Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert Sheckley ·

The Battle

(jutt aastast 1954)

ajakirjapublikatsioon: «If» 1954; september
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Lahing»
«Põhjanael» 1991; nr 12

Tekst leidub kogumikes:
  • Pioneer/Põhjanael
Hinne
Hindajaid
5
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.556
Arvustused (9)
Siim Espenberg

Saatan ise tuleb koos oma jüngritega (langenud hinged, kurivaimud, paharetid jne) Maale. Ja milleks, ikka sigadusi tegema. Inimesed saadavad Kuradit tervitama vesinikpommid, automaatpommitajad ja -tankid, mehhaanilise ratsaväe jne. Ükski inimene otseselt Põrguvürstiga lahingusse ei läinud, sest nad ei oleks talunud lahingu kuumust. Saatan lüüakse aga (üllatus-üllatus) põhjalikult mättasse. Lõppu ma ei viitsi seletama hakata, lugege ise, aga ega seal midagi erilist ka ei olnud. Väga lühike jutt, 3-4 lehekülge. Päris huvitav jutt mõnes mõttes, kuid erilist muljet ei jätnud. Nii et "4".
PS! Mis mõttes lõpplahendust see Saatan pakkuma tuleb (Üllar Lindmaale)?
Teksti loeti eesti keeles
Üllar Lindmaa

Seda jutukest pean üheks Sheckley paremaks. Sihuke veidi moraliseeriva alatooniga ja tõeliselt iroonilina irvitav. Siim Espenbergile (eelkõnelejale) vaid niipalju, et Armageddon on viimne võitlus; Saatan ei tulnud sigadusi tegema, vaid inimkonnale lõpplahendust pakkuma. Pärast Saatana lüüasaamist kaob ka maailmal mõte, so ta lõpetab eksistentsi.
Teksti loeti vene keeles
Kristjan Sander

Ei ole sellele "Põhjanaelas" ilmunud loole tõesti midagi ette heita - oli teine paraja lühidusega asjake, mõte oli kah sees. Aru ma ainult ei saa, miks on vesinikpommide olemasolul vaja üldse mingit armeed teele saata, olgu siis robotite või inimeste oma, miks ei võinud kohe seda põrgusuud vesinikpommidega kinni taguda? Autor on siin teinud väikese loogikaapsaka, aga juhtub hullematki.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Täitsa loetav jutuke ja naermagi ajas. Kõige efektiivseim lahendus ei pruugi just alati olla parim lahendus. Kui perspektiive silmas pidada.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Märt Laur

Mälestused sellest 10a tagasi loetud jutust on igatahes head. Meeldis sõjatehnika kirjeldus. Ei meeldinud, et jutt jäi natuke "hõredaks". Ajaviitelugemiseks OK.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Korralik teoloogiline science-fantasy, huvitav võrrelda Pratchetti-Gaimani "Heade ennetega".Ehkki peab tunnistama, et Sheckley jutt on mainitud romaanist parem.
Teksti loeti eesti keeles
Krafinna de Kraax

Teoloogiaga oli seal võibolla niipalju pistmist, et tõepoolest, Johannese Ilmutus pluss tolleaegsete ja hilisemate apokrüüfiliste tekstide visioonid, mis kirjeldavad inimkonna lõppu e. apokalüpsist, on loos tõepoolest olemas. Mulle tõeliselt meeldis Õnnistegija ninanips inimkonnale.;)
Teoloogilisest tõlgendusest aga polnud seal jälgegi. Noh, mööndustega. Pean silmas, et pulpteoloogiliste suundumuste puhul oleks selline lahendus ehk mõeldavgi.

"Head ended" meeldis mulle hulga rohkem. Seal oli tunda, et inimene/inimesed teab/teavad millestki midagi, aga Sheckley puhul väga seda muljet ei jäänud. Noh, algteadmised olid olemas, aga mitte enamat. Kui viitsimist on, tuleks tekstis esinevad nimed üle kontrollida.

Hea lugu sellegipoolest.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles