Kindlalt etem teos, kui Dune I, kuigi keeleliselt ehk no~rgem. Tegemist ongi rohkem filosoofilise teosega ja eelmise raamatu lahtiste otsade kokkuto~mbamisega. Minu jaoks leidis selles raamatus ko~ik lahenduse, ja Pauli isik sai lahti seletatud. See raamat pole mitte planeet Arrakisest, mis esimeses raamatus nii tähtis, vaid inimestest, fremenitest ja nende saatusest. Ja see saatus ei olnud mitte lilleline, kogu Messiah oli ise halvaendelise, hukatusliku alatooniga. See hukatus ei olnud mitte otseselt surm, aga surmagi ho¤gu vo~is seal haista. See teos meenutas Kristuse lugu... Mitte ilmaasjata polnud tal selline pealkiri. Läks ju Jeesuski vastu oma saatusele, seda teades. Läks teiste päästmise nimel, aga kas teadis ta ette, kui paljusid tal päästa o¤nestub? Ja veel teinegi kysimus on selles teoses - kas inimkonna aitamine, tema geenide segamine suures tapmises oli ikka hea, kui sellega kaasnes säärane vägivald, so~ge fanatism ja ohvrite hulk, mis universumis seninägematu ning ennekuulmatu? Ehk... Kas inimkonna huvid ikka kaaluvad yksikisikute, miljonite, tuhandete, sadade, vo~i isegi yhe inimese huvid yles? Ehk teisiso~nu - kumb on tähtsam - kas isik vo~i yhiskond? Ahjaa, selles raamatus oli kindlasti ka yks väga huvitav täiendus - Bene Tleilax - millest kyll vaid vihjeid, ent mis sellest hoolimata raamatule mo~jus kui sool supile. Ahjaa, erinevalt sellest esimesest Dune`st näis see teine kenasti to~lgitav olevat. Ja see raamat jääb mulle meenutama neid sygiseseid vihmapäevi, bussiootamist ja jalutuskäike Tartust Viljandi suunas ja vastupidi. Selle teevaeva vähendamise eest jään Herbertile ikka tänulikuks...
