Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Roger Zelazny ·

Sign of the Unicorn

(romaan aastast 1975)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1975; jaanuar - märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Ükssarviku märk»
Tallinn «Varrak» 2001 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
17
11
1
0
0
Keskmine hinne
4.552
Arvustused (29)

Amberit ähvardab oht ja antud hetke peategelased on alguses kõik koos (haruldane nähtus kroonkate jaoks, tavaliselt on puudu just olulised tegelased, jättes paljud otsad lahti ja andes palju ruumi oletusteks). Tulemusena veidi selguvad tegelaste ambitsioonid ja motiivid, nii hästi-halvasti kui see siin üldse võimalik on. Edasi aga hakkavad sündmused hoogsalt arenema ja seda kahes suunas. Ühelt poolt katsed lahendada tekkinud olukorda, teiselt poolt tegevuse käigus järjest rohkem avanevad eelnenud sündmuste tagamaad ning need sündmused ja tegelased paistavad järjest uues valguses. Lisaks tegelased muutuvad sündmuste käigus, teisisõnu arenevad. Selle osa lõpu Corwin erineb tunduvalt Corwinist kes esimeses osas trügis Amberi trooni poole. Ühtlasi avanevad selle maailma järjest uued ja uued tahud. Ette rutates, nii on see tsükli lõpuni.
Teksti loeti vene keeles

Jah, sündmused hakkavad juba ülehelikiirusel arenema ja Amberit ajutiselt valitseval-haldaval Corwin kipub järg käest ära minema. Lugejal õnneks mitte. Peamiselt selguvad siin eelmiste sündmuste tagamaad - paljugi tuleb ümber hinnata.

Kohe alguses lüüakse jälle üks vennastest maha - järgi jääb neist seitse, kuid seda enam sekkuvad pärilusvaidlustesse armsad õeraasud.

Kui olukord Amberis romaani keskel juba pisut tüütama hakkab, satub Corwin äkitselt varju Maa. Seal on juba palju põnevam... Kohati üsna kriminaalromaani sarnane tegevustik, nauditav igati.

Kipub enne lõppu veidi liiga segaseks aga mitte dramaatiliselt. Zelazny on suurepärane stilist, ta hoiab ohje tugevalt peos, väldib liigset romantikat ja vägivalda; ei hakka oma teksti ise liiga kaifima; mõtleb igal sammul lugejale. "Avalon" oli "viis" plussiga, "Unicorn" "viis" miinusega. Mis muud, kui tuleb agaralt edasi lugeda, seda raamatut ei oskagi kuidagi arvustada - üks mõnus "Amber", noh, saate aru küll...
Teksti loeti inglise keeles

Mulle tundus see raamat palju parem kui Amberi esimene osa (teist ei ole veel lugenud). Ei viitsi praegu mõelda mida siia veel võiks kirjutada.
Teksti loeti inglise keeles

Tjah, Amberi sari läheb omasoodu edasi ning peategelastel on pidevalt mingid jamad kaelas. Ehkki lugesin teksti mõnuga läbi, panen nelja, sest üks ja sama raamat kolmandat korda järjest hakkab juba üksluiseks muutuma.
Teksti loeti inglise keeles

Noh veerisin siis raamatu vene keeles läbi.Neetud, ma ei saanud 25% raamatust aru kuna tegemist oli vene keelega, aga see millest aru sain oli KURADIMA HEA!!!

Karp jääb lahti kui seda loed, sest just siis kui sa oled kindel et nüüd lähevad asjad rahulikumalt, juhtub midagi jahmatavat. Kahekõne on tegelaste vahel suurepärase huumoriga.

Selles osas pööratakse kõik pea-peale. Kes eelmistes osade olid negatiivsed tegelased on selles osas positiivsed ja vastupidi. Saab teada palju uut ja sokeerivat.

Väga, väga , väga hea osa. Kõige parem vist.

Teksti loeti vene keeles ja eesti keeles

Nojah, pole midagi öelda. Corwini seiklused jätkuvad sama pöörase tempoga kui eelmistes osades. Samuti saavad paljud eelnevad sündmused siin seletatud, see aga avab palju kaarte.
Teksti loeti eesti keeles

Tore ja väga head hinnet vääriv lugu muidugi, aga jõle kurb, et nagu juba tavaks saanud, nii lõpeb ka see raamat üsna põnevas kohas ära. No ega midagi, ootame järgmist osa mastaapsest "seebist" nimega Amber.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult ei toimugi ju nagu midagi uut, seletatakse väheke seda mis enne segaseks jäi. Asi mis hakkab ära tüütama on see, et iga kümne lehekülje järel võtab keegi kätte ning loetleb üles terve perekonna ja mida nood teevad või arvavad. Ausalt öeldes loodan, et keegi võtab varsti suurema veretöö ette ja enamuse neist Oberoni järglastest mullatoidule saadab.
Teksti loeti eesti keeles

Tjah. Pisut enam kui kolm tundi ja jälle üks raamat läbi. Corwinist. Pettusin.Peaaegu pool teost hõlmab see, kuidas kõik Amberisse kogunenud vennased-õesed üksteist kahtlustavad ja neid kahtlusi omavahel jagavad.

Tegelikku actionit on eelmiste raamatutega võrreldes kole kole vähe. Muidugi, Brand tuuakse Amberisse tagasi ning Caine lüüakse maha. Ning keegi susab nii Brandile kui Corwinile. Aga see on ka peaaegu kõik.

Teksti loeti eesti keeles

Viis miinusega. Kaanekujundus on eelnevate sarjaraamatutega võrreldes silmapaistvam, kuid osati see isegi segas. Isiklikult pooldaks Zelazny teostele tumedaid kaanekujundusi - annavad tekstile teise värvi ja varjundi. IMHO on "Ükssarviku Märk" kõigist kolmest esimesest raamatust kõige igavam, kuigi põnevust oli kopaga nagu alati. Kõige vähem meeldis raamatus need hetked, mil lgp. autor oli üritanud kirjeldada loodust (- ebaõnnestunult). Tihti tekitab meelehärmi Zelazny oskus luua keerukat "lõngakera", mida ei paista isegi kõige kannatlikum "vanaema" lahti harutavat. Vastuvõetamatu on ka see, et Zelazny läks lahenduste andmisega kergemat teed pidi: ta lihtsalt pani mõne rumalama tegelase teose lõpupoole küsima eluvajalikke küsimusi, milleni lugeja poleks iial jõudnud. Ja siis, kui raamat pidi ära lõppema, andis lgp. autor alguse hoopis uuele, hoopis keerulisemale "lõngakerale", mille "vanaemad" lahti peavad purema. Kui autori nimi poleks Zelazny, ei tuleks ka viis. Kuna aga on... siis pika miinusega. Märkimist väärib ka asjaolu, et tekstis ei leidnud ma ühtki viga. Kui "üheksas printsis" jäi silma 1-2 kirjaviga ja "avaloni püssides" 3-4 viga (lk. 93,193,u.123-129), siis "Ükssarviku märgis" oli toimetus teinud põhjalikumat tööd. Minu lugupidamised igaljuhul.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis veidi vähem kui "Üheksa printsi," ent rohkem kui "Avaloni püssid;" on uskumatu, kuidas Zelaznyl õnnestub pidevalt kõik pea peale keerata ja seda niivõrd usutaval moel.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu eesmärgiks oli vist ainult kaardipaki segilöömine - oli ju selles osas intriige veelgi rohkem, kui teistes osades. Vendade keskmine suhtuminegi Corwin`isse on tunduvalt langenud.

Kuni 70-nda leheküljeni ei toimunud mingit tegevust - ainult meenutused. See-eest raamatu teine pool võtab vähemalt topelttempo ette.
Pole see midagi nii vilets võrreldes teiste osadega, kui mõned arvustajad väidavad.
Eelmise osa lõpus katkenud Dara-liini ei arendatud kahjuks otseselt kuigipalju edasi.
Igal juhul tugevam osa kui eelmine.

Teksti loeti eesti keeles

Lõpu pärast saab hea hinde. Vahepeal käis juba päris närvidele Monsieur Poirot` stiilis õiendamine ning see koht andis veelkor tunnistust sellest, et kogu see perekondlik kamp (Benedict vast on erand) oma vaimsete võimetega küll ei hiilga... Corwini jaoks üldse kõige olulisem asi, olulisem kui üldse miski muu, oleks pidanud olema Benedicti toetuse kindlustamine. Enne konverentsi pidamist on aga Benedict tema suhtes kaunsi kahtlustava olekuga ning Corwin ei suuda seda seisu ka konverentsil eriti muuta. Arvatavasti oleks taktikaliselt kõige õigem olnud Benedictile demonstratiivselt trooni pakkuda -- kaotada poleks seejuures midagi olnud (kui Benedict oleks trooni tahtnud, oleks ta selle saanud nagunii). Selliste lükete asemel toimub aga mingisugune amatööride melodraama. Ning samas on Corwinil mingid naljakad eelarvamused osa sugulaste suhtes -- kui Benedicti mittekahtlustamisel võiks veel mingi mõistuslik alus olla, siis Gerardi süütuses on ta lausa liigutava naiivsusega veendunud...

Peale selle jäi arusaamatuks Corwini needuse osa Musta Tee tekkimises -- kui esimesed raamatud annavad alust arvata, et tema avas selle oma needusega, siis nüüd näib, nagu oleks seda tekitanud jõud Brandi ja Fiona poolt juba kronoloogiliselt komajagu enne esimese raamatu esimest lehekülge valla päästetud.

Teksti loeti eesti keeles

Nagu näha saab seegi Amberi osa viie ja ainult selle tõttu, et on nii hea. Ma arvan, et peaksin mõnele ka nelja panema, et objektiivsem välja näha, kuid samas...mis mõtet sel oleks?! Ütlen kohe selgelt välja, et mulle meeldivad Amberi lood ja ma ei näe põhjust, et miks peaksin ma valetama! See, et alguses on perekond koos mulle just meeldis! Tavaliselt loed raamatuid,kus iga tegelane seikleb erinevas kohas! See teeb raamatu raskesti jälgitavaks! Zelaznyga aga seda jama pole! Yeah...
Teksti loeti eesti keeles

Zelazny Amberi sari paistab eelkõige silma keerukate intriigide ning nende rohkuse poolest. Saaga kolmas osa "Ükssarviku märk" pole selles suhtes mingi erand. Vastatakse mõnele eelpool tekkinud küsimusele ning esitatakse hulganisti terve rida uusi. Tants ja trall aga käib üha edasi. Kindlasti meeldiv ja põnev lugemine, kuid kohati ka natuke tüütu. Liiga palju sebimist liiga väheste tulemustega. Sellele vaatamata ikkagi üks korralik neli
Teksti loeti eesti keeles
x
Martin Kirsipuu
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Iseenesest on Hr. Reverte väga hea kirjanik. Isegi nii hea, et pärast “Dumas klubi” lugemist tellisin endale tema kuulsa Captain Alatriste sarja esimese osa. Kohe tekib siinkohal küsimus, mis oli “Dumas klubis” siis nii paeluvat? Vastuseks on Müstika suure algus tähega. Huvitav oli ju tegelikult just see, milleks koostas Torchia “Üheksa värva” raamatu ja kuidas on kolme musketäri kirjanik sellega seotud. Teose tegelaskujud on väga huvitavad ja teatud karakterid jätab autor meelega avamata, et säiliks nende salapära.

Minu puhul on halb aga see, et ma nägin filmi enne kui lugesin raamatut. Seega pean kurvastusega tõdema, et film on paraku minu jaoks mõneti parem kui raamat. Samuti on filmi vaadates arusaadav, miks jättis Polanski mõned raamatus olevad tegelaskujud ja süzee liinid kõrvale. Samas ei saa väita, et raamatu lugemine oleks pärast filmi nägemist halb või ebahuvitav.

Teose lõpp valmistas minu jaoks tegelikult väikese pettumuse kuivõrd selgus, kuidas on Dumas klubi seotud saatana kummardajate piibliga (pean silmas seda kuidas autor lahendas nii nimetatud seose küsimuse). Raamatu mõtte saab minu arvates sisuliselt kokku võtta isand Balzac’i tsitaadiga: ”Nii palju kui on inimesi on ka interpretatsioone”. Seega võib iga inimene näha igas nurgas varju või kummitust kui inimesel on selleks piisavalt ettekujutusvõimet.

Teksti loeti eesti keeles

Alguses kui lugesin antud romaani kirjeldust, siis jäi mulje, et tegemist on järjekordse “Hyperioni” koopiaga. Raamatut lugema hakates sain aga vägagi positiivse üllatuse osaliseks. Teose puhul on tegu laheda action-filosoofilise romaaniga, mille keskmeks on üleüldine vandenõuteooria. Kusjuures minule isiklikult tundus, et autor on vandenõuteooriat luues natuke uurinud David Icke ja Jüri Lina raamatuid. Viimast seisukohta toetab eriti asjaolu, et romaanist leidub salajasi organisatsioone, mis väga oma olemuselt sarnanevad vabamüürlastele.

Romaani positiivsed küljed: lahedad tegelaskujud, mõtisklused inimese, jumala ja religiooni (autor nimetab millegipärast seda usuks) vahekorrast, üleüldine vandenõu, võitlus metsas, kaanepilt.

Romaani negatiivseteks küljed: liiga lühike, tegevus areneb liiga kiiresti, mõningad autori filosoofilised mõttekäigud jätavad soovida (eriti esoteerika vallas), kirjavead.

Teksti loeti eesti keeles

Saatuslikult negatiivselt härivaks teguriks sai see pidev hälin ja pidevad lõpmatud mitte midagi ütlevad kirjeldused. Sama palju häris ka tõlge (nt "ristis" tõlkija mutandid ümber moonukiteks jne?). Muidugi tuleb siinkohal arvestada sellega, et antud teose puhul on tegemist pelgalt sissejuhatusega. Ei saa väita, et raamat oleks olnud algusest lõpuni jama, lihtsalt liiga palju oli sellist mõttetut venitamist ja heietamist. Positiivne on aga see, et nii nimetatud Kingi Oopuse teised teosed pidid tunduvalt paremad olema. Seega jään ootama järgneva osa ilmumist maakeelde (Ps. Pegasuse kirjastus lubas iga aasta 2 osa väljaanda). PPS Ei saa samas jätta mainimata, et kõige huvitavam osa raamatus oli musta mehe ja laskuri vaheline dialoog (või pigem monoloog).
Teksti loeti eesti keeles

Tõsiselt hea raamat. Kusjuures vahepeal on selline "Gooti horrori" teema ja kohati tõesti tekib endalgi kurikahtlus, et äkki ongi vampiirid olemas. Pärast raamatu lugemist tekkis kohe tahtmine sõita Rumeeniasse või Konstantinopolisse (Istanbul). Super teos, mõnusate ajalooliste ja pseudo-ajalooliste faktidega ümbritsetud "masterpiece". Kindel viis!
Teksti loeti eesti keeles

Vathek oli ikka suht põikpäine tegelane. Oma vigadest ei tahtnud kaliif kuidagi moodi õppida ja tänu sellele sai viimane lõpus "meelepärase" karistuse. Ühtin eelkõneleja arvustusega, et jutt meenutab kõige rohkem " Tuhat ja ühe öö" muinaslugusid. Kokkuvõttes täitsa OK muinasjutt.
Teksti loeti eesti keeles

Täitsa ok romaan on. Hästi sündmuste rohke ja seikluslik nagu seiklusjutt maalt ja merelt :) Samas häiris see kuidas mõned nii öelda peategelased surma said (Piuhh ja oligi jälle kellegile õhusõiduki mootor pähe kukkunud jne.). Pean mainima, et ka minule meenutas raamatu sündmustik Hayao Miyazaki anime filme, eriti Laputa - Castle in the Sky`d. Huvitav on see, et mõned arvustajad on imestanud, et miks antud teos on paigutatud raamatupoes lastekirjanduse alla. Kui nüüd pingsalt järele mõelda, siis on ju antud teose puhul puhtalt tegemist lastele suunatud romaaniga, millest ei maksa otsima minna mingit sügavat filosoofilist alatooni või teemat. Kokkuvõttes ei ole tegemist halva teosega, samas ei ole tegemist ka mingi erilise pärliga. Täitsa tavaline, käib kah!
Teksti loeti eesti keeles

Enderist hakkas kahju ja iseendal tekkis ka selline tühi tunne pärast raamatu läbilugemist. Samas peab tunnistama, et kui teose algus on rohkem kui suurepärane, siis lõpp vajub kuidagi ära (siplegatega suhtlemine mõtte tasandil jne). Vaatamata närusest lõpust on tegemist üllitisega, millele panen hindeks viis, jänese onu sabaga.
Teksti loeti eesti keeles

Tegemist on kahtelemata Potteri sarja parima üllitisega (jah, on isegi parem kui Azkabani Vang). Sisuliselt tuleb antud osas välja kogu temaatika mis Voldemorti ümbritseb. Samuti näitab raamatu võimas lõpu kulminatsioon, kes kelle poolele tegelikult võitleb ja kes milliseid eesmärke teenib. Isiklikult oota lausa põnevusega järgmise osa ilmumist, mis paneks i`le ilusa suure täpi.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea teos. Õudust tekitav on aga see, et meie endi ühiskond hakkab sarnanema raamatu omaga. Seega ei ole enam kaugeltki tegemist tavapärase ulmeraamatuga, vaid pigem ettekuulutusega. Valmistuge totalitaarseks ühiskonnaks !!!
Teksti loeti eesti keeles

Igaljuhul on tegemist väga hea algusega. Kui teised osad on sama hääd, siis jään ma lihtsalt sõnatuks ja ma tunneksin häbi, ses suhtes, et ei lugenud neid varem.

Ps. Antud raamatute sarjast on just hiljuti valminud ka teleseriaal.

Teksti loeti eesti keeles

Tegemist on minu arvates kahtelemata kõige parema Sci-fi teosega üldse. Kõige huvitavam ja kaasa haaravam oli kindlasti Isa Hoyt`i lugu. Autor on huvitavalt käsitlenud oma teoses Piiblit (Abrahami teema). "Hyperioni" hindeks saab olla ainult ja üksnes suure plussiga viis.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks mitte midagi erilist. "Childhoods end" ja "City and the Stars" on paraku tunduvalt paremad teosed. Kui selle romaani oleks kirjutanud keegi teine, siis oleks vist tegemist väga hea teosega aga Clarke`i kohta jääb ikkagi veidike nõrgaks.
Teksti loeti eesti keeles