Kasutajainfo

Gustavo Gasparini

1930–

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Gustavo Gasparini ·

Circolo chiuso

(jutt aastast 1962)

eesti keeles: «Suletud ring»
«Põhjanael» 1992; nr 9

Tekst leidub kogumikes:
  • Pioneer/Põhjanael
Hinne
Hindajaid
1
0
2
0
0
Keskmine hinne
3.667
Arvustused (3)

Aasta lõpus vanu ajakirjanumbreid sirvides jäi kätte see Põhjanael nr 9/1992, milles Gustavo Gasparini "Suletud ring" Mario Kivistiku ilmselt vene keelest tehtud tõlkes ilmus.

Meenus esimene emotsioon, kui ma seda 15. sünnipäeva paiku lugesin, ja väike hirm ülelugemise ees. Igatahes osutus hirm asjatuks, see kena jutt on sama hea ka praegu. Eks ta selline üsna lihtne aga samas leidlik konstruktsioon muidugi on.

Lugu räägib Kenti nimelisest meistervargast, kes valmistub varastama miskeid tööstus/teadus-saladusi ühest mõisahoones sisseseatud laboratooriumist. Juhtumisi on tema vargakarjäär 12 aasta eest samas mõisas alanud, kui ta seal siis elanud krahvinna väärisasjad varastas.

Õigemini pidi varastama, aga väärisasjad olid laekast kadunud ja toatüdruk Bertilla, kellega ta põgenema pidi, embas mõisapargis paduvihma ja tormituulte käes hoopis üht võõrast meest. Kent lasi mõlemad maha ning leidis võõra taskust väärisasjad...

Nüüd on ta samas kohas tagasi ning miskit läheb väga valesti... Õigupoolest ei ole mingit vajadust, et selle loo peaksid üles otsima inimesed, kes kirjandusest loogilisi skeeme otsivad ja kelle meelest emotsiooni tekkimine kirjandusteose lugemise järel on nõrkuse ilming ja patt.

Minule tõid igatahes küll mõnusa mälestuse tollest esmalugemise emotsioonist meelde read "Park meenutas mässavat merd, puude mustad võrad õõtsusid nagu hullunud lained, paduvihm aga näis olevat seadnud endale eesmärgiks kõik elav ära uputada..." või "Sedamaid sähvatas püstolist leek, porine maa sööstis talle vastu ja Kent tundis huultel kõdunevate lehtede jälki hõngu."

Teksti loeti eesti keeles

Polnud seda juttu kunagi varem lugenud, sest tollal, kui see Põhjanaelas ilmus, olin sellest ajakirjast juba välja kasvanud. Aga nüüd sattus pihku.

Paraku reetis jutukese pealkiri ja esimesed lõigud pointi - et tegemist on ajaringiga. Lugemise keskel lootsin korraks midagi enamat, aga ei, selliseks lihtsakoeliseks "mees tapab iseenda" tüüpi jutuks see jäigi. Nii et üle kolme ei pigista kuidagi välja.

P.S. Jutu alla on kirjutatud, et tõlkis Martin Kivimets.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles

Sarnasus kogumiku eelmise loo, Lazartšuki jutuga "Pimedusest", on suur. Mistõttu oleks koostaja võinud need üksteisest vähe kaugemale paigutada.
 
Jutt jääb Lazartšuki omale selgelt alla, sest tegelased on skemaatilisemad. Lisaks poleks neid kaldkirjas annotatsioone minu arust vaja olnud.
Teksti loeti eesti keeles