(romaan aastast 1975)
eesti keeles: «Ükssarviku märk»
Tallinn «Varrak» 2001 (F-sari)
Karp jääb lahti kui seda loed, sest just siis kui sa oled kindel et nüüd lähevad asjad rahulikumalt, juhtub midagi jahmatavat. Kahekõne on tegelaste vahel suurepärase huumoriga.
Selles osas pööratakse kõik pea-peale. Kes eelmistes osade olid negatiivsed tegelased on selles osas positiivsed ja vastupidi. Saab teada palju uut ja sokeerivat.
Väga, väga , väga hea osa. Kõige parem vist.
Tegelikku actionit on eelmiste raamatutega võrreldes kole kole vähe. Muidugi, Brand tuuakse Amberisse tagasi ning Caine lüüakse maha. Ning keegi susab nii Brandile kui Corwinile. Aga see on ka peaaegu kõik.
Kuni 70-nda leheküljeni ei toimunud mingit tegevust - ainult meenutused. See-eest raamatu teine pool võtab vähemalt topelttempo ette.
Pole see midagi nii vilets võrreldes teiste osadega, kui mõned arvustajad väidavad.
Eelmise osa lõpus katkenud Dara-liini ei arendatud kahjuks otseselt kuigipalju edasi.
Igal juhul tugevam osa kui eelmine.
Peale selle jäi arusaamatuks Corwini needuse osa Musta Tee tekkimises -- kui esimesed raamatud annavad alust arvata, et tema avas selle oma needusega, siis nüüd näib, nagu oleks seda tekitanud jõud Brandi ja Fiona poolt juba kronoloogiliselt komajagu enne esimese raamatu esimest lehekülge valla päästetud.
Minu puhul on halb aga see, et ma nägin filmi enne kui lugesin raamatut. Seega pean kurvastusega tõdema, et film on paraku minu jaoks mõneti parem kui raamat. Samuti on filmi vaadates arusaadav, miks jättis Polanski mõned raamatus olevad tegelaskujud ja süzee liinid kõrvale. Samas ei saa väita, et raamatu lugemine oleks pärast filmi nägemist halb või ebahuvitav.
Teose lõpp valmistas minu jaoks tegelikult väikese pettumuse kuivõrd selgus, kuidas on Dumas klubi seotud saatana kummardajate piibliga (pean silmas seda kuidas autor lahendas nii nimetatud seose küsimuse). Raamatu mõtte saab minu arvates sisuliselt kokku võtta isand Balzac’i tsitaadiga: ”Nii palju kui on inimesi on ka interpretatsioone”. Seega võib iga inimene näha igas nurgas varju või kummitust kui inimesel on selleks piisavalt ettekujutusvõimet.
Romaani positiivsed küljed: lahedad tegelaskujud, mõtisklused inimese, jumala ja religiooni (autor nimetab millegipärast seda usuks) vahekorrast, üleüldine vandenõu, võitlus metsas, kaanepilt.
Romaani negatiivseteks küljed: liiga lühike, tegevus areneb liiga kiiresti, mõningad autori filosoofilised mõttekäigud jätavad soovida (eriti esoteerika vallas), kirjavead.
Ps. Antud raamatute sarjast on just hiljuti valminud ka teleseriaal.