Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

All Summer in a Day

(jutt aastast 1954)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1954; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Terve suvi ühes päevas»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
19
6
1
0
0
Keskmine hinne
4.692
Arvustused (26)

Bradbury ja Marss tunduvad olevat lahutamatud, kuid sedapuhku on tegevuspaigaks hoopistükkis Veenus.

Aga ka Veenusel uurib autor siiski eelkõige maised probleeme... antud juhul laste (aga kas ainult laste?) julmust kaaslase vastu, kes milleski on neist parem...

Võimas näide sotsiaalsest ulmest: konflikt kui sihuke võiks täiesti vabalt toimuda siin ja praegu (õieti võiks see toimuda kus ja millal tahes), aga ulmeline foon keerab sellele lihtsale loole lisavindi peale ning näitab juhtumit veelgi selgemas (ja halastamatumas) valguses.

Allpool on öeldud, et seitsme aasta pärast nägi ju taas Päikest... noh, ja mis siis? Lapse jaoks on ka järgmine aasta kohutavalt kaugel... ning keegi ei tea kui palju perverte (või siis lihtsalt hingeliselt/vaimselt traumeeritud isikuid) tekib siia ilma sellest, et nende lapsepõlves toimus midagi NII ja KÕIGEST?

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

02.03.2005: Näide ulme ja realismi kokkupuutest... Kui ma seda esimest korda lugesin, olin vast veidi vanem kui nood Veenuse jõmpsikad ning adusin väga hästi, et täpselt nii olekski võinud juhtuda. Mäletan, et püüdsin ette kujutada, kuidas jõmmid oleks saanud oma tegu heastada, kui neile viimases lõigus mõistus pähe tuli... Ja muidugi jõudsin järeldusele, et ega polekski saanud. Karm värk.
Teksti loeti eesti keeles

Stiilne lugu. Selline hästi aeglane ja mönusalt synge. Eh lapsed-lapsed, ei maksa ikka sedamoodi ka nyyd. Lugege, aga ärge ise sedasi tehke.
Teksti loeti eesti keeles

No mis seal ikka, päris jube. Seitse aastat ootad, et päikest näha ja siis tulevad mingid ülbed jõmpsikad ja topivad su pimedasse kappi kinni. Säh sulle päikest! Bradbury paneb ikka edasi oma kõhedusttekitavaid, sisukaid ja mõnes mõttes ka huvitavaid jutukesi. Hindeks "viis" väikse miinusega ehk. Lugeda soovitan.
Teksti loeti eesti keeles

Väga, väga hea.(Hiljem) Korrigeerin hinnet. Väiksena lugedes tundus märksa masendavam/süngem, kui nüüd. Ehk ongi asi nii, et mõningaid jutte ei maksa üle lugema hakata, või muidu peab pettuma...
Teksti loeti eesti keeles

Kurvaks tegi, väga kurvaks. Aga hea, et intervall ainult seitsme aastane oli. Kui oleks näiteks Millenniumi maha maganud, siis oleks teist pidanud tuhat aastat uuesti ootama.
Teksti loeti eesti keeles

Normaalne tekst, aga ei midagi erilist - seetõttu ka neli. Vaevalt, et nad ta sealt kapist pärast välja oleks lasknud - nad oleks kõik seda tegu salanud või siis vaidlema hakanud, kes selle ukse avab.
Teksti loeti eesti keeles

Väiksena lugedes mõjus märksa rohkem, kui nüüd. Aga ikkagi üks vähestest lugudest, mis mul siiani väga hästi meeles on!
Teksti loeti eesti keeles

Issanda ted on imelised ja Bradbury oskab neid kenasti nagu mängeldes järgida... Elu on nii kuradi keeruline ja peen värk, et kui keegi oskab kasvõi natsagi teda usutavalt kuhugi sisse kirjutada on asi väärt vähemalt viite ja ei mingeid "aga"`sid ega "noh jah"`e.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mulle näis see lõpp veidi ebatõepärasena. Lapsed on minu arust vahel veel julmemad. Need tüübid näisid mulle just sellisena, kes panevad kõigepealt kappi kinni ja pärast parastavad kah veel, mitte ei lase kapist välja ja ehmatavad ära, mis nad ometi teinud on. Aga kindel viis sellegipoolest.
Teksti loeti eesti keeles
x
Ivar Mällas
13.12.1984
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Lugesin enne "Tähesõdalasi" ja see ei meeldinud. Seetõttu suhtusin Heinleini lugemisse kõhklevalt. Aga siiski proovisin ja ei pidanud kahetsema. Tegemist on väga haarava looga. Ei saanud lugema hakatagi, kui juba oli läbi.Olin varem sarnaseid filme näinud ja ka mõelnud, mis tunne võib olla inimesel, kes pole veel nakatunud. Seda raamatut lugedes tuli see tunne meelde ja muutis lugemise veel nauditavaks.
Teksti loeti eesti keeles

Kohe kuidagi ei taha sellist teooriat uskuda. Ma arvan, et ühe isendi tapmine ei suuda mõjutada tulevikku, eriti kui tegu on veel putukaga. Neid ju nii palju. Häirisid ka loogikavead. Kui juba taime peale ei tohi astuda, siis ei saaks ju üldse ajas rännata. Kui ikkagi uskuda seda, et pisike muutus minevikus nii palju tulevikku mõjutab, siis miks olid muutused loo lõpus nii väikesed?
Teksti loeti eesti keeles