauem elada. Akki oleks sealt tulnud veel midagi tarbimisväärset.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Üks tõeline poissmehe jutt. Pakun ainult, et mees ise ei pea kuigi kaua vastu. Saada perekondlikku järelkasvu 365 tk. aastas -- suht duff oleks.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Hää urban fantasy. Meeldis isegi minule, kes ma yldiselt kirjanduses eriti soojätkamisega seotud naturalistlikest kirjeldustest eriti ei pea. Antud kontekstis aga olid nad kenasti omal kohal. Natuke ehk kohatu v6rdlus, aga millegipärast tuli mingil hetkel meelde Silverberg, kellel kah nii m6nelgi pool kohtab ysna selgelt erootilise suunitlusega stseene ning kellel need samuti täiseti orgaaniliselt ja 6ieti muusse konteksti sulanduvad. Selge "väga hea", vähemaga ei pääse kuidagi.
Teksti loeti eesti keeles
Triin Põldra

Hea lugu, tõesti hea lugu... Mõned loogikavead on sees muidugi või vähemalt kohad, mis minu jaoks vajaksid lisaselgutusi... Liiga kiiresti kulges jutt minu jaoks lõpus, oleks tahtnud sarnast heietamist nagu alguses.

Näiteks: miks vananeb too naine elu lõpu poole kiiremini kui elu alguses? Kolme tunniga sai imikust väikelaps, aga paari minutiga elu lõpus vananes naine 30-40 aastat? Maagia, ilmselt...

Loeks meelsasti loo eellugu.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles