Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Frank Herbert ·

Dune Messiah

(romaan aastast 1969)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1969; juuli - november
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Düüni messias»
Tallinn «Varrak» 2002 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
11
7
2
3
0
Keskmine hinne
4.13
Arvustused (23)

On näha, et Herbert hakkab Dune'i järgedes haltuurat tegema, esineb iseenesekordamisi, ära hakkab kaduma see majesteetlik suurejoonelisus, millega sarja esimeses osas materjali käsitleti. Igavam kui esimene osa.
Teksti loeti inglise keeles

Ma kuulun nende hulka, kelle arvates "Dune Messiah" on parem kui "Dune". Seda peamiselt selle pärast, et käesolevas teoses on siiski mingit tähelepanu pööratud või siis üritatud pöörata inimesele maailamvisiooni kõrval. DM on Pauli näitel lugu indiviidi ja ühiskonna kokkupõrkest, samas pole asi veel sedavõrd totraks muutunud, nagu "Düüni lastes". "Dune Messiah" on kolemst esimesest sarja teosest minu meelest parim, edasisi järgesid aga pole mul aga pärast "Düüni lapsi" mingit kavatsust lugeda. Mis muidugi kehtib kogu sarja kohta, on teadusliku maailmapildi eiramine -- ghola näiteks on bioloogiline mõttetus.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin ca 5 aastat tagasi läbi soomekeelse “Düüni messiase”. Täiendas küll sarja maailma, nagu kindlasti ka iga järgnev teeks. Olen rahul, et soome keelde pole neid järgi rohkem tõlgitud ja loodan, et eesti keelde isegi seda ei tõlgita. Raamatul pole viga, aga seetõttu jääks nii mõnigi olulisem ilmumata. Kellele sari kolksatas, see leiab võimaluse need ingliskeelsetena läbi lugeda. Meelsamini loeksin eesti keeles neid kirjaniku romaane, mis talle endale rohkem meeldisid (“Santaroga Barrier”, “Hellstrom’s Hive”). Ja ei ole mingit huvi muude “Düüni” järgede vastu. Seepärast 3.
Teksti loeti soome keeles

Kindlalt etem teos, kui Dune I, kuigi keeleliselt ehk no~rgem. Tegemist ongi rohkem filosoofilise teosega ja eelmise raamatu lahtiste otsade kokkuto~mbamisega. Minu jaoks leidis selles raamatus ko~ik lahenduse, ja Pauli isik sai lahti seletatud. See raamat pole mitte planeet Arrakisest, mis esimeses raamatus nii tähtis, vaid inimestest, fremenitest ja nende saatusest. Ja see saatus ei olnud mitte lilleline, kogu Messiah oli ise halvaendelise, hukatusliku alatooniga. See hukatus ei olnud mitte otseselt surm, aga surmagi ho¤gu vo~is seal haista. See teos meenutas Kristuse lugu... Mitte ilmaasjata polnud tal selline pealkiri. Läks ju Jeesuski vastu oma saatusele, seda teades. Läks teiste päästmise nimel, aga kas teadis ta ette, kui paljusid tal päästa o¤nestub? Ja veel teinegi kysimus on selles teoses - kas inimkonna aitamine, tema geenide segamine suures tapmises oli ikka hea, kui sellega kaasnes säärane vägivald, so~ge fanatism ja ohvrite hulk, mis universumis seninägematu ning ennekuulmatu? Ehk... Kas inimkonna huvid ikka kaaluvad yksikisikute, miljonite, tuhandete, sadade, vo~i isegi yhe inimese huvid yles? Ehk teisiso~nu - kumb on tähtsam - kas isik vo~i yhiskond? Ahjaa, selles raamatus oli kindlasti ka yks väga huvitav täiendus - Bene Tleilax - millest kyll vaid vihjeid, ent mis sellest hoolimata raamatule mo~jus kui sool supile. Ahjaa, erinevalt sellest esimesest Dune`st näis see teine kenasti to~lgitav olevat. Ja see raamat jääb mulle meenutama neid sygiseseid vihmapäevi, bussiootamist ja jalutuskäike Tartust Viljandi suunas ja vastupidi. Selle teevaeva vähendamise eest jään Herbertile ikka tänulikuks...
Teksti loeti inglise keeles

Pole sellel "Messiasel" viga midagi.Teistest järgedest ei tea,aga see on vägagi loetav.Intriige jagus rohkemgi,kui "Dyyni".Salakaval kujumuutja Bene Tleilaxist,Dyynist alguse saanud verine genotsiid teisitimötlejate kallal,Pauli vöimetus asja muuta,elluäratatud Duncan Idaho,kellele on sisse programmeeritud soov tappa Paul,arveteöiendamine vaenlastega...Neist teemadest oskas Herbert kirjutada suurepärase teose.Järgmised järjed pidid kuulu järgi olema ainult die-hard fännidele.
Teksti loeti soome keeles

Teine osa on esimesest oluliselt raskemini loetav. Eriti avaldub see dialoogides, kus iga väljaöeldud lausega kaasneb pikk seletus, mida ütleja sellega tegelikult mõtles ning kuidas teised sellest aru said.
Aga tubli tükk lugemist sellegipoolest.
Teksti loeti inglise keeles

Võib-olla saaks isegi kõrgema hinde, aga esimese osa taustal mõjub romaan üsna kohutavalt. Väide majesteetliku suurejoonelisuse kadumise kohta on üsna õige. Monumentaalseid lahingustseene, hoogu ega suurejoonelist värvikust teoses pole, lugu baseerub valdavalt siseruumides toimuvatel dialoogidel. Esimeses osas sümpaatse kangelasena mõjunud Paul Atreidesest on saanud hädapätakast massimõrvar, kelle juhitud d˛ihaad väljub täiesti ta enda kontrolli alt. Vilets järg heale raamatule, a la "Asum ja Maa" . Sa issake, milline see kolmas osa veel tuleb?!
Teksti loeti eesti keeles

Lugedes sama nauditav kui Düüngi esmakordselt - milline intriigide pundar ja järjest koomale tõmbuv silmus... Väga põnev!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Pean tunnistama, et võtsin Frank Herberti “Düüni Messia” kätte kahesuguse tundega, sest olin kuulnud et suurepärase romaani järjed pidid esimesest raamatust kõvasti nõrgemad olema. Samas eo saanid kohe mitte ka lugemata jätta, sest “Düün”, mida lugesin 6 aastat tagasi, on siiamaani minu meelest üks parimaid sf-romaane. Ja pettumust ei valmistanud ka “Messias” – selle raamatu kohta olevad kuuldused osutusid küll põhjendamatuiks. Minu meelest on “Messias” “Düüni” võrdväärne järg, kus sõlmitakse kõpuni esimese osa probleemid – küsimus võimust, prohvetlusest, jumala mängimisest ja usust üldse (Pauli liin). Muidugi pole siin sellist mastaapsust (nagu esimeses osas oli vajalik maailma väljajoonistamisel) ega hoogu, millega sündmusi kirjeldatakse. Aga ei peagi olema, sest “Messia” tegevus toimub lühikese aja jooksul juba kindlakskujunenud laval. “Düün” ja “Messias” moodustavad kokku Muad´ dibi diloogia, kus teine raamat on epiloogiks. Mahult on ta küll kasinam, aga mitte sisult. “Messias” on esimese raamatu hoogsa tegevusega võrreldes koll suisa kammerlik teos, kuid just seetõttu tulebki ehk esile tema sisuline tõsidus. Ja stiililt tõeline noir (Pauli ennustuse täitumine). Igatahes oli “Düüni Messias” mulle tõestuseks Herbertist kui heast romaanikirjanikust ja filosoofist, samas kui sarha avaraamat tutvustas autorit vägeva ja targa visionäärina. Kavatsen läbi lugeda ka teised düüno-sarja raamatud – olgu nende tase siis missugune tahes. Ilmselt olengi mina see die-hard fänn.
Teksti loeti eesti keeles

Ma ei arvaks, et "Düüni Messias" sarja avaromaanile palju alla jääks. Kuigi siin puudub "Düüni" mastaapsus ja suurejoonelisus, mida oli vaja selle eriti keerulise ja omapärase maailma ning olustiku ülesehitamiseks, on tegu siiski peaaegu sama nauditava lugemisega. Raamatu sündmus toimub umbes kümme aastat peale "Düüni" lõppu, kuigi tundub, nagu jätkuks ta kohe pärast selle lõppu. Kõik "Düünis" lahtiseks jäänud otsad seotakse ilusti ja eriliste üllatusteta kinni, aga see ei võta ära põnevust. Veidike etteaimatava lõpuga, aga siiski tugev viis.
Teksti loeti eesti keeles

Düün on Messiasest siiski parem ja seepärast tuleb hindeks neli. Neli ka selle pärast, et teoses pole seda värskust mis oli Düünis ja ehk oleks sobinud Düün ilma pikema loota.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav oli lugeda dialooge, kus nad kõnelesid nii, et seda pidi autor pidevalt kommenteerima mida nad tegelikult ütlesid. Lisaks kõrbekultuuri läbiv mõju. Väga omapärase atmosfääriga raamat.
Teksti loeti eesti keeles

Düün oli hea raamat. Väga hea, kui aus olla, kuid millegipärast meeldis mulle "Düüni messias" natuke rohkem. Mulle tundus "Messia" sisu kuidagi sügavam ja tõsisem ning ka kurvem. Kui viriseda, siis selle koha üle, kus ilmneb Pauli laste eneseteadvus. Pisiasjad, muud ei midagi. Hea raamat!
Teksti loeti eesti keeles

Kogu romaan on üks igav ühe vandenõu kroonika. Sekka on põimitud "sügavat" filosoofiat, mis aga lähemal vaatlusel osutub lihtsalt heietamiseks.Hindeks ei pane ma "ühte" ainult seepärast, et paadunud pessimistina usun: saab veel halvemaks minna ning nii pole mul järgede hindamiseks lihtsalt enam skaalal palle...
Teksti loeti eesti keeles

"Düüni messias" muutus iga leheküljega üha igavamaks ja igavamaks. Kui alguses oli hea lugeda siis lõpusirgel keerasin lehti aeglaselt ja raskelt kui terasplaate. Emode koloonia kuubis. Nutt hala ja häda, raske saatus mis rõhub tinase raskusega kõiki tegelasi kõrbeliiva, valu vaev ja õnnetus, segasevõitu sonimine, mitte midagi ütlev tarkapanek jne. Isegi Eestis pole elu selline ugri-doom. On ikka kindel, et Frank Herberti asemel pole seda raamatut kirjutanud hoopis mõnie eestlane kunagi 80-90nendatel aastatel ?

Tahaks Paulilt küsida, et mida sa ennast siis imperaatoriks tegid kui nüüd nii kuradima ettekujutlematult paha on ? Lasnud vanal imperaatoril valitseda edasi ja istund oma tolmund kõrbekoopas nagu nui. Nüüd nagu vedel seesamune rannaliival, ei saa istu ega astu. Iga hetk nutuvõru ümber suu. Jeesus oli Muad`Dibi kõrval optimistlik vennike.

Saan aru, et selle raamatu mõte on öelda - hoolimata idealistlikust kangelasest, kellelekõik esikteoses kaasa elasid, ja tema motiividest, tekib võimu ja bürokraatia lisandudes külm riigimasin. Aga see mõtteiva on nüri, kulunud ja liiga pikaks venitatud! Esimese osa ladususega ei anna võrreldagi.See kõik, mis tegi "Düüni" eriliseks, pekstakse messiases maha ja antakse asemele mingi ebamäärane asi, millesarnaseid on kirjutatud leegion.

PS: Ei pane ühte samadel põhjustel kui Andreas. Usun samuti, et võib veelgi halvemaks minna ja reserveerin madalaima hinde Dune edaspidistele järgedele (nendele mida ka fännid viletsateks peavad).
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles