Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

Punishment Without Crime

(jutt aastast 1950)

ajakirjapublikatsioon: «Other Worlds Science Stories» 1950; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Karistus ilma kuritööta»
«Mardus» 1994; nr 3
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
3
2
4
3
0
Keskmine hinne
3.417
Arvustused (12)

Kulunud algus - küljeluud teise ilma saata sooviv mees pöördub vastavat teenust pakkuva firma poole - , kuid ärge laske end segadusse ajada. Nimetatud firma on küll huvitatud kliendi mõrvaiha rahuldamisest, ent ühtlasi ka inimelu säilitamisest. Niisiis saadetakse mehe juurde tema naist täielikult imiteeriv robotnukk ja... Vast on loo põhiidee seotud inimest ning masinat lahutava joone hägususega: kui nukk liigutab ja hingab, on ta siis elus? Vist on, kui roboti tulistamine viib võllasse. Mil viisil siis kättemaksuiha ikkagi maandada. Mitte kõik ei ole võimelised andestama-unustama.
Teksti loeti eesti keeles

Vala enda sees peituv tusk ja viha elutute asjade peale välja -- raiu puid, jookse end hingetuks, karju end hääletuks või hoopiski -- tapa üks täiesti reaalne hüpiknukk. Firma võeti vahele, kliendid määrati surma -- suht mõtetu jutt teiste R.B. kirjutistega võrreldes.
Teksti loeti eesti keeles

Liiga "võimatu" jutt. Esiteks ma arvan, et ühegi maailma riigi kriminaalpoliitika ei jõua kunagi sellisesse etappi, et selline tegu kriminaliseeritaks (masina hävitamine). Veel väiksem võimalus on see, et sellise teo eest oleks võimalik väljamõista surmanuhtlus. Teiseks teoses sooritatud tegu ei ole isegi võimalik katseks kvalifitseerida, kuna puudub igasugune kuriteo objekt. Tegemis on väga haleda looga. Tundub, et autoril pole vähimatki ettekujutust õigusest, veel vähem kriminaalõigusest.
Teksti loeti eesti keeles

Heas ja helges tulevikus võivad ka masinatel õigused olla. Või vähemalt tahaksid masinad, et neil õigused oleksid ja kindlasti leidub ka inimesi, kes neile õigusi annaks. Sellele just autor rõhubki, aga see ei tule tal just kõige paremini välja. Kuidagi lohisev ja veniv oli see jutt.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma õigesti mäletan, siis ühes teises Bradbury loos sai keegi endale politsei kaela teleka sisselöömise eest ("The Pedestrian"?). Kangastub vihmamantli krae varjust kibestunud pilgul mööduvaid läikivaid autosid ning poeakendel säravaid kuvareid vahtiv kirjanik... Selline "rusikas taskus" lugu siis, ainult et kuidagi veidra asja pärast tõmbub autori käsi alailma rusikasse.

22.05.2013: Kaasarvustaja Kirsipuul on õigus - hästi kirjutatud jama. Hinne langetatud mitterahuldavaks.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Ivar Mällas
13.12.1984
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Lugesin enne "Tähesõdalasi" ja see ei meeldinud. Seetõttu suhtusin Heinleini lugemisse kõhklevalt. Aga siiski proovisin ja ei pidanud kahetsema. Tegemist on väga haarava looga. Ei saanud lugema hakatagi, kui juba oli läbi.Olin varem sarnaseid filme näinud ja ka mõelnud, mis tunne võib olla inimesel, kes pole veel nakatunud. Seda raamatut lugedes tuli see tunne meelde ja muutis lugemise veel nauditavaks.
Teksti loeti eesti keeles

Kohe kuidagi ei taha sellist teooriat uskuda. Ma arvan, et ühe isendi tapmine ei suuda mõjutada tulevikku, eriti kui tegu on veel putukaga. Neid ju nii palju. Häirisid ka loogikavead. Kui juba taime peale ei tohi astuda, siis ei saaks ju üldse ajas rännata. Kui ikkagi uskuda seda, et pisike muutus minevikus nii palju tulevikku mõjutab, siis miks olid muutused loo lõpus nii väikesed?
Teksti loeti eesti keeles