Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· H. P. Lovecraft ·

The Dreams in the Witch-House

(jutt aastast 1933)

ajakirjapublikatsioon: «Weird Tales» 1933; juuli
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Ulmad nõiamajas»
H. P. Lovecraft «Pimeduses sosistaja» 1996

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.714
Arvustused (7)

Mõnusalt sünge lugu (nigu HPL ikka). Kütab tasapisi pinget üles jälle oma "Necronomiconide" ja nende imelike jumalustega. Kokkuvõtteks jälle üks vinge tükk.
Teksti loeti eesti keeles

Hea lugu tõepoolest. Minu meelest lausa yks Lovecrafti parimatest. Õnnetuseks järgib kyllalt kaalukas osa ta juttudest yksluist stsenaariumi: nõrganärviline teadlane (tõenäoliselt nõrganärviline - et õigustada seda pidevat halamist kohe-hulluksminemise ymber) avastab mingi raamatu/käsikirja/kujukese ja jõuab Cthulhu-kultuseni, saades siis kohe surma, minneski lõplikult hulluks või veetes oma loetud aastad hirmunult redutades. Säärane stsenaarium jaksaks välja kanda ehk paari lugu, aga mitte enamat - või vähemalt ei tohiks neid lugusid järjest lugeda, nagu mina seda õnnetuseks tegin. Need Lovecrafti lood, mida ma hirmheadeks nimetan, jõuavad kyll samuti varem või hiljem nimetet kultuseni ja "ebanormaalse geomeetriani", kuid tavapärane stsenaarium on vyrtsitet millegi omalaadsega, mis just seda konkreetset juttu Lovecrafti muudest eristab. "Nõiamaja" teeb unikaalseks eelkõige too sympaatne Browni-nimeline rott-elajas oma roosade inimkäesarnaste käppadega - midagi syngemat annab tõepoolest välja mõelda ;). Ka nõid ise ning tema keskaegsed nõiakombed on ytlemata ehedad. Samuti imponeeris mulle Lovecrafti nägemus kõverate ja nurkade kavalatest kõrvalmõjudest. Lõppakord oli samuti yks Lovecrafti õõvatekitavamaid ja võimsamaid, kui ehk "Randolph Carteri tunnistuse" lõpp välja arvata, mis minu meelest on täiesti yletamatu.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Eelpool arvustaja ei pannud tähele asjaolu, et see teadlane oli minu mälu järgi hoopis kuntsnik, aga see selleks. Need olendid ja see geomeetria korduvad tõesti loost-loosse, kuid vaatame tõsiasja: paljud kordajad (s.t. kirjanikud, kes kasutavad ühte ja sama teemat ikka ja jälle) on seda teinud palju hullemini.
Teksti loeti eesti keeles

Paremini seda küll vist teha ei oleks võimalik olnud. Nii hästi oli see jutt kirjutatud, et ma lugesin seda päris mitukorda kohe läbi, nii muljet avaldav oli see. Loo säras ka idee pärast, kuna seegi oli igati originaalne. Nõialood pole minu lemmik ala just kuid see tõstis nende mainet tugevalt. Peaks veel mainima, et need tegelas kujud olid väga huvitavad kohati isegi naljakad nagu näiteks Brown Jenkins, see inim rott- no peab ikka olema asjalik mõtlemis viis, et sellisei välja mõelda.
Teksti loeti eesti keeles

Kui matemaatika-jura oleks välja jäetud, saaks parema hinde. Praegu neli miinus, üldiselt nõustun eelarvustajate poolt väljatoodud hääde külgedega.

06.08.2007: Pärast järelemõtlemist tõstsin hinnet.

Teksti loeti eesti keeles

Mäletan, et 90ndail meeldis see mulle väga, nüüd ehk oli lummus pisut lahtunud, algus ei saanud korralikult käima, justkui katsetataks jutulõnga ketramist paaril erineval moel, enne kui töösseminev leitakse.

Aga kui on kord juba käima läinud, siis käib edasi igati hästi. Ja jällegi rohkem Uus-Inglismaa nõiatraditsioonist kui Cthulhu mütoloogia kosmilisest/merepõhja-taustsüsteemist tõukuv tekst.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles