Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Theodore Sturgeon ·

Mr. Costello, Hero

(jutt aastast 1953)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1953; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Mister Costello – kangelane»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
7
1
1
0
Keskmine hinne
4.368
Arvustused (19)

Minu (ning ilmselt enamuse eesti lugejate) esmatutvus Sturgeoni loominguga.

Seda juttu lugedes kerkis juba nolgieas küsimus, et kuidas see (tsensuurist) läbi lasti. Sihuke õel pila ju igasugu kommuunakorra (ükski redel pole ühe pulgaga) pihta... Lisaks poliitilisele pilale on tegu lihtsalt inimliku ja nukra looga, ning ilmselt tänu sellele ka see lugu kestma jääb.

Ilus krestomaatiline näide sellest, mida suudab ulmes talent, kes oskab tõesti hästi kirjutada ning kes ise ka ulmet armastab.

LOE KINDLASTI!!!

Teksti loeti eesti, inglise ja vene keeles

Iga lugu võib mõista mitmeti. Kohtasin kunagi inimest, keda selle loo puhul huvitas eelkõige, et kust seda tarakani leida... Igasugune võim eeldab inimeste liitmist mingi tunnuse põhjal ja inimeste lahutamist mingi tunnuse põhjal. Ilus lugu. Soovitan.
Teksti loeti eesti keeles

Ei läinud mul hästi peale see lugu, midagi muidugi nagu oli seal ka, aga siiski mitte piisavalt. See mul vist mingi isiklik kiiks, et poliitilise suunitlesega jutud eriti ei meeldi. Praegu selline miinusega neli.
Teksti loeti eesti keeles

Võrukas rääkis kodanikust, kes üritas tarakani leida. Mina jälle olen kuulnud arutelusid, et sööklas ei tohiks lasta inimesi tühjade laudade taha istuma, ikka tuleks üksindusele seltskonda eelistada. Kogu kogumik oli suurepärane, Costello lugu jääb alla ehk vaid fantastilisele nimiloole. Või ehk mitte? Tegemist on nagu veiniga, mille väärtus aja jooksul tõuseb. Muuseas - on ka üks paremaid ühiskonnamudeleid, mida olen näinud - paljugi mille jaoks George Orwell tonnide viisi värvi kulutas, on siin lühidalt ära öeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Jõmpsikana lugedes see lugu muidugi kohale üldse ei jõudnud. Aga hiljem ....Orwellile jääb muidugi alla. Erinevalt viimasest võib Costellot lugeda ka nõrgema närvisüsteemiga inimene, riskimata seejuures seedehäireid saada. Ikkagi oli väga hea.Ja veel: tarakani ja ühe pulgaga redeli plaanile sekundeerib loos mitte vähem oluline plaan: costellod ei saaks teps mitte tegutseda kui enamus inimestest laekurid ei oleks.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Mulle ka ei jätnud see lugu kooliajal lugedes suurt muljet. See oli vist ainuke lugu millest mulle enne teistkordset lugemist midagi ei meenunud. Aga nüüd üle lugedes on asi muidugi tasemel.
Teksti loeti eesti keeles

Ei meeldinud. Olen seda paar korda lugnud, vähemalt üritanud, kuid eelkõnelejate vaimustust ei suuda ma ka parima tahtmise juures jagada.
Teksti loeti eesti keeles

Selle loo juures meeldibki mulle tegelikult see, mis "Lilled Algernonile" järelsõnaski oli öeldud - et lugu totalitaarsest ühiskonnast ning poolhullust diktaatorist annab ka huumoriga kirja panna.
Teksti loeti eesti keeles

Poliitiline alatekst jättis külmaks nagu harilikult. Midagi head ka ei meenu. Oleksingi kolme pannud, kuid siis lugesin kaasarvustajate hinnanguid ning jäin mõtlema. Ehk olen tõepoolest seda juttu ala lugenud? Kui kunagi võimalus tekib siis loen üle. Seniks neli...aga ainult avansiks.
Teksti loeti eesti keeles

Alatoon... poliitiline alatoon... Teate, mina tahan Orwelli. See lugu on lihtsalt... nali selliste asjade arvelt, millega nalja minu isikliku arvamuse kohaselt ei tasuks teha, eriti veel mitte sellise alatooniga, nagu Sturgeon. Miinusega neli.

... Sest mine sa neid hullusid tea, kas ehk ei hakka mõnele hullule ta loorberid meeldima. Ei, mitte Costello omad, sest sisimas soovib meist vist v2ga suur osa olla Suur Juht, kasvõi sipelgate ehk siis oma koerale... Aga see minategelane... temaga on lood juba hoopis teised.

Teksti loeti eesti keeles

Võimalik, et ma olen lootusetu optimist, aga ma ei usu, et niisugused lood võiksid tegelikkuses aset leida. Sedasama ütlesid ka inimesed enne Hitleri võimuletulekut, aga seal olid siiski ajaloolised põhjused, miks Hitler läbi lõi. Ikkagi neli, kuigi tugev.
Teksti loeti eesti keeles

Suurepärane lugu! Olin sellest kümmekond aastat tagasi nii vaimustuses, et valisin endale netis kasutamiseks nimitegelase järgi aliase... ja see alias ei ole "laekur". ;-) Nüüd siis jõudsin lõpuks ka arvustuse kirjutamiseni.

Sellel lühijutul on nii mitmeid erinevaid tahke, et lausa raske on ühte pointi välja tuua. Ka eespool on paljugi öeldud ning nõustun, et kindlasti on loo peamine sõnum hoiatus.

Teisest küljest on aga tegemist traagilise kirjeldusega sellest, kuidas hea idee väära rakendamise kaudu õõvastavaks muudetakse. Sest iseenesest ei ole ju sel ühtse inimkonna ideel midagi viga. Ning neil eespool kritiseeritud loosungitel oli öeldud paljugi, mida näiteks idapoolsetes, kogukonda väärtustavates kultuurides täiesti normaalseks peetakse, kuid mida üksikindiviidi esikohale seadvas lääne kultuuriruumis ei mõisteta.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles