Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

Kaleidoscope

(jutt aastast 1949)

ajakirjapublikatsioon: «Thrilling Wonder Stories» 1949; oktoober
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kaleidoskoop»
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
16
4
0
2
0
Keskmine hinne
4.545
Arvustused (22)

Üks pisike raketiõnnetus ja mehed pillutakse mööda kosmost laiali. Ulbivad siis seal tühjuse keskel edasi ja ajavad juttu/üksteist närvi jne. mõnusalt sünge lugu. Ja kui täht langeb, siis saabki poisike midagi soovida.
Teksti loeti inglise keeles

Bradbury üks paremaid lugusid, lihtne kuid mõjuv hümn Inimesele. Kes suudab ka vältimatu surma palge ees jääda inimeseks - ja natuke enamgi veel...
Teksti loeti inglise keeles

Üks lihtne ja kummaline lugu...

Lihtne sedapidi, et ega siin midagi seletada pole vaja – kõik saab lugedes selgeks!

Kummaline seetõttu, et kui hakkasin arvustust kirjutama, siis tekkis endamisi küsimus, et mis selles jutus siis niiväga oli, et ma sellele viite tahan panna? Lugesin taas läbi ning panen nüüd siis ka viie ära...

Viie saab jutt juba ainuüksi viimaste lausete (pean silmas seda langeva tähe värki) eest... kuid tegelikult meeldis mulle hoopis meeste asjalik käitumine... et paniköör likvideeritakse, et teiste lõpp rahulikum oleks... et pidevale «vaenlasele» tunnistatakse uhkust alla neelates, et ega tegelikult mingit vaenu polegi. Kummaline küll, kuid eks seegi teeb meid inimlikemaks.

Teksti loeti vene, inglise ja eesti keeles

Hea lugu, mille headust on eelpool veenvalt põhjendatud. Viit siiski ei anna, sest üks detail segas liialt. Nimelt Hollise kehaosade ärarebimine nende nn. meteooride poolt. Esiteks peaks selle tõenäosus liiga väike olema, et seda kaks korda tunnis võiks juhtuda, teiseks reageeris ohver sellele kindlasti liiga rahulikult (juba see, et ta pärast sellist matsu üldse ellu jäi, on tegelikult täielik jama) ning kolmandaks ei saa ma absoluutselt aru, milleks seda jutu seisukohalt vaja oli. Esimesed kaks puudust korvanuks asja olulisus loo sisemisest loogikast lähtudes, kolmas aga on andestamatu.
Teksti loeti eesti keeles

Hea lugu, aga ei vaimustanud niivõrd, et viit panna. Kuidagi kõhna see dialoogil baseerumine, liiga lühike oli.
Teksti loeti eesti keeles

Vabandage mind keskmise hinde rikkumise pärast, aga minule tundus see jutt täiesti tühi. Lugesin läbi ja justkui ei olekski midagi lugenud. Samas vihale ka just ei ajanud, nii et kõige madalamat hinnet ei pane.
Teksti loeti eesti keeles

Hea jutt, lihtsalt hea jutt. Lõpp oli väga hea ja inimloomus toodi hästi esile. Isegi liiga hästi...
Teksti loeti eesti keeles

Esikjutuks väga sobiv. Kristjan Sanderi "jäsemete rebimisprobleemi" vastukaaluks ütleks, et jutt oleks olnud suhteliselt sisutühi, kui teksti ei oleks olnud lisatud neid nn. meteoore. Kuigi "Kaleidoskoop" iseenesest on nukra alatooniga lugu, jätab ta lugejasse positiivse meeleolu - mis mulle kõige rohkem meeldibki.
Teksti loeti eesti keeles

Pärast selle jutu lugemist tuli endalgi tahtmine heategusid korda saata ja lõpetada see õeluse endasse kogumine. Hakkan siis pihta ja panen alustuseks sellele loole hindeks viis.
Teksti loeti eesti keeles

Suurepärane lugu, millele l6pp keeras veel eripärase vindi peale. Jutt flirdib ysna häbitult t6enäosusteooriaga ja teeb sellele aeg-ajalt kyll sarvi, kuid see ei sega kaugeltki mitte, mitte see ei ole oluline. Oluline on inimeseks jäämine ja olemine. Ning seda ka enne surma, enamgi veel - eeskätt siis. Kes on inimene? Milline on ta oma p6hiolemuselt? Need on kysimused, mida Bradbury kysib pea k6igis oma lugudes ja ei vasta tema neile mitte, isegi ei pyya tavaliselt vastata.
Teksti loeti eesti keeles

Kui hästi järele mõelda, siis polnud ju see lugu midagi väga erilist. Või mis? Asja tegi nauditavaks Bradbury jutustamisoskus ja tema stiil. Kamp väga õnnetuid mehi, kes on sunnitud leppima oma paratamatu lõpuga. Väga hea jutt.
Teksti loeti eesti keeles
x
Ivar Mällas
13.12.1984
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Lugesin enne "Tähesõdalasi" ja see ei meeldinud. Seetõttu suhtusin Heinleini lugemisse kõhklevalt. Aga siiski proovisin ja ei pidanud kahetsema. Tegemist on väga haarava looga. Ei saanud lugema hakatagi, kui juba oli läbi.Olin varem sarnaseid filme näinud ja ka mõelnud, mis tunne võib olla inimesel, kes pole veel nakatunud. Seda raamatut lugedes tuli see tunne meelde ja muutis lugemise veel nauditavaks.
Teksti loeti eesti keeles

Kohe kuidagi ei taha sellist teooriat uskuda. Ma arvan, et ühe isendi tapmine ei suuda mõjutada tulevikku, eriti kui tegu on veel putukaga. Neid ju nii palju. Häirisid ka loogikavead. Kui juba taime peale ei tohi astuda, siis ei saaks ju üldse ajas rännata. Kui ikkagi uskuda seda, et pisike muutus minevikus nii palju tulevikku mõjutab, siis miks olid muutused loo lõpus nii väikesed?
Teksti loeti eesti keeles