Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Jaan N. Klein ·

Nälg

(jutt aastast 1999)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 2/99»

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
0
2
6
5
3
Keskmine hinne
2.438
Arvustused (16)
Kristjan Sander

Kehatute kollide teemat on juba nii palju kedratud, et millegi hea loomiseks selles võtmes peab ikka VÄGA originaalne olema. Lugu, mis võis olla värske 19. sajandi keskpaigas, pole seda 20. sajandi lõpul enam mitte. Tunneb tüüpilise algaja jutu hõngu, eks sellistega ole vist kõik alustanud. Plusspoole peale tuleb kanda see, et autor on siiski viitsinud tiba tööd teha (mitte küll ülearu, aga siiski!) ning pole piirdunud üheleheküljelise mõttetu laastuga - mitte et pikkus sellele loole erit palju juurde annaks, asi on pigem selles, et antud loo mõjul võib autorilt siiski edaspidi midagi paremat oodata, kui ta mingi originaalsema ainese leiab.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Ma ei pea ennast just eriliseks asjatundjaks kaljurahnudel ellujäämise koha pealt aga midagi söödavat oleks seal siiski pidanud leiduma. Merekarpe näiteks, või siis vetikaid. Ja oma liha söömise asemel oleks võinud lihtsalt juua paarsada grammi verd (pool liitrit peaks olema veel suht mõistlik kogus, mis jalgu alt ei niida) ja proovida mõnele suuremale pinnamoodustisele ujuda (surm siin või Siberis!), kui ta juba selline võitleja tüüp oli. Arvestades selle järgi, et seal kajakad ringi tiirutasid ei oleks see (suurem saar, manner) tohtinud _väga_ kaugel olla. Aga noh, tagantjärele tark oskab igaüks olla. Minult nõudis selle loo lõpunilugemine veidi pingutamist ja mingit õudusmomenti küll ei tekkinud.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Kolme teenib jutt eelkõige autori kirjutamiskogemust arvestades...

Autorile tuleb plussiks märkida just seda, et ta suutis paar korda pisut üllatadagi... st. jutt ei lohisenud mööda tavalist kohaliku õuduskirjanduse rada. Loos oli teatavat gloobalset apokalüptilist haaret ning see polnudki kõikse naeruväärsemalt esitatud...

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi tekst ise teabmisasi pole, lubab see autorilt edaspidi midagi siiski oodata.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Ei onud üldse muljetavaldav. Ei saanud isegi eriti aru, mis see siis lõpuks oli mis kogu maailma elusolendid nahka pani. Oli siis selle mehe vaim, kes suurest elulootusest ennast ise ära sõi, või oli see lihtsalt näljatunne. Ja miks siis nii, et kui ta kõik elusolendid nahka pani sai tal isu täis. Loogiliselt võttes nälg kui tunne ei ole võimalik hävinema ja kui see oligi vaid tunne siis oleks pidanud tühjas maailmas edasi eksisteerima. Pealekauba oli algselt tegemist inimesega kellel see tohutu nälja tunne tekkis. Sellisel juhul oleks iga inimene püüdnud hoopis loomi või söönud mida iganenes, kuid mitte ennast. Kuna tegu oli ikka saarega siis, kui tõesti muud ei ole, oleks siit-sealt leidnud kasvõi rannale uhutud kalu. Ja taimi oli seal saarel ka kindlasti olemas. Aga noh kuna tegu oli ikka ulmekaga, siis ei saa ju nälgjal lasta endale toituotsida vaid peab ennast sööma sundima.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Kuidas sai nälg saarelt Ameerikasse? See on jutu suurim puudus. Kuu oksendas ja päike kahetses -- mina ka kahetsen.Nagu Jürka märkis: on näha, et autor on võimeline paremaks.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Veider, kuid kahvatu ja hall lugu. Ei paku ta suuremat lugemisnaudingut. Kahjuks tuleb nentida, et üllatavalt palju kasutavad Eesti õuduskirjanikuid ideid, mis mujal maailmas olid kasutusel juba eelmise sajandi lõpul-selle sajandi algul. Mis teha? Kirjanikud tuleks vast rohkem lugema panna, ka vanemat kraami, et nad näeks, kuivõrd palju ja kuivõrd paremini on üsna saranase ideestikuga jutte kirjutatud.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Saast. Satyrosega 100 % no~us. Andestatav vaid siis, kui autor viiendas klassis käiks. Minu isikliku arvamuse kohaselt viletsaim lugu, mis Mardusest loetud.
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Jutt sellest kui tugev võib olla elu ja nälg ning ühe inimese tahtejõud.Nii tugevad,et võivad eksisteerida isegi pärast keha hävimist.Ja nälg on neist kõige võimsam...
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

"Kuu oksendas ja päike kahetses - mina ka kahetsen". Nii kirjutas austet Taivo Rist oma arvustuses. Olen sellega 100% nõus. Selliseid asju kirjutati 19. sajandil, mitte aga praegu.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Võibolla paneks ka kolme, aga vaja on tõsta seda keskmist hinnet. Päris talutav tekst inimese vastupidavusest. Lõpp tundus kuidagi väga imelik.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Paar loogikaviga tilbendas sees ja lõpp oli nõrk. Algus ebaloogiline ning ebainimlik. Kirjeldused ülepingutatud. Plusspooleks tooks kirjutamisoskuse.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Eintalule võib ta küll pika puuga ära panna, kuid paraku midagi uut ja huvitavat pakkuma ei kipu. Kirjutada oskab, kuid uudsust oleks kah mingil määral vaja siiski.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Peamine etteheide loole: ei k6la usutavalt. Mulle meeldib fantaasialend, kohe väga meeldib, aga mingisugune moment, kus v6iks noogutada ja leida, et miks ka mitte, tegelt v6ib ju nii olla kyll. Neli ratsanikku on ju kena kujund, aga neid nyyd niiväga personifitseerima hakata (ehkki surma puhul seda tehakse suht suure auruga) ja seda kudagi isegi poolt6siselt v6tta on minu jaoks natuke liiast.
Teksti loeti eesti keeles
Triin Põldra

Inimene, kes selle loo kirjutas, oskab ilmselgelt kirjutada, sest tekst voolab ladusalt, mis sest et kummalisi radu mööda.

Idee ise ei ole ka minu arvates kuigi halb - kui see Daniel ikka nii meeletu tahtejõuga oli... Samas oleks soovinud tema saarekesel viibimise pikemaid kirjeldusi. Kuidagi väga lihtsalt jõuti selle jala küljest tüki söömiseni. Enne oleks ta võinud ju oma riideid püüda süüa, juukseid kiskuda peast ja nätsutada, vetikaid süüa (sukelduda vetikate järele, karpide järele - veest välja ulatuv kaljutükk ei lähe püstloodis sügavikku).

Lootsin sellest rohkem "Pii elu" sarnast asja, aga ei saanud. Samas kõige hullem saast ka ei ole. Paneksin 3- hea meelega, aga ei saa. Panen siis kolme.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Lugu sellest kuidas ühe inimese uskumatuna näiv sugereerimisjõud suudab hävitada kogu inimkonna. Kirjutamisstiilile ei saa midagi ette heita, sulg jookseb hästi. Kuid samas oli osasid nüansse a loogikavigu, mida eelnevad arvustaad samuti välja tõid - kas ikka hakkad esimesena ennast sööma? Üritaks ikka enne midagi kinni püüda merest.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles