Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

P. C. Jersild

14.03.1935-

Teosed

· Astrid Lindgren ·

Ronja Rövardotter

(romaan aastast 1981)

eesti keeles: «Röövlitütar Ronja»

Astrid Lindgren «Vennad Lõvisüdamed. Röövlitütar Ronja»
Tallinn «Tiritamm» 1996

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
22
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.846
Arvustused (26)
Kristjan Sander

Suurepärane lastefantasy ja minu arvates kõige parem AL teos. Omal ajal, kui ilmus koos Vendade Lõvisüdametega, lugesin 14 (!) korda järjest läbi - sellist rekordit ei esine ühegi teise raamatu juures ja seda võib ka suti raske mõista olla. Sellest piisab, et viis panna, kuid nüüd tagantjärele vaadates tuleb ikkagi teos omas zhanris oivaliseks tunnistada. Puudus Lõvisüdamete kodumaa kaitsmise temaatika ja mõningane triviaalsus, metsaelanikud olid mõnusalt müütilised ning kogu see Romeo ja Julia lugu suht hästi kirja pandud. Peamine oli siiski mets oma isevärki eluga, mida tasuks välja tuua vastava kirjelduse ühe tipuna ka täiskasvanutele mõeldud Fantasy osas. Selleni ei küüni ei Kääbiku Sünklaas ega muud sarnased asjad.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Mh, mispärast ta niiviisi teeb? Kääbik ja Sünklaas jätku parem rahule. Ma olen Kääbikut omal ajal ikka rohkem lugenud kui 14 korda. Aga Ronja on _tõesti_ võrratu! Hämmastav kusjuures, et minuteada on taseni viimane Lindgreni teos mis eesti keelde tõlgiti. kaantega väljaannet eesti keeles ei olnud. Huvitav miks?
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

Minu mäletamist mööda anti "Mio, mu Mio" välja veel hiljem kuiRonja (vt. eelmist arvustust), aga see pole praegu tähtis. Olulisemon asjaolu, et see raamat teeb (minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt) pikalt ära Fantasy-zhanri suvalisele keskmisele esindajale, kus peale lohede ja võlurite midagi omapärast ei ole. Siin aga on ainuüksi hallvanakesed viit punkti väärt.
Teksti loeti eesti ja rootsi keeles
Laur Salundi

Hää lugu neh. Sai omal ajal isegi paar korda loetud (kui ma oma lemmikuid hakkaks kümme korda järjest läbi lugema, siis ei jääkski vist muuks aega). Aga jah. Ühtegi halba sõna selle kohta õelda ei saa. Päris mõnus lastejutt. Meenutada on hea, aga ise vist praegu uuesti lugeda ei viitsiks. "Kääbikust" parem igal juhul.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Raamat mida ma lugesin mitmeid kordi vaimustusega läbi. Muidugi väiksena olles. Viimati kui lugesin ei olnud ta päris see mida ma uuesti lootsin. Igal juhul oli hea fantasy, minu arust parem veel kui Tolkieni "Kääbik" või "Sõrmuste isand", Päris viit ei tahaks ma ka panna kuna see fantaasia maailm ei ole päris täielikult tema välja mõeldud. Nimelt oli seal tugev mütoloogia hõng juures nt. need lendavad pool inimesed (õiget nime ma neil ei mäleta) on ka igalpool mujal mütoloogias sama moodi kasutuses. Nendel on isegi sama välimuse kirjeldus, tundub vaid, et nimi on muudetud. Mina tean neid elukaid Skakkide nime all. Trollid ja muud taolised päntajalad on ju kõik Lindgreni kodumaisest mütoloogiast laenatud. Kuid siiski raamat oli väga hea. Ülimalt hästi kirjeldatud tegevus. Eriti hästi sobib ta lugeda 10 kuni 13 aasta vanustele. See on veel üks raamat, mis peaks olema tuttav kõikidele ulmehuvilistele inimestele.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Ogar annus elurõõmu on selles raamatus sees. Hästi abiks, kui kõrvad longu vajuvad ja muidu ka tore. Selline raamat, millest on raske kui mitte päris võimatu teha filmi või näidendit, millesse raamatu fiiling sisse jääks. Ma olen vist kolme erinevat ronjanäidendit vaatama läinud just selles lootuses, et ehk äkki näitavadki elusat muinasjuttu, aga ei tyhjagi - mingit kaltsuteatrit ja pullitegemist näidatakse. Pyha pilastus ja kõik need teised sõnad. Ka filmid ei taha kuidagi yle raamatu seatud lati ulatuda.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Mitte just lemmik Lingreni teos. Filmi ei vaadanud ka just suure huviga. See oleks võinud olla "Vennad Lõvisüdamed" taoline raamat. Kohati läks üpris igavaks. Lõpuni sai vähemalt loetud ja "4" panen sellepärast, et Lindgren on lihtsalt hea.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

See raamat käib ulme alla?? Olgu pealegi. 4 on umbkaudu paras hinne selle kohta, mida ma ta`st lapsena arvasin.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Praegu tagasi vaadates üks nendest raamatutest, mis mulle kuidagi ei meeldinud, kui ma "veel väike" olin. Praegu aga... Võin häbenemata öelda, et see on üks minu lemmikutest.

Oh saaks ometi plussegi juurde panna.... Viiest jääb väheks.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Mul ei õnnestunud seda raamatut lapsena lugeda sel lihtsal põhjusel, et juba selle kirjutamise ajal, rääkimata eesti keeles väljaandmise ajast, olin sihuke suur ja karvane, hääl jäme ja lapsepõlv ammu unustatud asi. Aga ikkagi meeldis väga, just oma elurõõmu ja toredate tegelaste pärast. Kirjutan kahel käel alla Katzi arvamusele filmide-teatri koha pealt, ainult selle reservatsiooniga, et tolles paari aasta taguses Tartu vabaõhulollitamises oli paar laulu, millest õhkus raamatu fiilingut ja mida kahjuks enam pole kuulda olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Sümpaatselt naljakad metsakollid (paar kurjemat ka muidugi sekka), eluterve huumoriga röövliseltskond ja igatsus lihtsa inimlikkuse järele. Meeldis juba kümmekond aastat tagasi ega ole praegugi oma karget võlu kaotanud.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Kuulge teie! Jätke kohe heaga Tolkien rahule! Olgugi, et zhanrilt v6iks nii Tolkieni telliseid kui ka "Ronjat" fantasy alla pista, on nad ju tegelt absoluutselt erineva suunitlusega kirjutataud. "Ronja" on selline pisiske olukirjeldus, Tolkien aga lööb eeskätt oma mastaapsusega. Kui proovita Tolkieni ja Lindgrenit v6rrelda tehle siis seda nende teostega, mida v6rrelda annab (ntx "L6visydamed" v6i "Mio, mu Mio"). Nojah ja ehk on Tolkieni "S6rmused" ja Lindgreni "Ronja" siiski veidike erinevatele sihtgruppidele suunatud (mis kyll BAAS`i lugedes veidike kahtlema paneb ;-) ).
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Jälle üks Romeo ja Julia lugu, ent... parem kui Shakespeare. Esimene armastus, aga mitte "ja nad abiellusid ja elasid õnnelikult kuni surmani" tüüpi lugu. Väga ilusasti on kirjas, mismoodi Ronja ja Birk metsas elasid. Ja lõpp -- amor vincit omnia, siia, veider küll, sobis.
Sarnane teos on veel Richard Rohu "Kodus ja metsas". Suvel saab metsas hakkama, aga talvel... jah, vaja koju tulla.

Romaani ulmeosa on kõrvaline ja selle saaks eriti midagi kaotamata kõrvale jätta -- aga ei ole ju nii, hallvanakesed ja erinnüsed/ skakid annavad jutule palju juurde. Nii et kõlbab siiski BAASi panna ja 5-ga hinnata.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Polnud küll lemmik Lindgreni teos (ilmselt Ronja pärast), kuid ei saa märkimata jätta, et Lindgren oli, on ja jääb minu jaoks parimaks naiskirjanikuks. Ilma temata oleks Euroopa lastekirjandus väga-väga vaene. Mäletamist mööda lugesin ma Ronjat kõigest paar korda. Ja mäletamist mööda oli teas hea, kuid mitte suurepärane.
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Armas raamat - et Lindgren ka sellisest keskkonnast midagi nii hingelist oskab välja võluda!
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Metsmardused, hallvanakesed, tötskääbused ja sõbrad.

Kunagi pisikesena ette loetud ja filmina nähtud, lugesin ise Ronjat raamatuna esimest korda alles täiskasvanuna ja õnneks oli kogu selle maailma võlu täiesti alles. Ronja üks plusse on kindlasti see, et tänu tegevuse põhjamaisusele võib hallvanakesi ja metsmarduseid ka suvalises Eesti metsas ette kujutada, ja kes teab, v-o nähagi... röövlid on juba ju olemas.

Sõna "tötskääbus" eest tahaks tõlkijale eraldi viie anda.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Sander

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Sarnasus kogumiku eelmise loo, Lazartšuki jutuga "Pimedusest", on suur. Mistõttu oleks koostaja võinud need üksteisest vähe kaugemale paigutada.
 
Jutt jääb Lazartšuki omale selgelt alla, sest tegelased on skemaatilisemad. Lisaks poleks neid kaldkirjas annotatsioone minu arust vaja olnud.
Teksti loeti eesti keeles