Üks mees avastas, et tema sees on luukere ning talle tundus see nii vastik. Ning ta nägi teisi inimesti ja leidis selle väga imeliku olevat, et nemad sellesse nõnda rahulikult suhtuvad. Siis läks ta arsti juurde ning see ...

Väga huvitav idee.

Teksti loeti inglise keeles

Märt Laur

8.06.2000, kell 04:42

.. ning see arst ajas ta veel pöörasemaks kui enne - salalik, lausa müstiline oli ta - ning taas lõpeb lugu peategelase jaoks kurb-rõlgelt.

Teksti loeti inglise keeles

Eilish

13.10.2000, kell 19:09

Mulle tuli kohe Edgar Allan Poe meelde...

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

21.10.2000, kell 16:15

Räige musta huumoriga segatud absurd. Kahtlemata viit väärt. Kuulub nende lugude hulka, milles Bradbury inimkehaga kõiksugu trikke teeb, oponeerides arvamusele, et aju ja mõistus on kõik, mis inimesele tema "mina" annavad ning sellest pundist üks äärmuslikumaid, eneseparoodiana mõjuvaid stiilinäiteid.

Teksti loeti eesti keeles

Jüri Kallas

24.10.2000, kell 15:02

Üsnagi üllatuslik lugu Ray Bradbury sulest, vähemasti ei meenu mulle esmahetkel antud kirjaniku ühtegi lugu, mida lugedes ma oleks nõnda naeru pugistanud... ka oli jutus isegi teatav erootiline mõõde olemas, kah üsna ootamatu moment antud autori loomingus.

Tegelikult – kui nüüd järele mõelda – on teatavat huumorit ja erootikat ka muudes Ray Bradbury tekstides olnud, kuid minu jaoks pole see kunagi sedavõrd silmahakkav olnud...

Väga hea lugu, mida üks (antud jutu määratlusel) edukas mees siinkohal kõigil lugeda soovitab!!!

Teksti loeti inglise ja eesti keeles

Toomas Aas

17.02.2001, kell 01:12

Psühholoogiliselt väga veenev, samas ka mõnusalt groteskne õuduslugu. Avaldas muljet.

Teksti loeti eesti keeles

Taavi Kalju aka Ghilderich

25.04.2001, kell 18:28

Pioneer

10.09.2001, kell 17:14

Päris jälgiks läks kohati... kuidagi ängistavaks - mis küllap oligi autori eesmärk. Seetõttu saab kolme asemel nelja.

Teksti loeti eesti keeles

Tarts

21.10.2001, kell 02:00

Jälk ei, ängistav jah ja kuidas veel. See, kuidas Ray keeleaga mängida oskab kuulub juba ise teadusliku fantastika valda, muust rääkimata. Minu mäletamist mööda ei ole ma mitte kedagi teist lugedes tundnud keset sooja suve sügise r6sket hingust, keset päist ja päikesepaistelist päeva k6ige pilkasema ja vihmasema öö tunnet ja nii edasi. Teate, minu poolest oleks Ray selles loos v6inud kirjutada kasv6i sellest, kuidas köögikombaini paremini ja ohutumalt käsitseda, kui see oleks tehtud samal kombel, saaks see asi minu käest ikka viie.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Märt Saar

23.04.2002, kell 21:20

Ihu ja skelett. Autor pooldas mõtlevat ihu, joodilõhnaline härra Muningant skeletti. Viimaks polnud sedagi. Maksimumhinnet välja ei venitanud.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

20.05.2002, kell 03:58

Ei saa aru, mis teised selles loos leidsid.... Võibolla ei osanud ma seda huumoriga lugeda?

Teksti loeti eesti keeles

Maniakkide Tänav

15.06.2002, kell 00:23

Ei saa aru, mis teised selles loos leidsid.... Võibolla ei osanud ma seda huumoriga lugeda?

Teksti loeti eesti keeles

Arvo Laarmann

7.03.2003, kell 01:36

Meeldis vähem kui teised Bradbury jutud. Kogumikus, teiste tema lugude kõrval tundus nõrgem.

Teksti loeti eesti keeles

Tauno Laarmann

30.03.2003, kell 15:16

Johannes Koit

14.02.2004, kell 11:07

Ka mind võtab see lugu nõutuks. Polnud seal ju midagi, mida huumoriga võtta. Tegelikult käis mulle loo peategelase paranoia ikka tõsiselt pinda. Mees irises ja virises kuni muutus juba täiesti talumatuks. Õnneks saabus siis lõpp ja mees sai oma murest lahti. See oli ka ainus hea asi selle loo puhul!

Teksti loeti eesti keeles