Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Lew R. Berg ·

Viimane karje

(jutt aastast 1999)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 2/99»

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
0
7
5
2
0
Keskmine hinne
3.357
Arvustused (14)
Kristjan Sander

Guy N. Smithi "The Campi" stiilis õudukas, ent mitte nii hästi kirjutatud. Esindab lugusid, milles mingisse kitsasse ruumi suletud isendid lolliks lähevad ning üksteist ära tapavad - väärtusetu jutuke.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Hästi kirjutatud allveelaeva õudukas, aga...

See aga on üks suur ja oluline! Miks pidi see eriteenistuse tegelane selle sheifi allveelaevas lahti katkuma... selliseid asju tehakse korralikult sisustatud laboris. Kõik muu oli jutus tasemel, aga see loogikakala rikub kogu jutu ära... ning kui sheifi allveelaevas mitte lahti teha, siis jääb ka jutt ära? Absurdne situatsioon, mis tuletab mulle meelde Matt Barkeri jutu «Siis nad usuvad» raamatukoguvestluse absurdi... aga kui Barker vaid komistas rehale, siiis Berg kargas kahe jalaga ja täie hooga...

Jutt ise on mõnus, stiilne kollane kirjandus... poleks seda prohmakat oleks ilmne viie noos... aga et sedavõrd hästi on teostatud, siis panen hoolimata prohmaka suurusest siiski nelja!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Millegi uuega see lugu nüüd just ei hiilga, on ju Bergil taolise ülesehitusega lugusid veelgi (näiteks "Miski" ja "Mikroob Altairilt" tulevad meelde, tegevuspaigaks ainult kosmoselaeva asemel selles jutus allveelaev ja muude eluvormide asemel mingi leiutis), see ka pisikeseks miinuseks asja juures. Peale selle tundus asi lõpus natuke ära vajuvat, igal juhul ootasin huvitavamat lahendust asjade käigule, on ju säändse lahendusega lugusid palju.

Kuid vaatamata nondele väikestele miinustele siiski hea lugu... neist eelnimetatud paladest igal juhul klass kõrgemal.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Tasub äramärkimist. Korralikult kirjutatud, talutava tekstiga, minu meelest tundusid ka tegelased rohkem inimestena kui Bergi puhul tavaliselt. Nii et neli, sama loogikavea pärast, mida Jyrka juba mainis.
Teksti loeti eesti keeles
Orcus K.

Nagu halva filmi stsenaarium, mingi tegevus jne. Bergi lugudel kui sellistel pole suurt viga, lugeda kõlbavad, aga närvidele käib, kui tegelast eristab teisest ainult nimi. Viiendal leheküljel unustad juba ära, kes oli kes ning mille poolest oluline. Siis keerad jälle paar lehekülge tagasi, et järgi vaadata. Jumala ära tüütab! Võiks ju kas või algelisi karrakteri "kontuure" tekitada ja lugu veidigi sümpaatsemaks muuta. Isikupärased detailid muudaksid loo vast hubasemaks, tekiksid sümpaatiad ja antipaatiad, väike huvigi, kuidas lugu võiks lõppeda. Proovi!
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Ameerika allveelaev läheb otsima salapäraselt uppunud Jaapani kullerallveelaeva kapteni sheifi,mis olevat seotud ülirelva (mitte aatomipommi!) loomisega.Pärast selle pardale toomist, hakkavad allveelaeval toimuma mõrvad...
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Midagi eriti ulmelist ma seal tekstis nüüd küll ei leidnud. Mõnel vennal oli lihtsalt probleeme kõrge õhurõhu talumisega ja läksidki teised hulluks kätte. Muidugi olid seal veel need loogikavead, millele kahjuks kogu jutt üles ehitatud oligi. Selle teksti oleks kenasti ka lühemalt kirja saanud panna.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Kunagi (mida ma nüüd kahetsen) lugesin "Salatoimikuid". Berg on suutnud kenasti (aga kahjuks) midagi sarnast kirjutada. Jutt oleks nagu mingi ameerika "põnevus"film meresügavustest. Aga võiks ju kirjutada sellistest asjadest, millest ise rohkem teab? Kui teadmised puuduvad, tuleb neid hankida, spetsialiste ja eksperte peaks meil Eestis ju leiduma?
Karakterid võiksid olla rohkem inimesesarnased, mitte kui hüpiknukud, mida vastavalt südmustiku arendamisele autor liigutab. Aga kuna on tegemist "filmi kiirülevaatega", siis vist kurtmiseks pole põhjust. Põnevus oli taotuslik (ja esikohal)ja see saavutati: pidevalt keegi suri. Oi, kui põnev. Aga ulmejutu mõõtu küll välja ei andnud. Leitakse must tellis ja põnevad, aga karmid sündmused hakkavad aset leidma...
Bergi puhul hindaksin enim seda, kui ta suudaks luua olustiku selliseks, et lugeja tunneb, et ta on sealsamas, kus ta tegelased. Veelgi parem -- kui lugeja tunneks, et ta on üks tegelastest, olgu ta siis vapper kangelane või süütu pealtvaataja, kes leiab kiirelt oma otsa -- nagu Bergi juttudes ikka.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Tubli hulk teksti ja vaeva raisatud eimillekski. Sellest on kahju, sest kirjutatu jättis ysna sympaatse mulje - kirjaoskus on olemas. Mida aga ei olnud oli kandev idee. 6igemini oskamatus sellega midagi m6istlikku peale hakata ja seda vähekenegi p6hjendada. Laadna, must tellis, tore on. Aga piizikenegi vihje sellele, et millega tegu v6i milliseid radu pidi see jaapanlaste uurimus tegelikult liikus.
Teksti loeti eesti keeles
Triin Põldra

Loos on üks asi puudu, nimelt vähemalt 200-300 lehekülge. Ma olen sarnaseid asju kirjutanud näiteks lõpukirjandi mustandisse: skemaatiline kirjutise kava; kaart, mille järgi joondudes kirjutada midagi pikemat, suuremat.

Jutt ise on hirmus hästi kirjutatud, terminoloogia, grammatika - kõik on paigas. Mida ei ole, on pikk, kandev, mahlane jutt. On vaid skeem: A tapab B, C näeb seda pealt ja tormab hüsteeriliselt röökides mööda ülemist tekki edasi-tagasi ja lööb kirvega maha D ning K ja L löövad C lõpuks ise maha. The End.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles