Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Roger Zelazny ·

A Rose for Ecclesiastes

(jutt aastast 1963)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1963; november
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Koguja roos»
antoloogia «Aphra» 2005

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
3
3
0
0
Keskmine hinne
4.357
Arvustused (14)
Jüri Kallas

Üldlevinud arvamus on, et just alates sellest jutust hakati noorkirjanikku Zelaznyt tähele panema. Oli kuidas oli, aga igatahes oli see esimene Roger Zelazny tekst, mis ameerika ulmefännide aastaauhinnale Hugo kandideeris.

Marsist on ulmes ikka kohe hästi palju kirjutatud, aga Zelazny suutis siingi miskit oma teha. Loo peategelane on keegi poeet ja keeleteadlane, kes (nagu autoril kombeks) erilist sümpaatiat ei ärata – üsna tõre tegelane sihuke.

Marsile saabub järjekordne maalaste ekspeditsioon, koosseisus ka siis see keeleteadlane, kes peab Marsi iidsetele ning pühadele ürikutele ligi pääsema, et neid siis lugeda ja (võimaluse korral) kopeerida... tõlkima peab ka. Oma ülesande see poeet ka täidab, aga mitte ainult...

Nagu Zelaznyl kombeks on siin kamulaga sümboleid ja mütoloogiat. Juba jutu pealkiri ise on võrratu – «Koguja roos»!
Teksti loeti vene, inglise ja eesti keeles
Indrek Hargla

Peaksin minagi tähelepanuväärseks tekstiks. Esiteks avaldub siin vist esmakordselt see ürgne zelaznilikkus - tegelased ajavad omi asju, suured asjad juhtuvad kuidagi tagaplaanil. Mõnes mõttes tüüpiline ajastule (või kümnend varemale) omane Marsi-lugu. Ekspedistioon, kontakt jne. Meenub hunnikus Asimovit ja Simakit. Võluvaks muudavad aga loo poeetilisus ja lüürika ning see, et siin ei lahata mingit superolulist teaduslikku probleemi. Loo keskmes on vast mütoloogia ja üldinimlikud väärtused - armastus, elu ja surm. Ja lootus.

Lisaks eelarvustajale märgiks, et peategelane on fenomenaalne lingvist ja religioosse tagapõhjaga - viimase õnneks muidugi hüljanud. Mistõttu pole sugugi juhus, et tema Marsi vana keele deshifreerib ja selles ka marslastega suhelda saab.

Reliogioossed alluisoonid ongi jutus üsna olulisel kohal. Omal moel satub peategelasest poeet lõksu - sellest ise aru saamata. Oma armastusega teeb ta kõigile palju head - ent jällegi, temale endale ei sünni sellest suurt kasu midagi.

Tõesti suurepärane tekst - ja ilmselt väga oluline Zelazny mõistmisel. Mis emotsionaalses plaanis kõige rohkem meeldis, oli see peategalse küünilisus ja see, kui see pisitasa muutuma hakkas, kuidas ta pidas vajalikuks marslastele roos kinkida...
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nõrgavõitu jutt, millest võib küll aimata meistri kätt, kuid mis ise siiski allakirjutanu arvates suuremat väärt ei ole. Alates detailidest - see stseen näiteks, kus poiss tüdrukule tolle elus esimest suitsu pakkus ning tüdrukul oli kohe sellest esimesest mahvist hirmus mõnus (tegemist oli tubakaga!), on täielik jama. Mispärast mükoloogil roosiseemned kosmoses kaasas olid? Mispärast ometi atmosfääris lahtiste sõidukitega ringi kimati? Et cetera...
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Noore kirjaniku suurepärane jutt. Kuna minu jaoks oligi "Koguja roos" paljuski selline lüürilisulmeline lugu, siis ei häirinud mind põrmugi need realistliku käsitlusega vastuolus olevad detailid, millele on oma arvustuses tähelepanu juhtinud Kristjan Sander. Olulisemaks pean hoopis Zelazny mitmeid huvitavaid mõttearendusi ja kirjutise meeleolu. Usun, et 1960. aastatel võis jutt olla veelgi mõjuvam. Lugu jättis mulle igatahes hea mulje, kuid arvestades Zelazny hilisemaid tippteoseid, ei anna kõrgeimat hinnangut, vaid piirdun hindega "4+". Tegemist on ühe parema jutuga "Aphrast".
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Varajane Zelazny, millest tõepoolest võib juba aimata tulevast meistrit. Alguses tundus mulle, et tegu on jälle ühe tüüpilise marsilooga. Lugesin edasi ja pidin nentima, et marsilugu on see küll, kuid mitte kuigi tüüpiline. Eelkõige hämmastas mind jutu lüürilisus ja emotsionaalsus, mis jätsid sisu hoopis tahaplaanile. Jah, ebaloogilusi ja liigset heietamist oli selles küll, kuid mitte häirival määral. Kindlasti üks parimaid tekste kogumikus "Aphra". Neli
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Panen samuti kolme, kuid hoopis teistel põhjusetel kui Kristjan Sander.
Minu jaoks on vast peamine põhjus selle loo keskpäraseks hindamisel, et kuigi lugemine sujus, ei tekkinud suurt mingisuguseid emotsioone - ei postitiivseid, ei negatiivseid. Ja kui jutt ei loksuta, siis on kehvasti.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Loos oli ilmselgelt ära tunda zelaznylikke kohti. Minu jaoks "zelaznylikud kohad" tähendavad sedasama, mis iseloomustavad kogu selle härra loomingut - täielikult ja absoluutselt ükskõikseks jättev looveeretamine ja sama totaalne õlgu kehitama panev ükskõiksus tegelaste, loo süžee kuhugi jõudmise või loodud maailma vastu. Tegelikult jäi jutust eelkõige meelde eputamine erinevate mütoloogiate hea tundmisega. Ma jään selle juurde, mida ma ütlesin ammuses arvustuses kogumikule, kus selle loo eestikeelne tõlge leidub ("Aphra", Skarabeus 2005): vananenud ja väga keskpärane lugu. Bradbury Marsi-lood on tõepoolest sama vananenud, Bradburyt aga on võimalik naudinguga tänapäevalgi lugeda. Zelaznyt paraku mitte. Jättes kõrvale taolise tsivilisatsiooni võimatuse Marsil, ei usu ma mitte ühtegi sõna Marsi tsivilisatsiooni ja maalaste kontaktist. Nii usutamatult ja lugeja jaoks tüütult on see paberile pandud (kuigi mööngem tõepoolest loo auväärset vanust).
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Zelazny stiili oli kohati tugevalt tunda, näiteks peategelase kokkupõrge Malanni rusikaga. Üldiselt tipp-topp lugu, aga midagi jäi nagu puudu. Sära oli vähe. Emotsioon jäi tagasihoidlikuks.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Kas see jutt on juba varem kuskil eesti keeles ilmunud? Lugemise ajal tekkist tunne, et oleks midagi sarnast juba varem lugenud. Aga täitsa viieväärliline lugu, eks seal kohati selliseid mugavaid loo arenguid siluvaid detaile oli, aga mind nad ei häirinud ja kuna viimasel ajal on järjest raskem leida lugusid, mis samal tasemel kaasa elama paneksid, siis minu poolt saab see siin maksimumi kätte.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Hugo for Best Short Story 2025.
 https://www.uncannymagazine.com/article/stitched-to-skin-like-family-is/
 
 
Hästi kirjutatud trafaretne tekst, milles suurt midagi auhinnaväärilist pole. Aga vähemuste hääl tehti kuuldavaks, halleluuja.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/
 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles