Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Indrek Hargla ·

Uskmatuse hind

(lühiromaan aastast 1999)
https://algernon.ee/node/376

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 1999; aprill
♦   ♦   ♦

eesti keeles: antoloogia «Eesti ulme antoloogia» 2002

Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
Hinne
Hindajaid
11
3
1
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (15)
Urmas Muinasmaa

See lugu on tipptase, millelt Stalkeri 2000 vaid autor ise ilmselt veel avaldamata looga ära napsata võib. Ehe ja maalähedane Eesti õudukas, mille miljöö võiks hingelähedane igale eestlasele olla.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Noh, selline imearmas etnohorror... Vaid yxikudpisiasjad on silma riivamas, aga muidu parim lyhiromaan aastal 1999, mis Eestis kirjuatud ja minu silme ette sattunud. Sisust ehk nii palju, et ykx linlane tuleb taas koju, Kagu-Eestisse, ja satub seal kokku nii iidse ja heasoovliku kui ka iidse ja kurjaga.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Lõhmus

Lugu, millele pikemalt mõtlemata ja millest pikemalt lobisemata võib viie ära panna. Eriti tuleb Harglale au anda selle eest, et too etno osa ei muutunud kogu loo vältel kordagi domineerivaks, vaid kõik oli algusest lõpuni perfektselt tasakaalus, mistõttu sündmustik ei kaotanud hetkekski sidet ka tänapäevaga ja pinge püsis stabiilsena. Jälle üks hea näidisjutt igale eesti ulmekirjanikule.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Meisterlik lühiromaan, kus autor algul aeglaselt kaarte avab ja lõpuks hoogsa action-õuduse peale üle läheb.Lugu sobiks ka võõrkeeltesse tõlkimiseks, sest Eesti-settingut on kasutatud ülimalt efektselt.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Mulle üldiselt pikad sissejuhatused ei meeldi, nagu ka siin. Kogu selle info oleks pidanud vaikselt poetama teksti sisse, mitte nii nagu praegu. Mida lühem tekst, seda kiiremini peaks asja juurde asuma, kuigi eluolu ja õhustik on päris hästi edasi antud. Õnneks kogus lugu arenedes siiski pöördeid. Häiris veidi ka see, et kust kohast küll need vanarahva pärimused ja mütoloogia kõik selle looduslapse kätte sattus. Eriti see väikese trükiarvuga raamat ja kiri kuskilt Pihkvas oblastist. Ka paljuvõitu on korrutatud väljendit: "uskmatuse hind"
Algul oli lugu päris usutav, siis läks aga muinasjutuks kätte - noh see tuldsülitav põrgukoer ja tüüpiliselt kinnikiiluv püss. Kokkuvõttes hea tekst, aga kahjuks puändita. Miks puändita? Sest miks muidu oli sisse toodud salapärase päritoluga Varro, kui ikka mustaks hobuseks, kelle kaela pärast kõik ajada.

Tsiteeriks siinkohal ka Harglat ennast:
"Ah jaa, hundid! Hunte on meil ulmejuttudesse väga palju sattunud, eriti viimasel ajal. Tea kas kuidagi seoses nende arvukuse kasvamisega või?" (Ka "Baiita needuses" on hundid aktiivsed - nii et ei pääse ka Hargla ise nendest.)
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

"Uskmatuse hind on ränk" -- selline etnomoraalitsemine hakkas pikapeale ära tüütama. Kenakesti läbimõeldud, oskuslikult kirja pandud ja omade puändikestega lühiromaan, aga Hargla puhul jääb sellest siiski väheseks.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Oleksin ma sattunud lugema "Uskmatuse hinda" tema ilmumise aastal, oleks hindeks olnud kindel viis. Praegu aga tundub teostus küll eeskujulik, üksikuid häid detaile on palju, kogu loo lahendus aga on kuidagi liiga lihtlabane.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Ma olen siinkohal õige mitme eelarvustajaga ühel nõul. Lühiromaani hinne ilmumisejärgselt oleks olnud kindel "viis", aastal 2013 aga paraku nõrk "neli". Ja see "etnomoraalitsemine" stiilis "uskmatuse hind on SURM" käis ka veits närvidele. Kinnitust leidis asjaolu, et Hargla oli juba varakult päris palju kriminaalromaane neelanud - "hea on tegelikult paha ja paha on tegelikult hea" nipp on ju puhtalt üllatuse ja puändi peale ehitatud kriminullidest pärit. Aga ei, lugu polnud paha, Hargla kohe oskab maailma luua ja jutustada ja kus just täiesti usutamatu leekides põrgukoer ringi ei kalpsanud, võis lugeja end tõepoolest tunda Lõuna-Eesti paksude metsade vahel, koos veidike arhailise murdepruugi ja paganlike uskumuste jäänustega.

Mõnus lugu, aga väikeste pisivigadega. Julgen soovitada, kes veel lugenud pole.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles