Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Anatoli Dneprov ·

Podvig

(jutt aastast 1962)

ajakirjapublikatsioon: «Tehnika – molodjoži» 1962; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kangelastegu»
antoloogia «Põgenemiskatse: Teaduslik-fantastilisi jutustusi» 1965

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
0
2
6
7
Keskmine hinne
1.667
Arvustused (15)
Jüri Kallas

Tulipunase insenerikirjanduse ehedamaid näiteid eesti keeles!

Jutt kubiseb õõnsatest utoopilise kommunismi teemalistest loosungitest, tegelased on miskid lamedad skeemid, kes vahetpidamata üksteisele miskit olulist ja globaalset seletavad jne. Kogu jutu sotsiaalsus (armastab/ei armasta; kas on õigus läbi viia miskit eksperimenti) mõjub nürida vormitäitena, et muidu ei peeta seda ideed populariseerivat teksti kirjanduseks.

Võimalik, et see teaduslik idee pakub kellelegi ka huvi, aga antud lühiliugu EI OLE SIHUKESEL KUJUL KINDLASTI KIRJANDUS.

Kurb... iseäranis seetõttu, et sama autori teine maakeelne jutt «Krabisaar» (Krabõ idut po ostrovu) on hoopis teisest puust lugu. Kummaline on ka see, et «Kangelastegu» võitis miski auhinna sotsialismimaade tehnikaajakirjade ulmejutu konkursil... olles lugenud teisi sama konkursi laureaate, võin öelda, et enam-vähem samasugune saast olid ka need ülejäänud lood... tõsi oli paar meeldivat erandit (Ilja Varshavski, Stefan Weinfeld, Ion Hobana), aga see pole öeldud nüüd küll Dneprovi jutukese õigustuseks.

Hosianna teaduse kõikvõimsusele mõjub selles jutus kui manatarga loits: seda lugu eile öösel üle lugedes sain ääretult hästi aru, et miks Anatoli Dneprov nimetas Stanislaw Lemi romaani «Tagasitulek tähtede juurest» (Powrot z gwiazd) säravaks utoopiaks. Näib, et Dneprovi jaoks on iga teaduslik avastus a priori hea ja inimkonnale kasutoov...!?
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Laur Salundi

Inimgeeniuse vallapäästmine maailma hüvanguks. Nii ilge jutuke, et ma ainult imestan kuidas ma selle läbi sain. Köik muu vist juba ülevalpool ka kirjas. Vöimaluse korral vältigem.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Nii nagu Kazantsevil on heade romaanide ja juttude kõrval idiootilis-patriootiline “Polaarunistus”, on ka Dneprovil vähemalt üks täielik altminek. Kahju, et Dneprovi ja Kazantsevi ebaõnnestumised ära eestindati. See ei ole siiski autorite süü. Hindaksin Dneprovi lugu siiski kahega, kuna jutu põhiidee (inimese muutmine geeniuseks, et päästa Maa) on üpris hea. Teostus on, nagu on.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

Et helgemalt tulevikku vaadata, tuleb vabaneda mineviku painetest, õpetab psühholoogia. See jutt on küll üks lapsepõlve painavamaid jälkusi.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Kahtlemata tore teos. Nii tore, et lausa hirm hakkab, et milliseid jubedusi ulme nime all ilmunud on. Tunnistan ausalt, et minule selline kommunistlik plöma ei sobi. Kohati tundub ka, et autor ise ka ei tea, millest ta kirjutab, vaid lihtsalt üritab mingi asjaga (loe: ideega) lagedale tulla, kuid ei ole osanud seda korraliku kuube rüütada.Selles ongi miinus. Teostus on nigel. Lihtsalt hirmus...
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

MIKS???????? Oleks ta siis veel kogumiku keskel, aga eestindatuna on ta just selle "Põgenemiskatse esimeses otsas - ja mul on too mitmel korral just selle loo tõttu lugemata jäänud! Nyri! Nyri! Nyri! Nyri noaga lugejate kõride kallale kippumine!

Ma lihtsalt ei suuda kujutleda seda publikut, kellele too teos kirjutatud on.
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Lugu iseenesest oli kohati isegi põnev. Aga lõpplahendus (kuigi romantiline) oli igav ja pani sellele punaselt nõretavale loole veelgi nõretavama punkti. Siit tuleb liiga selgesti esile kommunistlik idee inimesest kui jumalast, kes "korrigeerib" looduse tööd - alates jõgede ümber pööramisest lõpetades kellegi ajus sorkimisega, et toota imeinimesi. Muidugi tagajärgedele mõtlemata. Suure hurraaga minnakse peale ja kirjanduslikult võib ka suure hurraaga lõpetada, aga nagu näitab ajalugu, saabki seda teha vaid kirjanduses.Natuke tigedaks tegi...
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Minu arust liigitub see lugu klassi "nii sitt, et tegelikult isegi juba päris hea". Kogu see teema on peale selle, et ta on veidralt päevakajaline (kliima soojenemine), nii jabur et jaburamaks enam ei anna minna. Keskmise temperatuuri tõus kraad päevas! Rakettidega orbiidile tonnide kaupa vee toimetamine, mis moodustab kaitsva kile! Kommunistliku inimese juures rudimentideks osutunud enesealalhoiu-, toiduotsimis- ja vallutamisinstinktide eemaldamine miski ultrahelilõikuse abil! Geeniuseks opereerimine! Ja nii edasi, ja nii edasi. Lühidalt - lugu oli ikka ilge okse, aga lugeda oli teda väga mõnus, sest tänapäeval sellist sitta enam ei kirjutata ja see oli ehe tunnistaja progressiivsest nõukogude ulmest, koos kõigi sellele võikale žanrile omaste debiilsustega.

Teadupärast kommunistlikud nõukogude inimesed paljunesid pooldumise teel, seega oli mulle isegi see ülitagasihoidlik love story kergeks üllatuseks. Süütuke ja vihjamisi edasi antud ta ju oli, aga siiski oli kommunistliku kangelase ja minategelase õe vahel miskit särisemas. Lisapunktid sellegi ja lõpus toimuva lumes hullamise eest,mulle meeldis.

Üldiselt on hinne antud teatud perverssuskoefitsendiga läbi korrutades ja loomulikult ammuilma oma aja ära elanud ja võikaks kurioossumiks muutunud lugu arvestades. Kui selliseid lugusid terve raamatutäie või mitugi läbi loeks, kaoks uudsus ja muhelus naiivsete nõukogude utopistide üle ja järgi jääks ainult seesama tülgastus, mis suht kollektiivselt on ka selle loo eelarvustajaid tabanud.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Teate, ma tahtsin seda asja "kahega" hinnata, kuid siis tuli mulle meelde, et "geeniuseks opereerimise" teemal on ka üks teine lugu kirjutatud ... teate küll, ühe kogumiku nimilugu ;). Ja nüüd on kahju, et nulli ei saa panna.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Õudne jura. Mina ei ole teadlane, kaugel sellest, aga esitatud ideed oli nii jaburad ja loodusseadustele vastanduvad, et neid ei saanud kuskilt otsast tõsiselt võtta. Lisame siia veel kommunismiehitajatest musterinimesed ja saadud kompott peletab kõiki lugejaid, kelle iidoliks pole Stalin või Lõssenko.
Plussiks oli see, et jutt oli lühike ning õnneks kergesti loetav.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles