Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· H. P. Lovecraft ·

The Call of Cthulhu

(jutt aastast 1928)

ajakirjapublikatsioon: «Weird Tales» 1928; veebruar
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Cthulhu kutse»
H. P. Lovecraft «Pimeduses sosistaja» 1996

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
3
3
1
0
Keskmine hinne
3.909
Arvustused (11)

See Cthulhu lugusid ühendav tekst meeldis mulle rohkem kui teised lood ise, eriti hea tundus viimane lõik, kus meremehed eluka lahti lasevad. Väärib kõrgeimat hinnet.
Teksti loeti eesti keeles

Nojah, tuleb ju teada kah, et mis on mis ja kes on kes. Väga hea ja hariv lugu Cthulhu-kultuse suhtes. Mis siin ikka öelda et tasub lugeda. Seda vöib peaaegu eranditult kogu HPL-i loomingu kohta öelda.
Teksti loeti eesti keeles

Tore on, et lõpuks sellest kõikide lugude peategelasest tiba enam kui ainult vihjamisi räägitakse, aga see on mu meelest ka loo ainus mõte ja põhjendus. Ei olnud ei ylearu õudne ega ka ylearu ettearvamatu. Ei arva sellest loost suuremat - teiste Lovecrafti lugude taustal. Oluline või arvestatav ainult informatiivse osana Cthulhu-tervikust, iseseisvana jääb vähe lahjaks. See oigamine, et ahhh kui õudne oli kõikidel, ei veena mind kopika eest, kui õhkkond sellele kaasa ei aita ning kui põnevust ei teki ega teki.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Selle jutuga on sedasorti asi, et minu andmete järgi ei pidanudki ta esialgu õudukana ilmuma, vaid oli mõeldud teadusliku fantastikana. Pealegi on tegu Cthulhu ühe olulisema tööga, mis väärib juba ainuüksi sellepärast tähelepanu, et siin tegutseb seesinantne olevus isiklikult, tavaliselt möllavad nii-öelda vähemad velled. Aga õudne ta just polnud, seda küll, polnud seda vihjeid täis atmosfääri. Aga kui vaatame seda originaalse sci-fi jutustusena, saame ehk teise pildi?
Teksti loeti eesti keeles

Õudne??? Ei ütleks. Hea selle-eest küll. Mis meeldis minule selles kõige rohkem? Hea küsimus. Fakt on see, et teistes lugudest Cthulhu mütoloogia sarjast ei ole Cthulhust endast mitte midagi informatiivset kirjutatud, kuid selles oli ja see oli igati toredalt tehtud. Targalt tehtud oli see, et kirjeldati selle mütoloogia tegelasi, muidu oleks jäänud nii mõnigi asi segaseks nt: kes ja milline oli Cthulhu. Räägitakse palju, kuid kes ta selline ise üldse on, ei tea. Nii, et see lugu oli eelkõige informatiivne. Soovitatav lugeda, saab ka teistest selle sarja lugudest paremini sotti.
Teksti loeti eesti keeles

Kuus aastat tagasi lugesin seda juttu ja ei osanud midagi arvata, sisugi läks kohe meelest. Nüüd aga ei suuda ma mõista, mis mul tookord viga oli, sest näen enda ees tõelist meistritükki. Tekst asub isiklikus Lovecrafti-edetabelis kohe kolme eimese hulka.

Tegevus toimub 1920-ndate keskel ja baseerub ühe teadlase järelejäänud märkmetel. Professor on uurinud kahe nädala vältel üle terve maailma juhtunud psühhoose ja unenägusid, mida elasid üle tundliku närvisüsteemiga inimesed. Kogeti väga sarnaseid kujutlusi ja kuuldi tundmatus keeles palveid, jms. Üks mees valmistas transis kujukese, mis kujutas kohutavat seninägematut olevust, jne. Alles hiljem seostab peategelane, et samal ajal toimus keset ookeani maavärin, mis lükkas üles tüki merepõhja, kus peitus varjururmas viibiv iidne jumalus, kelle elluäratamine mõjutas otseselt inimteadvusi.

Suurepäraselt komponeeritud tekstil puudub küll rabav puänt, ent hindes ei ole kahtlust, pigem näib, et skaalal jääb numbreid väheseks.

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Tõsi jah, et tegu peaasjalikult informatiivse ja mitte üliõudsa tekstiga, kuid pinev õhkkond oli siiski üpris kenasti üles ehitatud. Mu kaugelearenenud virisemismaania ei lase teosele maksimumpunkti panna, aga paar plussi kuluks selle nelja taha küll ära.
Teksti loeti eesti keeles

See on nüüd üks neist minu hinnangul rämedalt ülehinnatud Cthulhu-sarja põhitekstidest. Tekst on ühest küljest väga oluline Cthulhu mängureeglite paikapanemise vaatenurgast, teisalt aga on süžee kaunis igav ja veniv ja hakitud ja ei moodusta erilist tervikut.

Cthulhu kontekstis oluline tekst, Lovecrafti ja õuduskirjanduse kontekstis mitte. Hiljem on autor seda erinevatest infokildudest ja mosaiigitükkidest tervikliku õuduskeemi kokkusaamise võtet korduvalt uuesti kasutanud, aga tundub, et ega see võte väga hästi tööle ei hakkagi (kui ikka süžee olematu või lihtsalt nigel on).

Hoolimata suurest geograafilisest diapasoonist äärmiselt staatiline ja ebadünaamiline tekst.

Teksti loeti eesti keeles

Võimalik, et lühidus teeb selle teksti oluliselt paremaks "Hullumeelsuse mägedest" ja "Wardi juhtumist". Oluliselt parem siis tähistab seda, et ma närisin end sellest läbi. Kui Lovecraft ka midagi elusamat kui konspektiivsed aruanded kirjutas, siis lähiajal jääb see minust nüüd küll avastamata. Ja kolme teksti järel pean kahjuks tõdema, et sisetunne, mis mind siiani kirjaniku loomingust eemal hoidis, leidis kinnitust.

Eks see probleem ole, et tänases maailmas hirmutab mind ilmselt tõesti oluliselt enam võimalus kohtuda agrsssiivselt meelestatud tulnukate, üle käte läinud viiruste, geneetiliselt muundatud haide või mõrvarlike tehismõistustega kui voodoo-rituaalid, merepõhja vajunud linnad ja neis elutseda võivate muinasjumalad ja... Noh, mida iganes.

Selline mõnus 20.saj. alguse õhustik, lugesin ja mõtlesin Tarzanist, King-Kongist, Kadunud maailmast, insener Garini hüperboloidist. Osad eelarvustajad on juhtinud tähelepanu, et tegelikult olla selle teksti mõte pigem SF. Mööndustega võibolla tõesti. Sel juhul võiks pigem siis välja joonistuda Cthulhu kui tulnukas tähtedelt. Selles võtmes mõjus "Hullumeelsuse mägedes" rohkem SF-ina.

Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles