Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. K. Rowling ·

Harry Potter and the Chamber of Secrets

(romaan aastast 1998)

eesti keeles: «Harry Potter ja saladuste kamber»
Tallinn «Varrak» 2000

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
13
9
4
1
0
Keskmine hinne
4.259
Arvustused (27)
Avo Nappo

Harry Potteri teine aasta tolles võlurite internaadis. Järjekordselt leiavad koolis aset igasugu seletamatud nähtused. Koridoridest leitakse kivikujudeks muudetud kasse ja õpilasi. Lõbusaks kõrvaltegelaseks on mingi eriti kuulus ja rõõsapalgeline maag kellele meeldib kangesti fotodel poseerida ja autogramme anda..

Yldiselt.. kõik sama mis sarja esimeses osas, ei parem, ei halvem.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Enne Harry Potteri teist kooliaastat toimuvad veel mõned koolivälised sündmused, näiteks ilmub välja majahaldjas Dobby, kes on kogu raamatu üks andekamaid tegelasi, ja Weasleyd, kellel on rohkem lapsi, kui nad endale lubada saavad, röövivad Harry vastikute Dursleyde käest ära ja... Weasleyde kodu kirjeldus on ka väga armas ja hubane. Kavatsen seda raamatut soovitada igale ettejuhtuvale lapsele ja lapsemeelsele.
Teksti loeti eesti keeles
Annaliisa

Noh sain ka läbi.Lisandus paar lahedat tegelast kellest enam vist ei kuule.Kuulsustipul olev kirjanikust võlur.Kellesse millegi pärast kõik tüdrukud armusid. Ja loomulikult armas Dobby kes oli raamatu lahedaim tegelane.Saame teada miks Hagrid välja visati.Ja näeme kuidas Harry veidike enda napakaid sugulasi piinab.
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

Oh kui kannatamatult ootasin ma selle raamatu ilmumist ja samuti terve pere. Taas võisin nautida elu tegelikkuse teist poolt. Siiani ei uskunud paljud, et see olemas on, aga vast on suutnud Rowling seda hästi tõestada! Ja teised veel naeravad, et ma jälle lähen raamatupoode rüüstama...
Teksti loeti eesti keeles
Enn Hunt

kui vahel on nõnda, et teine raamat tundub esimesest kuidagi kahvatum (uudsusevõlu on kadunud), siis saladuste kambri kohta ma seda küll ei ütleks. raamat on vähemalt samal tasemel, mis esimenegi (kogu sari on üldse väga ühtlane!) - ehk isegi parem. kui saaks, siis annaksin hindeks neli pluss - kohati oli täiesti säravat huumorit!
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

"... ja tuli kätte 6htu ja siis sai öö ja siis sai varajane hommik ja siis pani Tarts käest sellesinatse raamatu ja tundis, et nyyd peab minema kohe ja pyhasse BAAS`i oodi väljamaa naissoost jutuvestjale kirjutama ja tema s6naosavust ja oskuslikku kirjutamise oskust taevani kiitma..." Nojah, aga 6nneks pidas Tarts siiski kirjutamisega kymmekond minutit vahet, pani Rammsteini viimase CD mängima ja alles siis hakkas kirjutama. Mis avastas? Esialgne eufooria on lahtunud ja jöönud on mingisugune kummaline rahuldamatuse tunne. Hakkasid ette tulema lauslamedad-n6medad tegelaskujud, ujus ette nagu esimeseski raamatus kaks täisignorantset ja sallimatut must-valget maailma - yks kus elavad v6lurid ja teine kus elavad mugud. Maailmad, kus käib pidevalt omavaheline v6itlus nii et oodata sealt mingit sygavamat tunnetust on ilmselt ylimalt naiivne. Ah, mis ma virisen, ega ma ei hakanudki lugema selleks, et sealt elu m6tet otsida. Hiidladusalt on ta kirjutatud kyll ja selle eest kahtlemata au ja kiitus. Ja minu soe soovitus lapsevanematele: laske seda oma lapsukestel lugeda. Paraku käib eelneva lause juurde väike klausel: kandke hoolt, et nad pärast ka veel midagi muud ja soovitavalt kohe otsa loeksid. Nii ongi juhtunud selline lugu, et kui ma l6petasin oleksin pannud pimesi viie, kirjutama asudes veel nelja ja nyyd kui olen asja enam-vähem enda jaoks lahti kirjutanud, siis tuleb kolm. Alla selle kah ei lähe. Raamatut aga tasub lugeda kyll, sest nagu öeldud, ilusti ja yliladusalt kirja pandud.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Tegemist on ju lasteraamatuga, sellega on ka seletatavad tegelaskujude eee... lihtsus. Otseloomulikult ei leia Potteri-raamatutest seda, milleta ei saa ette kujutada Bradbury "Vist on kuri tulekul". Mis sest, et mõlemas peategelasteks lapsed.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Sisukokkuvõte tunduks mõtetu. Tegemist on lihtsalt suurepäraselt paeluva lasteraamatuga. Kuid raamat lugemiseks ainult kõlbabki.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Põhimõtteliselt täpselt sama skeemi järgi kirjutatud kui esimene osa. Arry elu perversses perekonnas - kooli minek - salapäraste sündmuste toimumine koolis - surmaoht Arryle ja sõpradele - mõistatuse lahendus koos kurjami seletustega, miks ta nii tegi - järjekordse kooliaasta lõpp. Potter võiks juba selle küllaltki naeruväärse pahalase juba mättasse lüüa, saaks rahu majja, ainult et siis poleks tädil enam millestki kirjutada. Muidu oli nagu ikka, kergesti loetav ja väga põnev ka polnud. Nooremale koolieale ühesõnaga.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Dobby oli naljakas sell. Keeras Harryle igasugust jama kokku. Autoga lendama minemine oli ka hull idee. Aga kohale jõudsid ja siis läksid sündmused veelgi hullemaks. Hea raamat. Olen ka selle järgi tehtud arvutimängu mänginud, kuid see oli jama. Kiiruga kokku klopsitud arvatavasti. Esimese ja teise osa filme olen samuti näinud. Avaldan kiitust näitlejatele ja režissöörile, kuna filmid olid väga hästi välja tulnud ja pidasid suuremas osas raamatust kinni. See meeldis.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Johannes Koit

Ei hakka ma seda raamatut ülistama midagi. Eks ta lastele ja nooremale koolieale mõeldud oli ja oma meelelahutusliku ülesande täitis ta ka ära, kuid midagi erilist seal ju polnud. Sama ülesehitus, mis esimesel osal. Mõned uued tegelased, kes olid pigem tüütud, kui huvitavad ja ongi kõik. Vähemalt polnud selles osas seda lendluupalli nii palju. Normaalne lugemine. Kolm
Teksti loeti eesti keeles
Alari Rajande

Juhtunud on hirmus kuritegu! Majahoidja kass proua Norris on kivistatud!

On kuriteopaik: Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kool. Kuid kes on selle koletu loo taga?

On detektiivid: Harry, Ron ja Hermione. Kas nad suudavad juhtumi lahendada enne kui toimub uus kuritegu?

On kahtlusalused: Malfoy, Snype... või hoopis keegi kolmas?

Ja on üha uued ohvrid: Peata Nick, Colin... ja Hermione! Kas kurjategija tunneb end tõesti takistamatult?

Mis või kes on relvaks? Kas tunnistajaid võib usaldada? Kes teab rohkem kui räägib? Ja mis on teo tegelik motiiv? Vastuseid leida pole kerge, kui kurjategija võib olla valmis halvimaks...

Agathachristielik kriminaalfantasy.
Teksti loeti eesti keeles
Karmo Talts

Halb komme see raamatuid niimoodi distantsilt hinnata, aga ju siis jäi kummitama. Kuitahes naiivne see esimese romaani armastus-võidab-kurja sõnum ka polnud, silmade nokkimise ja peade raiumise oleks võinud hoida mõne teise raamatu tarvis. Mitte helge loo järjeks. Nojaa, kolmas ja neljas raamat võivad olla kahest esimesest paremini kirjutatud, aga ei hakka ju uue triibuga hambapastat eraldi hindama. Aga kuidas keegi peale fännide suutis päris viimaseid köiteid üle mõnekümne lehekülje tarbida?
Teksti loeti eesti keeles
x
Martin Kirsipuu
1981
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Martin Kirsipuu

Iseenesest on Hr. Reverte väga hea kirjanik. Isegi nii hea, et pärast “Dumas klubi” lugemist tellisin endale tema kuulsa Captain Alatriste sarja esimese osa. Kohe tekib siinkohal küsimus, mis oli “Dumas klubis” siis nii paeluvat? Vastuseks on Müstika suure algus tähega. Huvitav oli ju tegelikult just see, milleks koostas Torchia “Üheksa värva” raamatu ja kuidas on kolme musketäri kirjanik sellega seotud. Teose tegelaskujud on väga huvitavad ja teatud karakterid jätab autor meelega avamata, et säiliks nende salapära.

Minu puhul on halb aga see, et ma nägin filmi enne kui lugesin raamatut. Seega pean kurvastusega tõdema, et film on paraku minu jaoks mõneti parem kui raamat. Samuti on filmi vaadates arusaadav, miks jättis Polanski mõned raamatus olevad tegelaskujud ja süzee liinid kõrvale. Samas ei saa väita, et raamatu lugemine oleks pärast filmi nägemist halb või ebahuvitav.

Teose lõpp valmistas minu jaoks tegelikult väikese pettumuse kuivõrd selgus, kuidas on Dumas klubi seotud saatana kummardajate piibliga (pean silmas seda kuidas autor lahendas nii nimetatud seose küsimuse). Raamatu mõtte saab minu arvates sisuliselt kokku võtta isand Balzac’i tsitaadiga: ”Nii palju kui on inimesi on ka interpretatsioone”. Seega võib iga inimene näha igas nurgas varju või kummitust kui inimesel on selleks piisavalt ettekujutusvõimet.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Alguses kui lugesin antud romaani kirjeldust, siis jäi mulje, et tegemist on järjekordse “Hyperioni” koopiaga. Raamatut lugema hakates sain aga vägagi positiivse üllatuse osaliseks. Teose puhul on tegu laheda action-filosoofilise romaaniga, mille keskmeks on üleüldine vandenõuteooria. Kusjuures minule isiklikult tundus, et autor on vandenõuteooriat luues natuke uurinud David Icke ja Jüri Lina raamatuid. Viimast seisukohta toetab eriti asjaolu, et romaanist leidub salajasi organisatsioone, mis väga oma olemuselt sarnanevad vabamüürlastele.

Romaani positiivsed küljed: lahedad tegelaskujud, mõtisklused inimese, jumala ja religiooni (autor nimetab millegipärast seda usuks) vahekorrast, üleüldine vandenõu, võitlus metsas, kaanepilt.

Romaani negatiivseteks küljed: liiga lühike, tegevus areneb liiga kiiresti, mõningad autori filosoofilised mõttekäigud jätavad soovida (eriti esoteerika vallas), kirjavead.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Saatuslikult negatiivselt härivaks teguriks sai see pidev hälin ja pidevad lõpmatud mitte midagi ütlevad kirjeldused. Sama palju häris ka tõlge (nt "ristis" tõlkija mutandid ümber moonukiteks jne?). Muidugi tuleb siinkohal arvestada sellega, et antud teose puhul on tegemist pelgalt sissejuhatusega. Ei saa väita, et raamat oleks olnud algusest lõpuni jama, lihtsalt liiga palju oli sellist mõttetut venitamist ja heietamist. Positiivne on aga see, et nii nimetatud Kingi Oopuse teised teosed pidid tunduvalt paremad olema. Seega jään ootama järgneva osa ilmumist maakeelde (Ps. Pegasuse kirjastus lubas iga aasta 2 osa väljaanda). PPS Ei saa samas jätta mainimata, et kõige huvitavam osa raamatus oli musta mehe ja laskuri vaheline dialoog (või pigem monoloog).
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Tõsiselt hea raamat. Kusjuures vahepeal on selline "Gooti horrori" teema ja kohati tõesti tekib endalgi kurikahtlus, et äkki ongi vampiirid olemas. Pärast raamatu lugemist tekkis kohe tahtmine sõita Rumeeniasse või Konstantinopolisse (Istanbul). Super teos, mõnusate ajalooliste ja pseudo-ajalooliste faktidega ümbritsetud "masterpiece". Kindel viis!
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Vathek oli ikka suht põikpäine tegelane. Oma vigadest ei tahtnud kaliif kuidagi moodi õppida ja tänu sellele sai viimane lõpus "meelepärase" karistuse. Ühtin eelkõneleja arvustusega, et jutt meenutab kõige rohkem " Tuhat ja ühe öö" muinaslugusid. Kokkuvõttes täitsa OK muinasjutt.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Täitsa ok romaan on. Hästi sündmuste rohke ja seikluslik nagu seiklusjutt maalt ja merelt :) Samas häiris see kuidas mõned nii öelda peategelased surma said (Piuhh ja oligi jälle kellegile õhusõiduki mootor pähe kukkunud jne.). Pean mainima, et ka minule meenutas raamatu sündmustik Hayao Miyazaki anime filme, eriti Laputa - Castle in the Sky`d. Huvitav on see, et mõned arvustajad on imestanud, et miks antud teos on paigutatud raamatupoes lastekirjanduse alla. Kui nüüd pingsalt järele mõelda, siis on ju antud teose puhul puhtalt tegemist lastele suunatud romaaniga, millest ei maksa otsima minna mingit sügavat filosoofilist alatooni või teemat. Kokkuvõttes ei ole tegemist halva teosega, samas ei ole tegemist ka mingi erilise pärliga. Täitsa tavaline, käib kah!
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Enderist hakkas kahju ja iseendal tekkis ka selline tühi tunne pärast raamatu läbilugemist. Samas peab tunnistama, et kui teose algus on rohkem kui suurepärane, siis lõpp vajub kuidagi ära (siplegatega suhtlemine mõtte tasandil jne). Vaatamata närusest lõpust on tegemist üllitisega, millele panen hindeks viis, jänese onu sabaga.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Tegemist on kahtelemata Potteri sarja parima üllitisega (jah, on isegi parem kui Azkabani Vang). Sisuliselt tuleb antud osas välja kogu temaatika mis Voldemorti ümbritseb. Samuti näitab raamatu võimas lõpu kulminatsioon, kes kelle poolele tegelikult võitleb ja kes milliseid eesmärke teenib. Isiklikult oota lausa põnevusega järgmise osa ilmumist, mis paneks i`le ilusa suure täpi.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Väga hea teos. Õudust tekitav on aga see, et meie endi ühiskond hakkab sarnanema raamatu omaga. Seega ei ole enam kaugeltki tegemist tavapärase ulmeraamatuga, vaid pigem ettekuulutusega. Valmistuge totalitaarseks ühiskonnaks !!!
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Igaljuhul on tegemist väga hea algusega. Kui teised osad on sama hääd, siis jään ma lihtsalt sõnatuks ja ma tunneksin häbi, ses suhtes, et ei lugenud neid varem.

Ps. Antud raamatute sarjast on just hiljuti valminud ka teleseriaal.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Tegemist on minu arvates kahtelemata kõige parema Sci-fi teosega üldse. Kõige huvitavam ja kaasa haaravam oli kindlasti Isa Hoyt`i lugu. Autor on huvitavalt käsitlenud oma teoses Piiblit (Abrahami teema). "Hyperioni" hindeks saab olla ainult ja üksnes suure plussiga viis.
Teksti loeti eesti keeles
Martin Kirsipuu

Kahjuks mitte midagi erilist. "Childhoods end" ja "City and the Stars" on paraku tunduvalt paremad teosed. Kui selle romaani oleks kirjutanud keegi teine, siis oleks vist tegemist väga hea teosega aga Clarke`i kohta jääb ikkagi veidike nõrgaks.
Teksti loeti eesti keeles