Taevas tänatud, et Michel Faberi groteskset kultusromaani lugema asudes piirdusid mu teadmised paljudes huvi tekitanud hiljutisest ekraniseeringust sellega, et tegu "Species`i"-laadse arthouse-ulmekaga, kus peaosa täidab Scarlett Johansson. Tajusin nimelt kohe, et "Under the Skin`i" ligitõmbavuse eest vastutab just loo mõistatuslikkus, kõige latentsus. Seda tõendab tõsiasi, et kui Faber viimaks narritamise lõpetab ning oodatud vastused annab, haihtub teose nõiduslikkus. Autor on teinud riskantse, kuid enesekindla valiku, hoides pikalt saladusloori peategelase Isserley ümber — iseäraliku nime ja veelgi iseäralikuma välimusega naise, kes sünkjatel Šotimaa teedel lihaselisi meessoost hääletajaid peale korjab. Üks arvustus Goodreads`is võtab romaani kenasti kokku: see läheb progressiivselt veidramaks, kuni enam lihtsalt ei kannata. Autor pakub õrritavaid vihjeid Isserley tegeliku päritolu ning tegevuse tagamaade kohta tasa ja targu, reetmata midagi liiga ruttu. Kuna raamatu õhustik on väga kummastav, ei tundu ükski võimalik seletus Isserley operatsioonile liiga arulage ja nii hakkab fantaasia kähku lendama. Meeletu teadmatuses olemine takistab "Under the Skin`i" käest panemast ning kõlav lüüriline proosa kannab samal ajal hoolt, et meeletu teadmatuses olemine ei muudaks ülemäära kärsituks. Faberi olukirjeldused ruraalsest Põhja-Šotimaast on nii sõnaosavad, et lugemise ajal lausa tunneb suus merevee soolast maiku; kuuleb tuule käes kõikuvate latvade sosinaid või mägismaal ekslevate lammaste määgimist. "Under the Skin`i" kasuks töötab, et lugu leiab aset niisuguses maalilises, isoleeritud kohas, mitte mõnes metropolis. Isegi kui Isserley poleks pooltki nii karakteerne, ei tahaks ta sellesse keskkonda kuidagi sobituda. Loomulikult on see sobimatus asjakohane, sest naine on reaalsest kodust õige kaugel ja peabki seega võõrastust äratama, sõltumata asukohast.
Isserley walked along the pebbled shore of the Moray Firth, drinking in the beauty of the great uncovered world. To her right, trillions of litres of water surged between Ablach`s beach and an invisible Norway beyond the horizon. To her left, steep gorse-encrusted hills led up to the farm. Stretching endlessly behind and ahead of her was the peninsula`s edge, whose marshy pasture, used for grazing sheep, ended abruptly at the brink of the tide in a narrow verge of rock, curdled and sculpted by prehistoric fire and ice. It was along this verge that Isserley most loved to walk.
Kurioosne on naise välimuski: ehkki Isserley on märgatavalt rinnakas (usu mind, Faber teeb kõik enda võimuses, et see ei ununeks), pole ta oluliselt suurem Tolkieni kääbikutest ning kannab prille — Scarlett Johanssoni liigasse ta igatahes ei kuulu. Ma ei ole palju lahkarvamusi tekitanud filmi veel näinud, ent söandan oletada, et viga oli valida Isserley ossa moeajakirjade soosik, olgugi et ta on sobivat kasvu, ja isegi mitte püüda talle ebaatraktiivseid jooni anda. Vahest peaks sellist mõju avaldama ta soeng? Mulle küll meeldib. Filmi puhul on muidugi enim tolmu üles keerutanud see, et muidu konservatiivne näitlejatar on paaris stseenis paljas. Faberi Isserley ei ole otseselt seksapiilne ja peaks tekitama pigem närvilisust kui erutust, ehkki üksildased mehed, kes tema autosse istuvad, kipuvad teda koheselt nägema ärakasutatava objektina. Siinkohal tahaksin välja tuua ühe puuduse: Isserley autosse sattuvad hulkujad on enamjaolt häirivalt nürimeelsed ja igava iseloomuga; mitte palju enamat kui suure sugutungiga töllmokad. On muidugi põnev, et raamat kirjeldab siin-seal nendegi mõttekäike, näitamaks, kuidas tõlgendab Isserley`t mõni temaga kokku puutuv mees, kuid need mõttekäigud kalduvad liiga tihti labasusele. Seda mõjuvam on samas Isserley saatuslik kohtumine teistsuguse hääletajaga, kes ähvardab tema töörütmi sassi lüüa. "Under the Skin" on kirjutatud elegantses keeles, selle järk-järgult süvenev ebanormaalsus kütkestav ja Isserley tegelane traagiline ning hurmav.
