Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

Skeleton

(jutt aastast 1945)

ajakirjapublikatsioon: «Weird Tales» 1945; september
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Skelett»
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
5
4
0
0
Keskmine hinne
4.235
Arvustused (17)

Üks mees avastas, et tema sees on luukere ning talle tundus see nii vastik. Ning ta nägi teisi inimesti ja leidis selle väga imeliku olevat, et nemad sellesse nõnda rahulikult suhtuvad. Siis läks ta arsti juurde ning see ...

Väga huvitav idee.

Teksti loeti inglise keeles

.. ning see arst ajas ta veel pöörasemaks kui enne - salalik, lausa müstiline oli ta - ning taas lõpeb lugu peategelase jaoks kurb-rõlgelt.
Teksti loeti inglise keeles

Räige musta huumoriga segatud absurd. Kahtlemata viit väärt. Kuulub nende lugude hulka, milles Bradbury inimkehaga kõiksugu trikke teeb, oponeerides arvamusele, et aju ja mõistus on kõik, mis inimesele tema "mina" annavad ning sellest pundist üks äärmuslikumaid, eneseparoodiana mõjuvaid stiilinäiteid.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi üllatuslik lugu Ray Bradbury sulest, vähemasti ei meenu mulle esmahetkel antud kirjaniku ühtegi lugu, mida lugedes ma oleks nõnda naeru pugistanud... ka oli jutus isegi teatav erootiline mõõde olemas, kah üsna ootamatu moment antud autori loomingus.

Tegelikult – kui nüüd järele mõelda – on teatavat huumorit ja erootikat ka muudes Ray Bradbury tekstides olnud, kuid minu jaoks pole see kunagi sedavõrd silmahakkav olnud...

Väga hea lugu, mida üks (antud jutu määratlusel) edukas mees siinkohal kõigil lugeda soovitab!!!

Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Päris jälgiks läks kohati... kuidagi ängistavaks - mis küllap oligi autori eesmärk. Seetõttu saab kolme asemel nelja.
Teksti loeti eesti keeles

Jälk ei, ängistav jah ja kuidas veel. See, kuidas Ray keeleaga mängida oskab kuulub juba ise teadusliku fantastika valda, muust rääkimata. Minu mäletamist mööda ei ole ma mitte kedagi teist lugedes tundnud keset sooja suve sügise r6sket hingust, keset päist ja päikesepaistelist päeva k6ige pilkasema ja vihmasema öö tunnet ja nii edasi. Teate, minu poolest oleks Ray selles loos v6inud kirjutada kasv6i sellest, kuidas köögikombaini paremini ja ohutumalt käsitseda, kui see oleks tehtud samal kombel, saaks see asi minu käest ikka viie.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ihu ja skelett. Autor pooldas mõtlevat ihu, joodilõhnaline härra Muningant skeletti. Viimaks polnud sedagi. Maksimumhinnet välja ei venitanud.
Teksti loeti eesti keeles

Ka mind võtab see lugu nõutuks. Polnud seal ju midagi, mida huumoriga võtta. Tegelikult käis mulle loo peategelase paranoia ikka tõsiselt pinda. Mees irises ja virises kuni muutus juba täiesti talumatuks. Õnneks saabus siis lõpp ja mees sai oma murest lahti. See oli ka ainus hea asi selle loo puhul!
Teksti loeti eesti keeles
x
Ivar Mällas
13.12.1984
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Lugesin enne "Tähesõdalasi" ja see ei meeldinud. Seetõttu suhtusin Heinleini lugemisse kõhklevalt. Aga siiski proovisin ja ei pidanud kahetsema. Tegemist on väga haarava looga. Ei saanud lugema hakatagi, kui juba oli läbi.Olin varem sarnaseid filme näinud ja ka mõelnud, mis tunne võib olla inimesel, kes pole veel nakatunud. Seda raamatut lugedes tuli see tunne meelde ja muutis lugemise veel nauditavaks.
Teksti loeti eesti keeles

Kohe kuidagi ei taha sellist teooriat uskuda. Ma arvan, et ühe isendi tapmine ei suuda mõjutada tulevikku, eriti kui tegu on veel putukaga. Neid ju nii palju. Häirisid ka loogikavead. Kui juba taime peale ei tohi astuda, siis ei saaks ju üldse ajas rännata. Kui ikkagi uskuda seda, et pisike muutus minevikus nii palju tulevikku mõjutab, siis miks olid muutused loo lõpus nii väikesed?
Teksti loeti eesti keeles