Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· H. P. Lovecraft ·

The Rats in the Walls

(jutt aastast 1924)

ajakirjapublikatsioon: «Weird Tales» 1924; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Rotid müüri taga»
H. P. Lovecraft «Pimeduses sosistaja» 1996

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
2
0
1
0
Keskmine hinne
4.615
Arvustused (13)
Margus Freudenthal

Minu meeles kogumiku "Pimeduses sosistaja" võikaim jutt. Pinge hakkab tõusma juba alguses ja lange kuni jutu lõpuni. Esimest korda kuulsin seda raadiost (kunagi oli hilja õhtul selline saade, kus õudusjutte loeti). Siis võttis küll vägagi kõhedaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ega sellel lool midagi viga pole küll. Mõnusalt sünge lugemine pimedateks õhtuteks. Kuigi, ausalt öeldes on selles "Pimeduses Sosistajas" ka paremaid jutte (puhtalt isiklik arvamus). Aga ikkagi üle prahi igal juhul.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Tjaah... korralik lugu. Üks väheseid lugusid "Pimeduses sosistaja" pealt, mis kiitmist vääriks. Eks lugege ise.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Mulle avaldas kõige enam muljet õuduseannuse pidev suurenemine loo jooksul: alguses räägiti vaid suguvõsa halvast mainest ning kirjeldati maja halvaendelist väljanägemist, asja arenedes lisandusid lisandusid avastamata jäänud mõrvamysteeriumid, siis laienes asi keltide- yrgrahvaste metsikutele rituaalidele ning muule mustale mytoloogiale, kui aga uuriv seltskond keldrist maa-aluse käigu avastas, lisandus mingil hetkel täiesti uus dimensioon kosmiliste õuduste näol. Kirjutajal õnnestus iga uue etapiga eelmise taseme õuduseannus taaskord ruutu võtta - sellist fenomeni ei ole vist mujal kohanudki. Au vanameistrile jällegi.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Satyros

Kõige mõjukam ta minuarust küll ei ole selles kogumikus, kuid paremuselt teine oli ta küll. Igatepidi huvitav jutt kuigi vahepeal kippus veidi segaseks minema. Kuid jah on ju teadagi, et rotte nimetatakse mustaks surmaks, ninga saatana käsilasteks ning see jutt oskab rottide mainet vapustavalt hästi allapoole tõmmata. Kui varem lihtsalt kartsid rotte, siis peale lugemist vist isegi vihkad neid. Minule meeldis selle raamatu idee väga, kuid teostus jäi mõnestkohast väheke nõrgaks, kuna nagu juba mainisin oli jutt veidike segane eriti lõpupoole, kuid arvatavasti ongi lõppu kõigeraskem kirjutada
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Ei pea rotte mingiteks erilisteks kurjuse käsilasteks... jälkideks loomadeks küll... kuid mitte üleloomulikeks... sellest tingituna põhineb ka minupoolne hinnang jutule...

Üldiselt on jutt primitiivne, aga mulle meeldib H. P. Lovecrafti käsitlus rottidest, et lihtsalt üks rõve ja õgardlik lojus... et jutu kogu jälkus põhineb rottidel...

Hindeks viis väga pika miinusega, sest minuarust oleks autor pidanud siit Cthulhu mütoloogia välja jätma... mulle oleks jutt meeldinud märksa rohkem, kui tegu oleks olnud mingi nõmeda suguvõsa haige ajalooga...

Einoh, jutt on hea. Kuid selle palavikulise Cthulhu-teemalise sonimiseta oleks veel parem olnud!
Teksti loeti inglise, eesti ja vene keeles
Maria Perner

Rotte ma ei karda ega vihka. Laheda palja sabaga loomakesed teised (mulje pärineb lemmikloomapoest). Aga kui nad näljased on, ei tasu neile siiski ette jääda... Esimest korda kuulsin minagi juttu raadio õudukatesaatest. Kuna "Rotid müüride taga" oli üldse üks esimesi kuuldud (hiljem ka loetud) õudukaid minu jaoks, püsib ta kindlalt meeles Lovecrafti parimate traditsioonide vaimus.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Mitterahuldava hinde saab lugu labasuse eest. Sinnamaale, kus seltskond hakkas keldris altarit kangutama, oli kõik täitsa hea. Seal aga, kus hakati kirjeldama koopa kondihunnikuid, muutua asi labaseks. Mind millegipärast ei liiguta absoluutselt naturalistlikud kirjeldused kondihunnikutest ning jäi ka arusaamatuks, kuidas arheoloogid sellise pildi peale nii rõngasse läksid. Minu meelest õudusjutu juures ütlemata jätmine on alati etem, kui selline kirjeldamine -- lugeja fantaasia suudab muutujad oma isiklike peidetud hirmudega väärtustada, konstandid ei pruugi nendega aga üldse kokku langeda. Seepärast muide ei meeldi mulle ka Cthulhu või muude koletiste kirjeldamine. Ses osas on "Pimeduses sosistaja" 4. jutt, olles küll muidu palju primitiivsem, nii käesolevast kui "Cthulhu kutsest" tunduvalt etem.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Sulbi

Üks mu lemmikuid. Ei kuulu väga otseselt Cthulhu-mütoloogia peajoone tekstide hulka ning näitab mu arust väga ilmekalt, milleks Lovecraft võimeline on, kui ta inglise tondijutu pärusmaale, niiskesse aadlilossi mürgeldama lasta.

Aga otseloomulikult ei tee ta tondijuttu, vaid ikka puhast ja jäljendamatut Lovecrafti ja seda üsna rajult!
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Toht

Üsna iseloomulik selle autori tekstidele on viitamine kurjale ilma et seda kurja näha oleks, küll aga kuulda. Pisut ebaootuspärane oli loo kasside käitumine, nad justkui kibelesid üüratu rotikarjaga rinda pistma. Kunagi räägiti mulle lugu ühest sealaudast, kus rotid peremehetsesid. Et rotte kontrolli alla saada, toodi lauta kassid. Õhtul pandi kassid lauta kinni. Kui hommikul inimesed tööle tulid, leidsid nad eest äranäritud käppadega kassid... 
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles