Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Simon Hawke ·

Star Trek: The Patrian Transgression

(romaan aastast 1994)

eesti keeles: «Patrianide ülestõus», Tallinn «Kupar» 1995

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
2
4
8
3
0
Keskmine hinne
3.294
Arvustused (17)
Targo Tennisberg

Kui kõht tühi on, siis võrdlemisi söödav, aga ainult üks kord. Tegu tüüpilise Ameerika massikultuuri produktiga - hulk niisama actionit, vinged relvad ja tehnika (selle butafooria pärast raamat üldse kolme välja venitaski), kusagil pahalased, keda nottida tuleb ja õilsad inimsoo esindajad, kelle hulgas poliitilise korrektsuse mõttes piisav arv naisi ja mustanahalisi on, rahu ja sõprust külvamas a la Lahesõda. Sisu iseenesest on kohutavalt põhjendamatu ja täis läilat inimsoo (US sõduri?) õilsa missiooni ülistamist. (See arvamus ei käi mitte niivõrd antud raamatu kui üldse 'Star Treki' kohta.) Selle peale ei pea mainitud sarja fännid mind mitte maha lööma, kujutan ette, et filmina oleks asi tegelikult pisut parem. Sellegipoolest arvan, et kõnealune üllitis peaks olema mõeldud eelkõige USA kodanikele sisemaiseks tarbimiseks, mitte tõlkeks. Ühesõnaga - ajaviiteks sobib, aga isegi sel juhul soovitan pigem Harrisoni lugeda, tasemevahe on märgatav.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Lugesin seda küll üsna ammu aga minu mälu järgi sobis lugeda küll. Vinged relvad ja tehnika ja hulk butafooriat. Võib-olla ajan filmidega segamini sest sisu enam ei mäleta.
Teksti loeti eesti keeles
Üllar Lindmaa

Mitte väga paha ega ka eriti hea seriaalne olmeulmekas. Tegevus kohati ebaloogiline (eriti too telepaatide ravimine, misjärel rahva järel nuhkimine eriti intensiivseks peaks minema, sest mis viga nuhkida, kui pärast ravi saad mõne aja möödudes jälle normaalsete inimeste ringi astuda), tegelased stampsed. Aga täiesti loetav nagu Star Treki raamatud enam-vähem kõik. Igav ei hakka, sest tegija on siiski tuntavalt proffesionaalne.
Teksti loeti eesti keeles
Siim Espenberg

Lugesin seda kunagi päris ammu. Siis olin küll ilges vaimustuses. Loen siin praegu teiste arvustusi, mis on enamjaolt siiski halvustavad ja ei suuda meelde tuletada, mis seal siis nii halba oli. Võib-olla tõesti süzhee jäi veidike nõrgaks, kuid selle korvab võimas "Science Fictioni" tase. Ja mis selles halba oli, et raamat lõppes heade võidu ja pahalaste kaotusega. Sellised raamatud peavadki olema ilusa lõpuga. Pealegi, kui need inimsoo esindajad peksa oleksid saanud, oleks "Star Treki" sari rõõmsalt panges. See, et ma siin julmalt teisi maasse tambin ei tähenda, et ma mingi "Star Treki" fänn olen, vaid et raamat lihtsalt meeldis mulle. Seetõttu ma soovitama ei hakka. Ühtedele meeldib, teistele mitte. Seega, kes tahab lugegu, kes ei taha ärgu lugegu.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Tegu on raha pärast kirjutatud asjaga, mida mina tõsiseks ulmeks ei loe. Teda oli ladus lugeda, ja pidigi olema. Süzhee oli naiivne, tegelased skemaatilised, teaduslik põhjendus puudub - ühesõnaga tavaline ja harilik Star Trek. Kes Soome pealt seriaali näinud, teab, et ega neist lugudest rohkme oodata ei olegi. "Kolm" seega igati sobiv hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Sander Vahter

Seebikaid ei vaata, aga see eest loen Rex Stouti ning Star Trekke, minu jaoks täiesti piisav seebikate aseaine.
Midagi erilist ta tõesti ei olnud, aga muidu ju päris okei lugu.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Mul puudusid seni Star Trekiga igasugused kokkupuuted ning raamatki sai ostetud väikese kõhklusega südames. Õnneks osutus raamat enam-vähem "söödavaks" ning kui tahta niisama aega veeta, ilma et peaks eriti mõtlemisaparaati pingutama, siis "Patrianide ülestõus" kõlbab selleks küll. Hiljem olen leidnud, et rämpsliteratuuri saab ka märksa paremini kirjutada.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Minu meelest on see väga hea lugu telepaatiast ja sellega seonduvaist ohtudest.

Arvan, et seda romaani poleks pidanud tõlkima, sest mõeldud on ta just USA sisetarbijale. Enamik romaane on ülekantavamad teistesse riikidesse (just riikidesse, mitte keeltesse).
Teksti loeti eesti keeles
Madis Veskimeister

Tuletas meelde vanu häid aegu lapsepõlvest, kui iga treki osa põnevusega oodatud sai, olgugi, et keele (enamasti saksa) mõistmist suuremat polnud.

Tõesti lihtsakoeline standard trekkinänni, nagu faaserite & teleporterite, kasutus. Kogu halb on juba eelpool öeldud ka. Mind isiklikult painab veidi selline "kriminullilisus", mis väljendub lihtsas kaalutlemises ja tunnete puudulikuses. Muidugi on sellel ka häid omadusi, vahel ...

Vaatasin otsa telerist ühe DS9 ja Voyager`i episoodi, ning ausalt öeldes tundub, et trek on vahepeal ainult keerukamaks läinud. Raamatu (ehk Kirki aja) imevidinad on lihtsakoelisemad ning seetõttu usutavamad, sobib paremini algajale tundmaõppijale. Pole nii suurt kujutlusvõimet vaja.

Mulle isiklikult ei meeldinud Babylon 5 "Sheridianism", vorlonite äraminemine jms. Liiga suured asjad tehti liialt selgeks ja lihtsaks. Pealegi ei fänna ma hüperruumi, warp & wormhole on palju nunnumad. Trek on hää, sest tegeleb suhteliselt pisikeste probleemidega kaugel keskusest.

PS: Hinne võibolla vastakate tunnete ajel kahandatud, kuigi kirjanikule pole midagi ette heita, samas igatseb hing ikka miskit muud.
PS2: Mulle heidetakse põhjendatult banksismi & trekismi ette.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Tyhi ja m6ttetu raamat, millest saaks (saab, on juba saanud?) ysna taluava Star Treki seeria, mida kena kaeda oleks. Ausalt öelda ei ole ma kaugeltki mitte ST fänn, B5 läks kyll VÄGA hästi peale. Mulle ei meeldi lugeda filmistsenaariume (tuli sealt, tegi seda, sein oli puust), raamatu juurest ootaks siiski mingit terakenegi sygavamat urgitsemist.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Päris hea jutt Star Treki sarjast. Idee oli hea ja eriti positiivne oli see, et tegelased olid oma originaal koosseisus (Captain James T. Kirk, Spock jne). Loos oli piisavalt kõike. See oli selline mõnusalt kerge SciFi raamat.
Teksti loeti eesti keeles
x
Martin Kirsipuu
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Martin Kirsipuu

Iseenesest on Hr. Reverte väga hea kirjanik. Isegi nii hea, et pärast “Dumas klubi” lugemist tellisin endale tema kuulsa Captain Alatriste sarja esimese osa. Kohe tekib siinkohal küsimus, mis oli “Dumas klubis” siis nii paeluvat? Vastuseks on Müstika suure algus tähega. Huvitav oli ju tegelikult just see, milleks koostas Torchia “Üheksa värva” raamatu ja kuidas on kolme musketäri kirjanik sellega seotud. Teose tegelaskujud on väga huvitavad ja teatud karakterid jätab autor meelega avamata, et säiliks nende salapära.

Minu puhul on halb aga see, et ma nägin filmi enne kui lugesin raamatut. Seega pean kurvastusega tõdema, et film on paraku minu jaoks mõneti parem kui raamat. Samuti on filmi vaadates arusaadav, miks jättis Polanski mõned raamatus olevad tegelaskujud ja süzee liinid kõrvale. Samas ei saa väita, et raamatu lugemine oleks pärast filmi nägemist halb või ebahuvitav.

Teose lõpp valmistas minu jaoks tegelikult väikese pettumuse kuivõrd selgus, kuidas on Dumas klubi seotud saatana kummardajate piibliga (pean silmas seda kuidas autor lahendas nii nimetatud seose küsimuse). Raamatu mõtte saab minu arvates sisuliselt kokku võtta isand Balzac’i tsitaadiga: ”Nii palju kui on inimesi on ka interpretatsioone”. Seega võib iga inimene näha igas nurgas varju või kummitust kui inimesel on selleks piisavalt ettekujutusvõimet.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Alguses kui lugesin antud romaani kirjeldust, siis jäi mulje, et tegemist on järjekordse “Hyperioni” koopiaga. Raamatut lugema hakates sain aga vägagi positiivse üllatuse osaliseks. Teose puhul on tegu laheda action-filosoofilise romaaniga, mille keskmeks on üleüldine vandenõuteooria. Kusjuures minule isiklikult tundus, et autor on vandenõuteooriat luues natuke uurinud David Icke ja Jüri Lina raamatuid. Viimast seisukohta toetab eriti asjaolu, et romaanist leidub salajasi organisatsioone, mis väga oma olemuselt sarnanevad vabamüürlastele.

Romaani positiivsed küljed: lahedad tegelaskujud, mõtisklused inimese, jumala ja religiooni (autor nimetab millegipärast seda usuks) vahekorrast, üleüldine vandenõu, võitlus metsas, kaanepilt.

Romaani negatiivseteks küljed: liiga lühike, tegevus areneb liiga kiiresti, mõningad autori filosoofilised mõttekäigud jätavad soovida (eriti esoteerika vallas), kirjavead.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Saatuslikult negatiivselt härivaks teguriks sai see pidev hälin ja pidevad lõpmatud mitte midagi ütlevad kirjeldused. Sama palju häris ka tõlge (nt "ristis" tõlkija mutandid ümber moonukiteks jne?). Muidugi tuleb siinkohal arvestada sellega, et antud teose puhul on tegemist pelgalt sissejuhatusega. Ei saa väita, et raamat oleks olnud algusest lõpuni jama, lihtsalt liiga palju oli sellist mõttetut venitamist ja heietamist. Positiivne on aga see, et nii nimetatud Kingi Oopuse teised teosed pidid tunduvalt paremad olema. Seega jään ootama järgneva osa ilmumist maakeelde (Ps. Pegasuse kirjastus lubas iga aasta 2 osa väljaanda). PPS Ei saa samas jätta mainimata, et kõige huvitavam osa raamatus oli musta mehe ja laskuri vaheline dialoog (või pigem monoloog).
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Tõsiselt hea raamat. Kusjuures vahepeal on selline "Gooti horrori" teema ja kohati tõesti tekib endalgi kurikahtlus, et äkki ongi vampiirid olemas. Pärast raamatu lugemist tekkis kohe tahtmine sõita Rumeeniasse või Konstantinopolisse (Istanbul). Super teos, mõnusate ajalooliste ja pseudo-ajalooliste faktidega ümbritsetud "masterpiece". Kindel viis!
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Vathek oli ikka suht põikpäine tegelane. Oma vigadest ei tahtnud kaliif kuidagi moodi õppida ja tänu sellele sai viimane lõpus "meelepärase" karistuse. Ühtin eelkõneleja arvustusega, et jutt meenutab kõige rohkem " Tuhat ja ühe öö" muinaslugusid. Kokkuvõttes täitsa OK muinasjutt.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Täitsa ok romaan on. Hästi sündmuste rohke ja seikluslik nagu seiklusjutt maalt ja merelt :) Samas häiris see kuidas mõned nii öelda peategelased surma said (Piuhh ja oligi jälle kellegile õhusõiduki mootor pähe kukkunud jne.). Pean mainima, et ka minule meenutas raamatu sündmustik Hayao Miyazaki anime filme, eriti Laputa - Castle in the Sky`d. Huvitav on see, et mõned arvustajad on imestanud, et miks antud teos on paigutatud raamatupoes lastekirjanduse alla. Kui nüüd pingsalt järele mõelda, siis on ju antud teose puhul puhtalt tegemist lastele suunatud romaaniga, millest ei maksa otsima minna mingit sügavat filosoofilist alatooni või teemat. Kokkuvõttes ei ole tegemist halva teosega, samas ei ole tegemist ka mingi erilise pärliga. Täitsa tavaline, käib kah!
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Enderist hakkas kahju ja iseendal tekkis ka selline tühi tunne pärast raamatu läbilugemist. Samas peab tunnistama, et kui teose algus on rohkem kui suurepärane, siis lõpp vajub kuidagi ära (siplegatega suhtlemine mõtte tasandil jne). Vaatamata närusest lõpust on tegemist üllitisega, millele panen hindeks viis, jänese onu sabaga.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Tegemist on kahtelemata Potteri sarja parima üllitisega (jah, on isegi parem kui Azkabani Vang). Sisuliselt tuleb antud osas välja kogu temaatika mis Voldemorti ümbritseb. Samuti näitab raamatu võimas lõpu kulminatsioon, kes kelle poolele tegelikult võitleb ja kes milliseid eesmärke teenib. Isiklikult oota lausa põnevusega järgmise osa ilmumist, mis paneks i`le ilusa suure täpi.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Väga hea teos. Õudust tekitav on aga see, et meie endi ühiskond hakkab sarnanema raamatu omaga. Seega ei ole enam kaugeltki tegemist tavapärase ulmeraamatuga, vaid pigem ettekuulutusega. Valmistuge totalitaarseks ühiskonnaks !!!
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Igaljuhul on tegemist väga hea algusega. Kui teised osad on sama hääd, siis jään ma lihtsalt sõnatuks ja ma tunneksin häbi, ses suhtes, et ei lugenud neid varem.

Ps. Antud raamatute sarjast on just hiljuti valminud ka teleseriaal.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Tegemist on minu arvates kahtelemata kõige parema Sci-fi teosega üldse. Kõige huvitavam ja kaasa haaravam oli kindlasti Isa Hoyt`i lugu. Autor on huvitavalt käsitlenud oma teoses Piiblit (Abrahami teema). "Hyperioni" hindeks saab olla ainult ja üksnes suure plussiga viis.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Kahjuks mitte midagi erilist. "Childhoods end" ja "City and the Stars" on paraku tunduvalt paremad teosed. Kui selle romaani oleks kirjutanud keegi teine, siis oleks vist tegemist väga hea teosega aga Clarke`i kohta jääb ikkagi veidike nõrgaks.
Teksti loeti eesti keeles