Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. K. Rowling ·

Harry Potter and the Prisoner of Azkaban

(romaan aastast 1999)

eesti keeles: «Harry Potter ja Azkabani vang»
Tallinn «Varrak» 2000

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
20
5
2
0
1
Keskmine hinne
4.536
Arvustused (28)
Eilish

Milline õnn olla esimene arvustaja!!! Raamatu kolmas osa on eriti põnev!!!Lugu on selline, et Azkabanist, kohutavast vangikongist pääseb lahti üks hirmuäratav kurjategija, kes on ainsa needusega 13 mugu hävitanud ja kes haub kurje plaane Harry vastu (võibolla...). Sigatüüka kooli seatakse üles eriti tugev valve, kuid ükski valve ei pea nii kavalat ja salapärast vangi. Kõik tundub olevat esialgu üsna selge ja ette nähtav, kuid tegelikkuses pole tõsi ükski asi, millele te esimesena mõtlesite, isegi vanad tuntud asjad ja olevused on hoopis teised!!!Tjah, kui Severus Snape välja arvata...Ma hea meelega hammustaksin teda.Urr.Aga raamat saab ikkagi 5 punkti (Severus Snape´i miinus 500 punkti ei lähe arvesse, see läheb Slytherini arvelt maha!)
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Nõustun täiesti Eilishiga.Kolmest osast siiani kõige paksem ja parem.Lõpp on väga pingeline ja põnev.Harry elu on Dursleyde juures juba veidi parem. Tõesti kõik mis algul tundus selge ei ole nii nagu näib.Ootan põnevusega neljandat osa!Mulle isiklikult Snape meeldib raamatus väga!
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Laekus: 26.10.2000, kell 11.56 Hinne: 4

Taas hea osa, ainus asi mis mind ärritab on see, kuidas autor iga raamatu alguses kõik eelneva läbi nämmutab ja uuesti üle seletab, et kes on kes jne. Muidu igati normaalne.

Nüüd 13 aastat hiljem üle lugedes, tõstan hinde viiele. Eks need vead, mis varem mind häirisid on ikka samasugused :D, lisaks ülalmainitule ka veidi liiga pikaks venitatud sebimine Huilgavas Hurtsikus, aga nüüd need enam nii ei seganudki kui esimesel korral. Olen vist muutunud vanemaks ja leplikumaks :P
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Mina Severus Snape´i hammustama ei hakkaks - on ju ikkagi tegu nõiajookide õpetajaga ja kes teab, mis möksi ta endale peale on määrinud... :) Aga raamat oli muidu, jah, hea. Alguse läbinämmutamine on muidugi tüütu, aga nii saavad seda lugeda ka need, kes eelmisi osasdi lugenud ei ole (ja see suurendab kindlasti müügiedukust). Ei tea, millal järgmine tuleb?
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

talutav lastekas. mis täidab parema puudusel ühe õhtupooliku ja toob seejuures imetabasel moel meelde, et Pratchett on Rowlingiga võrreldes ikka hea kirjanik.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Mnjah. Tõesti, talutav lastekas. Samas, kangesti jääb mulje et tädi Rowling on ennast ilusasti sisse töötanud ja laseb neid Pottereid nyyd nagu vändrast saelaudu. Einoh, tubli muidugi. Aga lastekirjandust _on_ ju ometigi pareminigi kirjutatud.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Esimene Potteri romaan, mida ma lugesin, ning hakkas meeldima. Igati kobe lasteraamat, mida kannatab ka täiskasvanul lugeda. Oleks ma nii 10 aastat noorem, oleks ma ilge Potteri fänn, nüüd aga lihtsalt meeldib. Mõnus ajaviide, tasub lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Sisukokkuvõte tunduks mõtetu. Tegemist on lihtsalt suurepäraselt paeluva lasteraamatuga. Kuid raamat lugemiseks ainult kõlbabki.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Tegemist on suhteliselt talutava raamatuga, kus seekord ei olnud küll nii palju huumorit, kui eelnevates osades, aga see-eest veidi rohkem inimlikku lähenemist. Seekord ei tundunudki raamat nii vastikult - või naljakalt - üheülbaline. Ja veel üks asi, mis meeldis, oli lõpp. Siin ei olnudki suurt ja au ning kuulsust toovat kangelastegu. Hea vägitegu ning pinev probleemile lahenduse leidmine küll olid, aga seda, et Harry asja taga, võisid teada vaid neli isikut. Otse loomulikult ei ole viis puhas, vaid miinusega, aga siiski - piisavalt hea raamat, et aega maha võtta ja end lugema unustada.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Häda neile, kes enne kolmandat osa on neljanda läbi lugenud. Jumala eest, nagu 3 numbrit vajalikust väiksem suusamyts oleks pähe t6mmatud. Kui neljandas oli olemas k6ik elemendid, mida heaks ajaviiteks tarvis ja isegi ysna 6iges proportsioonis, siis "Azkaban.." on lootusetult ära vussitud. Asi on proovitud ajada nii p6nevaks, et see l6puks ajab ainult haigutama ja nentima, et "ahah, et siis hoopis nii oli". Peale selle tundub, et aeg-ajalt kipub tädi Rowlingul m6ttel6ng käest minema ja kontroll syndmuste üle käest ära kaduma. Nojah, ja siis need "peened" vihjed inimeste ja asjade olemuse kohta. 6petaja, kelle nimi on Lupin, mis te arvate kes ta siis on? 6ige! P6nev nagu kanamuna. Keeruline nagu sirgjoon. Objektiivne nagu kommunism.
Teksti loeti eesti keeles
Lily Tamm

Selgelt kõige parem Potteri raamat.Mulle meeldisid väga Dumbledore, Snape, Lupin ja Sirius.Muidugi on tüütu lugeda, kui algul kõike korratakse, kuid sisu oli väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Avastasin võlurpoisikese Harri seikluste juures ühe huvitava asjaolu, mida eelarvustajad pole miskipärast märganud. Nimelt on Harri seiklused suurepärased pohmellipeletajad. Kui ikka näiteks laupäeval on tunda et eelmine õhtu sai pisut liiale mindud, ja seepeale peatükk või paar neid suurepäraseid tobedusi lugeda, kaob pohmell nagu s..t ihust. Hinne ongi antud Potteri ravivõimetele. Ilma nendeta oleks raamat sobilik pannialuseks.
Teksti loeti inglise keeles
Lauri Heinsalu

Potteri osadest siiamaani oli enim pooldatud, kuid pärast Goblet of Fire inglise keeles lugemist ei ole enam väga kindel.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Johannes Koit

Mind hakkab see väike võluripoiss juba kergelt ära tüütama. Jah, raamat on tempokas ja põnev, sündmused piisavalt keerulised (noh, lastele, ma mõtlen), kuid see on ka kõik. Uudsus on kadunud. Ma saan aru, et mõtekas on rauda taguda seni, kuni see kuum on, aga see ei tähenda, et asja võiks lõdvalt üle jala lasta. Ah, mis ma ikka virisen. Üsna korralik ajaviide, neli miinus.
Teksti loeti eesti keeles
Moonika Lembinen

Mulle meeldis, lugesin seda kõigist seni ilmunud viiest kõige esimesena ning see on jäänud mu lemmikuks, kuigi ka teised on üsna vahvad.

Eelarvustaja Tarts võiks aga meelde tuletada, et tegu on lasteraamatuga ja vaevalt väga paljud lapsed teavad, et `lupus` on ladina keeles hunt ning, et ka õpetaja Lupuni eesnimi Remus seostub antiikse Rooma mütoloogia/ajaloo kaudu huntidega. Ning on üsna tõenäoline, et ka paljud lapsevanemad selliseid asju ei tea. Sama kehtib kõigi teiste ""peente" vihjete inimeste ja asjade olemuse kohta" puhul, mida ülal küll mainitud pole.
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Liiga "pingutatud" süzee ja lõpp - kes-mis-loom-oli kippus keeruliseks minema. Nii palju kui seda lõppu üldse oli. Sisuliselt on "Azkabani vang" pigem "Tulepeekri" esimene köide.
Teksti loeti eesti keeles
Jaan Hansen

Jätkuvalt sujuv kerge lugemine, mis sisaldas seekord lõpupoole ühte elementi, mille vastu mul raamatutes ja filmides nõrkus on. Ühtlasi on raamatute sujuv järjest süngemaks minek sarja plussiks.
Teksti loeti eesti keeles
x
Martin Kirsipuu
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Martin Kirsipuu

Iseenesest on Hr. Reverte väga hea kirjanik. Isegi nii hea, et pärast “Dumas klubi” lugemist tellisin endale tema kuulsa Captain Alatriste sarja esimese osa. Kohe tekib siinkohal küsimus, mis oli “Dumas klubis” siis nii paeluvat? Vastuseks on Müstika suure algus tähega. Huvitav oli ju tegelikult just see, milleks koostas Torchia “Üheksa värva” raamatu ja kuidas on kolme musketäri kirjanik sellega seotud. Teose tegelaskujud on väga huvitavad ja teatud karakterid jätab autor meelega avamata, et säiliks nende salapära.

Minu puhul on halb aga see, et ma nägin filmi enne kui lugesin raamatut. Seega pean kurvastusega tõdema, et film on paraku minu jaoks mõneti parem kui raamat. Samuti on filmi vaadates arusaadav, miks jättis Polanski mõned raamatus olevad tegelaskujud ja süzee liinid kõrvale. Samas ei saa väita, et raamatu lugemine oleks pärast filmi nägemist halb või ebahuvitav.

Teose lõpp valmistas minu jaoks tegelikult väikese pettumuse kuivõrd selgus, kuidas on Dumas klubi seotud saatana kummardajate piibliga (pean silmas seda kuidas autor lahendas nii nimetatud seose küsimuse). Raamatu mõtte saab minu arvates sisuliselt kokku võtta isand Balzac’i tsitaadiga: ”Nii palju kui on inimesi on ka interpretatsioone”. Seega võib iga inimene näha igas nurgas varju või kummitust kui inimesel on selleks piisavalt ettekujutusvõimet.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Alguses kui lugesin antud romaani kirjeldust, siis jäi mulje, et tegemist on järjekordse “Hyperioni” koopiaga. Raamatut lugema hakates sain aga vägagi positiivse üllatuse osaliseks. Teose puhul on tegu laheda action-filosoofilise romaaniga, mille keskmeks on üleüldine vandenõuteooria. Kusjuures minule isiklikult tundus, et autor on vandenõuteooriat luues natuke uurinud David Icke ja Jüri Lina raamatuid. Viimast seisukohta toetab eriti asjaolu, et romaanist leidub salajasi organisatsioone, mis väga oma olemuselt sarnanevad vabamüürlastele.

Romaani positiivsed küljed: lahedad tegelaskujud, mõtisklused inimese, jumala ja religiooni (autor nimetab millegipärast seda usuks) vahekorrast, üleüldine vandenõu, võitlus metsas, kaanepilt.

Romaani negatiivseteks küljed: liiga lühike, tegevus areneb liiga kiiresti, mõningad autori filosoofilised mõttekäigud jätavad soovida (eriti esoteerika vallas), kirjavead.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Saatuslikult negatiivselt härivaks teguriks sai see pidev hälin ja pidevad lõpmatud mitte midagi ütlevad kirjeldused. Sama palju häris ka tõlge (nt "ristis" tõlkija mutandid ümber moonukiteks jne?). Muidugi tuleb siinkohal arvestada sellega, et antud teose puhul on tegemist pelgalt sissejuhatusega. Ei saa väita, et raamat oleks olnud algusest lõpuni jama, lihtsalt liiga palju oli sellist mõttetut venitamist ja heietamist. Positiivne on aga see, et nii nimetatud Kingi Oopuse teised teosed pidid tunduvalt paremad olema. Seega jään ootama järgneva osa ilmumist maakeelde (Ps. Pegasuse kirjastus lubas iga aasta 2 osa väljaanda). PPS Ei saa samas jätta mainimata, et kõige huvitavam osa raamatus oli musta mehe ja laskuri vaheline dialoog (või pigem monoloog).
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Tõsiselt hea raamat. Kusjuures vahepeal on selline "Gooti horrori" teema ja kohati tõesti tekib endalgi kurikahtlus, et äkki ongi vampiirid olemas. Pärast raamatu lugemist tekkis kohe tahtmine sõita Rumeeniasse või Konstantinopolisse (Istanbul). Super teos, mõnusate ajalooliste ja pseudo-ajalooliste faktidega ümbritsetud "masterpiece". Kindel viis!
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Vathek oli ikka suht põikpäine tegelane. Oma vigadest ei tahtnud kaliif kuidagi moodi õppida ja tänu sellele sai viimane lõpus "meelepärase" karistuse. Ühtin eelkõneleja arvustusega, et jutt meenutab kõige rohkem " Tuhat ja ühe öö" muinaslugusid. Kokkuvõttes täitsa OK muinasjutt.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Täitsa ok romaan on. Hästi sündmuste rohke ja seikluslik nagu seiklusjutt maalt ja merelt :) Samas häiris see kuidas mõned nii öelda peategelased surma said (Piuhh ja oligi jälle kellegile õhusõiduki mootor pähe kukkunud jne.). Pean mainima, et ka minule meenutas raamatu sündmustik Hayao Miyazaki anime filme, eriti Laputa - Castle in the Sky`d. Huvitav on see, et mõned arvustajad on imestanud, et miks antud teos on paigutatud raamatupoes lastekirjanduse alla. Kui nüüd pingsalt järele mõelda, siis on ju antud teose puhul puhtalt tegemist lastele suunatud romaaniga, millest ei maksa otsima minna mingit sügavat filosoofilist alatooni või teemat. Kokkuvõttes ei ole tegemist halva teosega, samas ei ole tegemist ka mingi erilise pärliga. Täitsa tavaline, käib kah!
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Enderist hakkas kahju ja iseendal tekkis ka selline tühi tunne pärast raamatu läbilugemist. Samas peab tunnistama, et kui teose algus on rohkem kui suurepärane, siis lõpp vajub kuidagi ära (siplegatega suhtlemine mõtte tasandil jne). Vaatamata närusest lõpust on tegemist üllitisega, millele panen hindeks viis, jänese onu sabaga.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Tegemist on kahtelemata Potteri sarja parima üllitisega (jah, on isegi parem kui Azkabani Vang). Sisuliselt tuleb antud osas välja kogu temaatika mis Voldemorti ümbritseb. Samuti näitab raamatu võimas lõpu kulminatsioon, kes kelle poolele tegelikult võitleb ja kes milliseid eesmärke teenib. Isiklikult oota lausa põnevusega järgmise osa ilmumist, mis paneks i`le ilusa suure täpi.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Väga hea teos. Õudust tekitav on aga see, et meie endi ühiskond hakkab sarnanema raamatu omaga. Seega ei ole enam kaugeltki tegemist tavapärase ulmeraamatuga, vaid pigem ettekuulutusega. Valmistuge totalitaarseks ühiskonnaks !!!
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Igaljuhul on tegemist väga hea algusega. Kui teised osad on sama hääd, siis jään ma lihtsalt sõnatuks ja ma tunneksin häbi, ses suhtes, et ei lugenud neid varem.

Ps. Antud raamatute sarjast on just hiljuti valminud ka teleseriaal.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Tegemist on minu arvates kahtelemata kõige parema Sci-fi teosega üldse. Kõige huvitavam ja kaasa haaravam oli kindlasti Isa Hoyt`i lugu. Autor on huvitavalt käsitlenud oma teoses Piiblit (Abrahami teema). "Hyperioni" hindeks saab olla ainult ja üksnes suure plussiga viis.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Kahjuks mitte midagi erilist. "Childhoods end" ja "City and the Stars" on paraku tunduvalt paremad teosed. Kui selle romaani oleks kirjutanud keegi teine, siis oleks vist tegemist väga hea teosega aga Clarke`i kohta jääb ikkagi veidike nõrgaks.
Teksti loeti eesti keeles