Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Isaac Asimov ·

Profession

(lühiromaan aastast 1957)

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1957; juuli
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.692
Arvustused (13)
Andri Riid

Oleme tulevikus, kus kapaga kolusse tarkust pähe kallatakse. Kuskil seitsme aasta vanuses õpetatakse lapsed pooletunnise protseduuriga lugema, aastaid hiljem saavad nad samal meetodil omale ametioskused. Jutu peategelane on luuser, kelle aju iseärasuste tõttu (nii talle öeldakse) see nipp korda ei lähe. Tööposti asemel saadetakse ta varjupaika, kus teised temasarnased vaikselt iidsel kombel ennast harida püüavad. Peategelane teeb läbi oma amokijooksu ja vaevalise eneseleidmise... Minu meelest on selles loos kõike - filosoofiat, psühholoogiat, humaansust. Esimest korda lugesin ajal, mil omasin inglise keelest suhteliselt hämarat ettekujutust. Paar aastat tagasi teist korda lugedes oli jutt oma võlu säilitanud, millest teen järelduse, et hea kirjandus ei tunne keelebarjääri.
Teksti loeti inglise keeles
Olev Toom

Vist veel veidi parem kui ''The End of Eternity''. Muide, venekeelne tõlge sobis jutule väga hästi.11.12.2017 Sarjast "20 aastat hiljem": arvustajad, kes ütlevad: "kui raamidesse ei sobi, oled geenius", pole Asimovi mõttest aru saanud. Geenius oled siis, kui raamidesse ei sobi JA kõigile seda näitad. Muidugi on kirjeldatud ühiskonnast ûsna jõhker, et geeniusi se viisil välja sõelutakse, aga nad ei tohi ju ühtki raisku lasta. Meil võiks asjad ka niipidi kãia. Liiga sageli satuvad asju otsustama need, kes kõige paremkni trügida oskavad.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Tundmatu Arvustaja

Need kes oskavad, teevad; need kes ei oska, õpetavad. Õpetamisega on selles Hea Doktori tulevikuloos ilusti hakkama saadud - MAUHTI, kapaga tarkust pähe... Aga mis saab autsaideritest, kelle peakuju seda ei võimalda?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Jüri Kallas

Lohutuslugu kõigile maailma luuseritele!

Iseenesest tark ja tasakaalukas jutt, aga mulle ei meeldinud. Miks? Raske seletada... võimalik, et just selle tobelihtsa skeemi pärast: kui ei sobi teiste hulka, siis oled geenius.

Einoh, lugemise hetkel polnud tekstil vigagi, kogu aeg huvitas, et mis edasi saab... aga ei meeldi. See neli ongi rohkem protestivaimust kantud... kõik hindavad seda lugu kole tähtsaks, mina kahjuks mitte.
Teksti loeti vene ja inglise keeles
Targo Tennisberg

Oot, sellest skeemist sain mina isiklikult küll teistpidi aru kui eelkirjutaja. St mitte sellepärast ei ole geenius, et teiste hulka ei sobi, vaid sellepärast ei sobi, et oled geenius. Aga see selleks, igatahes on kõnealune jutt pärast robotijutte üks minu lemmikuid Asimovi lugude seas.
Teksti loeti inglise keeles
Kalevipoeg

Ja lisaks veel see, et mitte k6ik, kes ei sobinud, ei olnud geeniused. Oli seal ju ka idioote ja muidu tohmaneid ka seas. Jyrka, loe hoolsamalt! Aga armas oli ta kyll kindlasti.
Teksti loeti inglise keeles
Eevur Tumm

Igasugu mõtteid tuli lugemise ajal pähe, ka Eesti ühiskonda puudutavaid. Aga teiseltpoolt saab sarnaseid mõtteid ka Õpetajate Lehest või mingist kutsehariduse hetkeseisu kajastavast üllitisest;). Tegelikult oli ajuti tegemist ikka üsna kõhedakstegeva visiooniga. Jäi ka küsimus, kas selline isiksust lammutav valik on ikka kõige õigem, geniaalsus ja vastupidavus ei pruugi alati koos käia. Lõpp muutus mingist hetkest aimatavaks, aga mitte häirivalt. Ja veel, mida kuradit nad noorespõlves nende ajupumpamiste vahepeal tegid? Kümme aastat on ikka pikk aeg.
Teksti loeti inglise keeles
Johannes Koit

Üleüldiselt päris tore lugu, kuid liiga lihtne. Öeldakse ju, et geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel on õhuke piir. Asimov libiseb oma lühiromaanis sellest mugavalt üle. Inimese tumedam pool ei sobi selle jutu ideega kokku ning seda ignoreeritakse. Tegelikult on see paljude Asimovi lugude põhiline viga - sirgjooneline ning ideekeskne lähenemisviis. Muidu aga päris tore meelelahutus. Neli
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Hea Doktor oskas ka niisuguse omajagu ajuvaba idee ümber üpris korraliku jutu kirjutada. Seda tuleb hinnata.
 
Teaduse populariseerijana on tal mitu lugu, milles kirjutatakse iseseisva mõtlemise oskuse tähtsusest. Näiteks ka selline, kus kõik on minetanud peastarvutamise võime, kosmoselaeva kõige kallim osa on arvuti ja järsku siis keegi tuleb jalustrabavale mõttele igasse kosmoselaeva kümme kunstarvutajat toppida arvuti asemel. See on umbes samast klassist kui maailma muutev idee, mida praeguse loo peategelane novalasele maha püüdis müüa. Oluline vahe on, et kui peastarvutamise lugu on lühijutt, siis see siin on lühiromaan. Ainest aga nii palju ei ole.
Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles