Kasutajainfo

Aldous Huxley

26.07.1894–22.11.1963

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Ursula K. Le Guin ·

Four Ways to Forgiveness

(kogumik aastast 1995)

Sarjad:
Sisukord:
  • Orpheuse Raamatukogu
  • Stalker
  • 🏆 Stalker 2024
Hinne
Hindajaid
2
1
2
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (5)

Mnjah. Selle raamatu kohta on mul häid.. ja halbu uudiseid. Kõigepealt head. Raamat kuulub LeGuini Haini maailmade sarja ja on väga hästi kirjutatud. Koosneb neljast, yksteisega enam/vähem seotud novelletist. Kogumik on selle kohta vist tegelikult pisut palju öeldud.. midagi kogumiku ning romaani vahepealset. Yhesõnaga.. LeGuini kirjutamisoskuse kalla viriseda ei saa, isegi kui tahaks. Nyyd sellest mille pärast see raamat mulle ei meeldinud. Yks paljudest asjadest siin maailmas, mille seedimisega mul raskusi esineb on võitlev feminism. Selles mõttes on antud raamat lausa õpikunäide - ennast ohvriseisusest välja võidelnud, ydini head, ehk mõne armsa inimliku nõrkusega naiskangelased versus väheste eranditega yhtlaselt synge ja nyrimeelne vaenlaste mass - meessugu, kelle ainsaks eesmärgiks on vaeseid naisi alla suruda ja võimaluse korral vägistada. Jne. Yritades objektiivsust säilitada, paneks sellele raamatule hindeks siiski nelja. Yle lugeda ma seda aga ei kavatse.
Teksti loeti inglise keeles

Pettumus. Võibolla ootasin enamat. Mind ennast huvitas rohkem, et mis kogu Oikumeeniga juhtub, mitte aga see, et kuidas orjandust likvideeritakse või naiste võrdõiguslikkust saavutatakse.
Teksti loeti inglise keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles


Hoiatus: kirjutus sisaldab spoilerit.

Pärast kahte õnnetult valitud Stephen Kingi romaani oli värskendav lugeda head ulmet, sest seda ju Le Guini teosed alati on. See siin koosneb neljast lühiteosest, millest esimeseks on lühim, jutustus Reetmised. Kahe soos rabaväljade keskel vanaduspõlve veetva inimese, endise õpetaja Yossi ning endise vabadusvõitleja ja Maailmapartei juhi Abberkami, taustal saame teada naaberplaneetidest Werelist ja Yeowest, nende ajaloost ja seotusest. Werel on isandate planeet, Yeowe seevastu koloniaalplaneet, ekspluateeritav planeet. Järgmises kolmes omavahel tihedalt seotud lühiromaanis Yossil ja Abberkamil mingit osa ei ole. Sellele hindeks 4/5, teised on aga puhas kuld.  

1.      Andestuspäeva peakangelane noor Solly oli esimene ja ainus Oikumeeni saadik planeedil Werel. Ajapikku omandas üha tähtsama rolli väga vaoshoitult ja formaalselt käituv ihukaitsja Major, täpsemalt rega Teyeo, kelle kujunemisest üks pikem peatükk räägib. Toimub ka hädaohtlik seiklus, mis kulmineerub „Jaani ja Miina õnnelike pulmadega“. Lühiromaani lõpus saadetakse Solly Oikumeeni esimeseks suursaadikuks Yeowele, kuhu talle järgneb ka Teyeo.  

2.      Rahvamehes koondub tähelepanu maakale, pueblos kasvanud ja õpinguid alustanud Havzhivale, kes aga ei lepi ettemääratud tulevikuga, vaid lahkub pueblost, et minna ajalugu õppima, maailmaga tutvuma. Pärast õpinguid saadetakse ta Oikumeeni saatkonnatöötajana just iseseivunud Yeowele. Seal satub ta haiglasse, kus teda ravib põetaja Yeron, hariduselt arst. Yeroni kaudu saame lugeda selle paljukannatanud planeedi naiste elust, nende alistamisest, sest olid nad ju orjade orjad, omandite omandid.  

3.      Naiste vabastamises sündis Rakam orjana Werelil. Ta oli ilus tüdruk ja kuueaastaselt sai temast leedi Tazeu seksiori, kuni too Rakami oma pojale kinkis. Kuueteistaastaselt õnnestub kirjaoskamatul Rakamil põgeneda linna, kus teda lugema-kirjutama õpetatakse. Sellest ajast on raamatud tema elu sisuks. Ja temast saab õpetaja, algul koolis, siis ülikoolis. Üldiselt ei osanud omandid e. orjad lugeda. Neil polnud minevikku, neil polnud tulevikku, nad olid oleviku orjad.  

Orjandusvastase tegevuse pärast ähvardas Rakami vangistus, kuid Oikumeeni saadiku abil õnnestub tal Yeowele põgeneda. Seal kohtub ta Yeroniga ning Oikumeeni saatkonna töötaja Havzivaga. Ning mõistagi pole Jaani ja Miina saatusest pääsu.  

Siinkohal kokkuvõtteks: mitte eesmärk pole peamine, vaid teekond selleni ehk raamatu seisukohalt: mitte üldsüžee pole tähtis, vaid peamiste tegelaste mõtted ja tunded. Ja need haaravad kaasa. Hindes poole kõhklust: 5/5.           

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Sander
08.12.1977
Kasutaja rollid edit_books
edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Kui ma ei eksi, siis Gene Wolfe'il on ka üks kalamehejutt, kus politseimees konksu otsa jääb ja teda üritatakse kuhugi trepist üles ja ära sikutada. Too lugu jättis mulle kunagi parema mulje, aga loomulikult ei saa seda käesolevale tükile kuidagi ette heita. Punkt läheb praegu maha selle eest, et kui oldi võimelised toidu koostist täiuslikult matkima, siis etiketid olid selle kõrval ju elementaarsed.
Teksti loeti inglise keeles

Hea näide sellest, kuidas fantastikas ammuilma läbi ja läbi vanutatud ideega viletsalt kirjutatud jutt peavoolu väljaandes ikkagi avaldatakse. Nähtavasti tundus kellelegi tähendustiinelt hõllanduslik, mõtlemapanev ja nii edasi...  
 
https://www.looming.ee/nad-on-valmis-ja-ootel/
Teksti loeti eesti keeles

Kindlasti eesti keeles vajalik kogumik. Lugeda tasub kasvõi õpetliku iva pärast - väga hea jutu ("Tont nr. 5") jaoks on vaja peale huvitava situatsiooni ka mingit üldinimlikku teemat, mis lugejates vastu kajaks. Ülejäänutes ei kipu seda eriti olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks ütleb pealkiri jutu sisu ära. Muidu aga õnnestunud tükk - need üksikud, mis pole pelgalt situatsioonilood, vaid milles on kandev koht ka millelgi üldinimlikul, on Sheckley parimad lood. Ülejäänut on tihti raske kirjanduseks pidada.
Teksti loeti inglise keeles

Nii mõistatuslike tekstide hinne saab olla vaid maksimaalne või minimaalne olenevalt sellest, kas kõik jäigi mõistatuslikuks või koges lugeja äkilist valgustumist.
 
Tegelikult vist üritas RS kunsti teha.
Teksti loeti inglise keeles

Hea jutt, aga mulle jääb kapteni paanika-atakk lõpus arusaamatuks. Kui tema meeskonna eesmärk oli võõraste mõistuslike liikidega kontakti otsida, siis oleks ta ju rõõmustama pidanud? Mis viis ta mõttele, et nüüd kohe midagi hirmsat hakkab juhtuma - nad polnud ju seal mingit erilist sigadust teinud...?
Teksti loeti inglise keeles

Maalasest keelteõppimisgeenius saabub võõrale planeedile kavatsusega seal kinnisvara osta. Tal on nimelt selline töö, reisida planeedilt planeedile, õppida ära kohalike keel ja neilt kinnisvara osta. Muidugi teatava tagamõttega. Nüüd aga satub ta planeedile, mille keel areneb päevade või nädalatega täiesti teistsuguseks, kuigi rääkijad ise jäävad samaks, ja ta peab tühjade kätega lahkuma.
 
Paljudele Sheckley lugudele omaselt anekdoodilaadne, kuid seekord väga konstrueeritud ja punnitatud tekst.
Teksti loeti inglise keeles

Mitte lihtsalt vägivaldne surm, vaid võimalikult piinarikas vägivaldne surm on pärismaalaste ideaal. Jutt on anekdootlikult lihtsameelne, aga las ta olla.
Teksti loeti inglise keeles

Minu arvates oli see lugu natuke simaklik - et siis samamoodi tuterdavad tulnukad Maad mööda ringi, igasugu karukesed või robotikesed, ja ajavad  suhteliselt süüdimatult mingeid omi asju. Ma üldiselt kuulun Simaki austajate hulka küll, aga ei pigista silma kinni fakti ees, et tema looming on ebaühtlane. Kõik, mida RZ avaldab, pole ka mitte kuld.
Teksti loeti eesti keeles

Muidugi on see väga hea raamat.
 
Millestki on aga aimata, et autor ei kirjuta omast kogemusest, vaid asjadest, millest on lugenud. Hästi kirjutab, vaieldamatult hästi, aga siiski... Lessing oma Aafrika juttudes näiteks kirjutab omast kogemusest sarnastel, kuigi mitte samadel teemadel, ja seda on ka lugedes tunda.
 
Võimalik muidugi ka, et asi on vähemalt osaliselt ULG stiilis, mis vahetutele elamustele niiväga ei keskendu. 
Teksti loeti eesti keeles

Bioloogilises mõttes on muidugi väga raske ette kujutada organismi, kellele radioaktiivsust eluks vaja oleks. Eks ta otsapidi punapunk ole (nagu Freyja Eki "Lennake, kotkad!").
Teksti loeti eesti keeles

Sarnasus kogumiku eelmise loo, Lazartšuki jutuga "Pimedusest", on suur. Mistõttu oleks koostaja võinud need üksteisest vähe kaugemale paigutada.
 
Jutt jääb Lazartšuki omale selgelt alla, sest tegelased on skemaatilisemad. Lisaks poleks neid kaldkirjas annotatsioone minu arust vaja olnud.
Teksti loeti eesti keeles