Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· H. P. Lovecraft ·

Herbert West—Reanimator

(jutt aastast 1922)

ajakirjapublikatsioon: «Home Brew» 1922; veebruar – juuli [kui jutusari «Grewsome Tales»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Elustaja Herbert West»
antoloogia «Mardus 1/99» 1999

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
0
7
1
5
0
Keskmine hinne
3.154
Arvustused (13)
Alari Rajande

Lugu sellest, kuidas kaks tüüpi tegelevad värskete laipade elustamisega ja mis sellest välja tuleb. Ajaviiteks hea lugeda, kuigi pärastpoole läks väheke jamaks. Miks? Näiteks see salapärase keldri värk ei tahtnud eelneva jutuga eriti seostuda ning tundus, et kirjanikul oli lõpu jaoks ideedest puudus. Aga kui aega on, soovitan läbi lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Iseenesest vilets jutuke. Oli küll õudne, kuid mitte huvitav. See kuidas üks isehakanud "Dr.Frankensteini" ja tema assistent surnuid üles äratada tahavad ja nendel katseda kõige õudsamate tagajärgedega lõppevad. Ei paku erilist pinget, kuigi on jutuke iseenesest sünge ja õudust äratav ei paku selle jutu lugemine suurt huvi mulle. Ma küll kahjuks ei oska seda juttu teiste Lovercraft´i juttudega võrrelda kuid see jättis väga monotoonse mulje. Peamine tegevus oli kogu aeg need elluäratamis katsed ja pärast nende nuri sünnituste ilmast ära koristamine. Oleks võinud vabalt värvikam olla. Kuid siiski oli juttu plussiks huvitavalt välja mõeldud lõpp.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Ei olnud õudne, ei olnud huvitav. Ma saan küll aru, et nii vanu lugusid on hästi mugav avaldada, ei pea autoriõigusega vaeva nägema jne., kuid seesinane on ikka tõesti vanamoeline ning absoluutselt aktuaalsuse kaotanud oopus. Tänapäeval teab iga lapski, et ajukahjustus või -surm on minutite küsimus ning Lovercrafti "värskete surnute" idee mõjub selle taustal väga magedalt.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Oli huvitav ja oli õudne. Oli peaaegu kõik viievääriline olemas, kuid... olid mõned häirivad kohad, mis ei luba sellele loole siiski viite panna: esiteks häiris see pidev tagasipöördumine minevikumeenutuste juurde (kaua võib lugeda, et HW omal ajal ikka bla-bla-bla jne), teiseks ei olnud lõpp ka kõige parem (kas peab siis igal pool olema mingi väändund värdjate rongkäik? Vahel piisaks vähemastki). Aga muidu igati väärt lugu.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Too jutt esindab Lovecrafti nõrgemat loomepoolt ja on sellisena omal kohal. Eriti ärritav oli iga peatüki algul kordus Westist ja tema varasemast tegevusest. Ilmselgelt oli lugu kirjutatud ajalehe järjejutuna ja kõlbmatu sellisel kujul tervikuna ilmuma. Tuleb loota, et edaspidi ilmuks "Marduses" sama ajastu (kus autoriõigused ei kammitse avaldamist) kirjanikest meile vähemtuntumate nagu Onionsi, Aickmani, Clarke Ashton Smithi jt. parimad lood.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Oleks viie saanud, kui seda oleks avaldatud järjejutuna läbi 6 numbri, nagu ta autoril mõeldud oli. Lovecrafti tuleb kiita selle eest, et ta vist esimesena tuli välja ideega, et ainult väga värskeid laipu saab elustada.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Tegelikult mulle ei meeldinud... Selle õudsa osa koha pealt tuleks mainida, et tegelikult saab (ja tulekski...) palju jubedamalt kirjutada. Aga päris kaheni lasku hinne just selle tolle aja kohta üsna evolutsioonilise idee eest, et elustada annab ainult värskeid laipu. Tubli!
Teksti loeti eesti keeles
Karl R.Oven

Arst Herbert West arvab,et siirdades koolnu veresoontesse teatud eliksiiri taastab ta surnud inimese keemilised ja füüsikalised eluprotsessid.Katseteks aga vajab ta värskeid laipu...Jutt on lastud jutustada Westi abilisel.Tegevus toimub 20.sajandi alguses.Aga mina ei sa aru,miks see juttpeaks kuuluma Ctulhu müütide sarja?
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Esimese kümne lehekülje eest oleks pannud isegi viie, järgmise kümne eest nelja ja viimase kümne eest kolme. Nii et kokku tuleb neli. Ei meeldind sugugi see, et iga peatüki alguses kordas sama vana jama.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Oleks Lovecraft veel elavate kirjas, siis tahaks talle meenutada seda, mida iga kingsepp ikkagi tegema peaks - oma liisutde juurde nimelt jääma. Kur b kyll, kuid minu jaoks on Lovecraft ikkagi Cthulhu looja ja muu kipub sinna varju jääma, k6vasti kusjuures.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Sulbi

Ma pole kunagi mõistnud kisa, mis puhkes pärast selle loo eesti keeles avaldamist. Tõsised Lovecrafti fännid olid nagu solvunud kohe, et nüüd varase loomeperioodi selline `rämpsõudukas` on tõlkida võetud. Ma ei tea, mulle meeldis see tekst toona ja meeldib nüüd!

Loomulikult tuleb seda lugeda teatava huumoritajuga, tekst on ju täiesti tahtlikult nii groteskseks ja karikatuurseks krutitud ja võõbatud, et teistmoodi poleks võimalikki.

Selline kestvatest äpardumistest ennast mitte häirida laskev dr Frankenstein tundus nii ajuvabalt lahe motiiv, et oskan praegugi vaid pöidlad püsti tõsta ja tõdeda, et Lovecraft oskas enda üle naerda ja võis seda endale julgelt lubada.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Valus mögin. Minu meelest ei tule seda lugeda mingis huumorivõtmes, sest sel juhul oleks kohe tegu kandidaadiga maailma läbi aegade kõige naljavabama loo tiitlile. Ei, just nimelt see lugu võttis suht hästi kokku ja oli ise õpikunäiteks "vanima ja auväärseima" sügavama olemuse kohta - üsna halvasti haisev on see nimelt.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles