Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

P. C. Jersild

14.03.1935-

Teosed

· P. C. Jersild ·

En levande själ

(romaan aastast 1980)

eesti keeles: «Elus hing», Tallinn «Eesti Raamat» 1990

Hinne
Hindajaid
8
4
2
0
0
Keskmine hinne
4.429
Arvustused (14)
Urmas Muinasmaa

Lugu ühest inimajust, kes elab laboris "akvaariumis" (s.t. toitelahuses). Raamat on selle aju monoloog. Enne lugemist ei osanud sellest raamatust midagi arvata, kuid lugemine oli üllatavalt tahe tükk ning täitsa meeldis kohe. Mis seal täpselt toimub, lugege ise. Piisavalt omanäoline ja tugev teos, et maksimaalset hinnet väärida.
Teksti loeti eesti keeles
Margus Freudenthal

Väga hea tükk. Huvitav, kui puuriloomad oskaksid mõelda, kas nad arutaksid umbes samamoodi kui kehast eraldatud ja akvaariumi topitud aju?
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Eelkõnelejad on nappide ridadega hakkama saanud, kardan, et ka mina oma standartset 1000ndet tähemärki täis ei saa. Aju akvaariumis - üsna staatiline situatsioon. Kas pole? Mäletan, et seda romaani lugedes oli kusagil iga viiekümne lehekülje järel tohutu kiusatus asi katki jätta, aga, et mul on kombeks kõik raamatud läbi lugeda, siis jõudsin lõpuni... ning asi oli seda väärt. Kui viimase lehekülje pöörasin, siis tundsin, et olen midagi eriti head läbi lugenud. Ülev ja traagiline ning samas ka üsna naeruväärne. Akvaariumis aju ja tema suhted ja suhtumine ümbritsevasse maailma ja inimestesse. Kui mu mälu mind ei peta siis sai see romaan ka mingi Põhjamaade ulmeauhinna. Tasub KINDLASTI lugeda, kuigi pole päris standartne ulmekas.
Teksti loeti eesti keeles
Keex

Natuke kahvatu lugu. Palju parema mulje Per Christian Jersildi kirjutamisoskusest on mulle jätnud tema mitte-sci-fi. Võlub tema lapselikkus, tema naivistlik maailmakäsitlus. Aga idee sellest ajust on küll päris andekas.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Tundub, et see on lausa rohkem armastuse-eepos, kuid nojah.Mis veel öelda--teravcmeelne.Kummaliselt kaasakiskuv.Nukraks läheb lausa tuju.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Jõuline grotesk ja jäljendab mulle südamelähedasi sürrealistlikke traditsioone - eriti järlesõnana kaasatud Jersildi raamatukatke, kus ta kirjeldas vanni, kus ujuvad ringi kõikvõimalikud kehaosad, alates ajudest ja lõpetades munanditega... Hästi kirjutatud ja omanäoline asi ning seejuures üks väheseid raamatuid, mis minus on suutnud kerget iiveldust tekitada...
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Jah, lugema hakates ei oleks ulmealast teost oodanud, nii et tegemist oli sisulise yllatusega. Ja pean tunnistama, et meeldiva yllatusega. Jah, kurb, et nii hea teos just sel ajal eestikeelsena trykiti. Selle sinkjas kaanekujundus ei olejust eriti lugema kutsuv. Autoril aga vaevalt et sellega midagi pistmist on.Rohkemat nagu ei teagi kirjutada - teised retsenseerijad on ju juba ette jäudnud.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

No ei käinud seda vajalikku klõpsu, ei tekkinud sensawundat. Kõrvu lehvitav aju jäi ikka liiga absurdseks nähtuseks, eriti veel kui kaks sellist üksteist neuronitega kägistama hakkasid. Ja kuidas selle IQ rehkendamisega asi ikka käib, et see nii tuhandetesse tõusma kippus? Ning miks see mõttetegevuses kuidagi ei väljendunud? Melodraama ja pseudodokumentaalsuse ristand pole teab mis kadestamisväärne leiutis. Kuigi, noh, ise sellisesse purki sattuda ei tahaks küll.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Omapärane, seda küll, kuid siiski igav. Alles viimased kümme lehekülge suutsid minus mingisugust huvi äratda. Ma küll täpselt ei tea, aga kui miski on nii intelligentne, nagu see aju oli, kas ta siis ei peaks vähe targemalt mõtlema ja/või käituma. Igatahes mulle tundus, et see aju oli lihtsalt loll.
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Aeg-ajalt tuleb ikka midagi omapärast ja mittestandardset lugeda, mis sest, et pole võib-olla kõige kergem lugemine. Mul päris sama tunnet, kui Ulmegurul ei tekkinud - ei poolelijätmise ega ka lõppmulje osas. Vaevaliselt kulges see lugemine küll ja aeg-ajalt kiskus asi küllaltki sürriks sonimiseks, kuid lõppkokkuvõttes oli sellel lool ikkagi oma iva. Kindlasti ei kahetse, et lugesin ja kui keegi tahab midagi teistsugust lugeda, siis soovitan küll.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Sarnasus kogumiku eelmise loo, Lazartšuki jutuga "Pimedusest", on suur. Mistõttu oleks koostaja võinud need üksteisest vähe kaugemale paigutada.
 
Jutt jääb Lazartšuki omale selgelt alla, sest tegelased on skemaatilisemad. Lisaks poleks neid kaldkirjas annotatsioone minu arust vaja olnud.
Teksti loeti eesti keeles