Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920–6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov ·

The Last Question

(jutt aastast 1956)

ajakirjapublikatsioon: «Science Fiction Quarterly» 1956; november
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
3
1
0
0
Keskmine hinne
4.583
Arvustused (12)

Hea Doktori kõige tuntum jutt, või?

Igatahes oli mingis Asimovi FAQ-us kirjas, et kui inimesed hakkavad rääkima mingist Isaac Asimovi jutust, mille pealkirja nad ei mäleta, siis suure tõenäosusega on tegu just selle looga...

Multivaci vaevab Kõiksuse saatus ning ta ...

Ei tea, mind jättis see lugu tiba külmaks... kuulub justkui sinna rubriiki, et «füüsikud naljatavad». Lugesin huviga läbi küll, aga ega see lugu nüüd nii originaalne ka polnud ning eelkõige häiris see kuiv-kalk kirjutamismaneer.

Selle jutu puhul olen ma Andriga 100% nõus, et teadlaste anekdoot.

Teksti loeti inglise keeles

Jürkal ja mainitud FAQ-l oli täiesti õigus sellest jutust rääkimise koha pealt - ma olen ise ka siin jutus kirjeldatud ideed mitmetele jutustanud ja alati öelnud, et ''näh, jutu nimi ei tule meelde ...'' Mis jutusse endasse puutub, siis mulle teadlaste anekdoodid meeldivad - antud jutul oli veel selline mõnus jõnks ka sees, kui viimase lause lõpetasin, siis kõndisin veel tükk aega erutatult ringi ja mõtlesin, et uhh, kus pani alles jutu kirja. Sisu ei tahaks siinkohal ära rääkima hakata, mis anekdoot ta siis enam oleks. Kellele teadlaste anekdoodid natukenegi meeldivad, nendel tasub juba selle jutu pärast kogumiku ostmine ära. Väärt värk!
Teksti loeti inglise keeles

Sellesse juttu oleks Asimov justnagu kokku võtnud oma tulevikunägemuse. Et alguses asustab inimene üht planeeti, siis päikesesüsteemi, seejärel Galaktikat, seejärel kogu universumi. Edasi hüljatakse füüsiline kuju, ning ühinetakse üheks suureks Mõistuseks. Ja kõige selle tunnistajaks on Multivac voi tema teisendid. Erinevate isendite poolt eri ajastutel küsitu - kas entroopia suurenemist saab vältida? - saab selles jutus lahenduse, kuid lugu on tegelikult kehvavõitu.
Teksti loeti inglise keeles

Hehee, anekdoot jah, aga neetult andekas - ehk minu isikliku arvamuse kohaselt on tegemist Asimovi parima looga ja parima ulmejutuga, mida seni YLDSE olen lugenud. Lugu ja eriti selle l6pp lihtsalt j22vad kummitama. Meeldej22vus? Lugu on meeles p1sinud suhteliselt 1ksikasjalikult kuus aastat. Seega ta ON meeldej22v. Asi saab alguse aastal 2061, kui h2sti suur ja vilkuvatuleline arvutt nimega Multivac, tema standartne tegelaskuju, p22stab inimkonna energian2ljast. Ja seda just enne s8e ning uraanivarude l6ppemist. Inimkond on r66mus, programmeerijad t6mbavad nina t2is, hakkavad siis maailmaparandajalikult k6ike haletsema ja esitavad arvutile v2ga keeruka k1simuse. See prindib vastuse v2lja : INSUFFICIENT DATA FOR MEANINGFUL ANSWER. Edasi hakkab see kummitama ja kummitama, saateks inimkonna areng ( ega ta juhuslikult ennem Clarke`ga konsulteerimas k2inud?) ja 1htlasi ka arvutite areng. Nohjah, personaalarvuteid ennustas ta alles eermm... ee.. mis aastaks??? paari tuhande aasta p2rast? Ahjah, vahepeal pidid need muidugi transistoritel t88tama, nii et lugu on raadiolampidel kompuutritest juba 1le ja edasi j6udnud. Lugu on ehitatud 1les kordustetele, uutes ja uutes variatsioonides. Mida aeg edasi, seda v2iksema p6hjalikkusega Asimov yhiskonda kirjeldab. Muutused on muutunud kirjeldamatuks. Kenasti on sinna ka segatud myytilisust ja mytoloogiat. Yhes6naga: briljantne kompott!
Teksti loeti inglise keeles

Lõpp oli hea, aga muidu suhteliselt kuiv ja igav. Kahjuks/õnneks on maailmas kõvasti paremaid jutte, et sellele maksimum hinnet anda. Seega...
Teksti loeti inglise keeles

Üldjuhul kipuvad tekstid, mille tegevus toimub erinevate ajastute ja ülipikkade ajavahemike jooksul, kuidagi ebaisiklikeks jääma. Sündmustiku nägemisega pikki ajastuid hõlmaval kotkapilgul kaasneb lisaks paatoslikkusele tihtipeale hakitus, mis ei lase varjukujudena vilksatavel tegelastel sümpaatseteks saada ja muudab kogu teksti vaid autoripoolse sõnumi esitamiseks. Seega ei kuulu sellised lood just mu absoluutsete lemmikute hulka, ent käesolev Asimovi lugu oli ikka päris hea. Lõplikult mõjutas mind hinnet maksimumi peale tõstma loo puänt.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu on huvitav just seetõttu, et Asimov avab oma nägemuse inimkonnast ja selle võimalikust tulevikust, nii nagu ka üks varasem arvustaja märkis. Arvan et Asimov on natuke inimest üle hinnanud. Ja kogu lugu võib võtta anekdoodina, mida ongi tehtud.
Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hugo Nomination for Best Short Story 2025.
Nebula Nomination for Best Short Story 2024.
https://www.lightspeedmagazine.com/fiction/five-views-of-the-planet-tartarus/

 
---
Täiesti ajuvaba tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Ilmunud antoloogias "Eesti raamatu lood" (2025) ja ajakirjas "Algernon" (2/2026): https://algernon.ee/jutt/1525 . Pikemalt kirjutan loost sama numbri juhtkirjas. Lisaksin nii palju, et Agnese kaasamine on minu arust maitsevääratus, aga hinde alandamiseks muidugi ebapiisav.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles