Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920–6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

I`m in Marsport Without Hilda

(jutt aastast 1957)

ajakirjapublikatsioon: «Venture Science Fiction» 1957; november
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
3
3
3
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (9)

Olen kiitnud Isaac Asimovi ulmekrimisid, aga seda tuleb laita...

Mingi tegelane satub Marsporti natuke ettenähtud ajast varem ning tema naine Hilda pole talle sinna veel vastu jõudnud... tüübil on raha ning soov ühe võõra naisterahvaga aega veeta. Kõik hakkab juba laabuma, aga siis saab meie osav sell käsu mingi segane asi ära uurida... on toimunud midagi kriminaalset (mis täpselt? - ei mäleta) ning laev, kus viibivad kahtlusalused peab mingi aja pärast edasi lendama.

Rohkem ei räägi... kes soovib see loeb ise.

Häiris just see, et kogu see deduktiivne protsess jäi üsna pinnapealseks... tegelane pani lihtsalt mingil hetkel kurjategija paika... põhiline halamine käis aga hoopis selle ümber, et ta on ilma Hildata Marsportis, aga näe «üle aisa lüüa» ei õnnestu.

Suht tüütult kirjapandud lugu, mis ei kipu ka meelde jääma... Kuna objektiivselt pole loole miskit ette heita, siis panen siiski nelja... kuigi selle nelja otsa tuleks mõelda ports miinuseid.

Kontrolliks lugesin jutu isegi vene keeles üle (järsku ei saanud originaalile pihta?), aga mulje paremaks küll ei läinud.

Teksti loeti inglise ja vene keeles

Ühes oma viimastest intervjuudest vastas Isaac Asimov originaalsele küsimusele, mis toidud talle maitsevad, umbes järgmist: "Mulle maitseb verivorst, seajalad, vahukooretort, praekartulid, klimbisupp; ühe sõnaga kõik toidud, kuid tervis on väga vilets ning naine ei luba mul midagi sellist süüa."Hilda abikaasal on naisega veel vähem vedanud, kuid ulme- või isegi lihtsalt jutuks on jaburamat süzheed raske ette kujutada.
Teksti loeti inglise keeles

Esiteks ei istu mulle põhimõtteliselt see, kui SF sousti pannakse asju, milel sellega tegelikult midagi ühist ei ole - armastus- ja detektiivjutud jms. Teiseks on konkreetne näide veel eriti abitu.
Teksti loeti inglise keeles

No mis te nyyd mehed ajate?! Olen mina kyll viimane, kellele see yleyldine Asimovivaimustus nalja ei tee.. aga sellest konkreetsest jutust mul kyll eriliselt halbu mälestusi ei ole. Lugesin teist kyll igiammu aga mälu järgi oli teine suhteliselt lõbus jutt.
Teksti loeti vene keeles

Ei ole siin mingit naljategemist. Mulje on isiklik ja nigelav6itu. Spaceolin ja selle m6jud on ainsaks helgemaks hetkeks loo juures. Muu ise on suhteliselt m6ttetuna tunduv s1ngus. EHk ei istu mulle seda sorti yletunnit88d, ehk ei istu seda sorti naised ja nii edasi ja nii edasi, aga sellle k6ige tulemusena j2i loost suhu halb maitse.
Teksti loeti inglise keeles

Tjah, ega nende naistega seal loos just kiita polnud, aga ega ka kõik muu just kiita polnud. Ainuke ere asi oli selles jutus see Spaceoline ja tema mõjud. Ülejäänud aga jama.
Teksti loeti inglise keeles

Asimovile meeldisid krimkad. Mõned õnnestusid tal paremini, mõned halvemini. See lugu aga kohe üldse mitte. Sisu on lihtne. Mingisugune superagent peab kolme prominentse kahtlusaluse seast tuvastama süüdlase. Vastasel juhul lendab kogu maailm kuradile. Lisaks sellele tahab ta ka veel ühe teatava daami juurde jõuda, sest mehe abikaasa ei viibi parasjagu seal. Asimov üritab küll nalja visata, kuid see õnnestub tal umbes sama hästi kui ühel meie telekoomikul. Tekst on puine ning igav. Isegi lõpplahendus ei tundunud peale kõike seda sahmimist enam eriti hea, kuigi tegelikult polnud sel viga. Kolm
Teksti loeti eesti keeles

Lühem ja vähemtüütu kui "Surelik öö", ent erilist vaimustust minus tekitada ei suutnud. Pean taaskord tõdema et kui see lugu oli mõeldud naljaloona, siis mu huumorimeel Asimovi huumoriga väga ei sobitu.
Hindeks "3+".
Teksti loeti eesti keeles

Einoh, nii tüütu ka ei olnud, Spaceoline'i mõju all olevate tüüpide juttu oli päris lõbus lugeda. Ja deduktiivset protsessi ei olnudki -- peategelane paljastas pahalase hoopis ühel muul viisi, mida ma siin tulevaste lugejate huvides kirjeldada ei saa.
Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles