Hehee, anekdoot jah, aga neetult andekas - ehk minu isikliku arvamuse kohaselt on tegemist Asimovi parima looga ja parima ulmejutuga, mida seni YLDSE olen lugenud. Lugu ja eriti selle l6pp lihtsalt j22vad kummitama. Meeldej22vus? Lugu on meeles p1sinud suhteliselt 1ksikasjalikult kuus aastat. Seega ta ON meeldej22v. Asi saab alguse aastal 2061, kui h2sti suur ja vilkuvatuleline arvutt nimega Multivac, tema standartne tegelaskuju, p22stab inimkonna energian2ljast. Ja seda just enne s8e ning uraanivarude l6ppemist. Inimkond on r66mus, programmeerijad t6mbavad nina t2is, hakkavad siis maailmaparandajalikult k6ike haletsema ja esitavad arvutile v2ga keeruka k1simuse. See prindib vastuse v2lja : INSUFFICIENT DATA FOR MEANINGFUL ANSWER. Edasi hakkab see kummitama ja kummitama, saateks inimkonna areng ( ega ta juhuslikult ennem Clarke`ga konsulteerimas k2inud?) ja 1htlasi ka arvutite areng. Nohjah, personaalarvuteid ennustas ta alles eermm... ee.. mis aastaks??? paari tuhande aasta p2rast? Ahjah, vahepeal pidid need muidugi transistoritel t88tama, nii et lugu on raadiolampidel kompuutritest juba 1le ja edasi j6udnud. Lugu on ehitatud 1les kordustetele, uutes ja uutes variatsioonides. Mida aeg edasi, seda v2iksema p6hjalikkusega Asimov yhiskonda kirjeldab. Muutused on muutunud kirjeldamatuks. Kenasti on sinna ka segatud myytilisust ja mytoloogiat. Yhes6naga: briljantne kompott!
