Autor oli selle romaani kirjutamist alustades 15. ja lõpetades 17. aastane. Romaan on osutunud äärmiselt populaarseks ja kuuldavasti on kavas selle põhjal ka film teha. Tolkieni-laadses fantaasiamaailmas toimuva sündmustiku keskmes on talupoiss Eragon, kes metsas jahti pidades lohemuna leiab. Edasi käivitub sündmustik... umbes nagu Tolkieni " Sõrmuste Isanda" või Jordani " Ajaratta" oma. Lisaks on tekstis tugevad McCaffrey mõjud, juttu on nimelt loheratsanikest, kes oma tiivuliste ratsudega telepaatilisel teel suhtlevad. Juulikuu
" Algernonis" annab Jyrka mõista, et Paolini teosed ei sobi täiskasvanud lugejatele. Võib-olla on see mingil määral tõsi, see, kui hästi viieteistaastane Eragon ohtlikus sündmustekeerises toime tuleb, pole kuigi tõsiseltvõetav. Autori vanust arvestades kirjutas ta teose oma eakaaslastele, liigitaksin romaani pigem noorte- kui lastekirjandiuseks. Ülepea on romaanis palju deus ex machinaid, ent need võib autori noorust arvestades vabalt andeks anda.

Teksti loeti eesti keeles

Raul

13.07.2005, kell 16:35

Kristjan Ruumet

12.08.2005, kell 05:20

Lugu sisaldas liialt totruseid ja veidi ebaõigeid tegevuskäike, mida ilma muigamata oli raske lugeda. Siin ei ole tegu eelarvamusega autori vanuse suhtes; antud teos kõlbaks esimeseks vasikaks mistahes tuntud fantasy autorile. Lugu ise on kõitev ja on hämmastav, et seda on saavutatud nii noore kirjaniku sulest.

Tugev kolm või 4-, pluss veel huvi lugeda tema raamatust ka järge, juhul kui see peaks ilmuma eesti keeles.

Teksti loeti eesti keeles

Lily Tamm

26.09.2005, kell 00:52

Lugedes üritasin leida jooni, mis iseloomustaks autori noorust või siis pigem seda, milline ta olla võiks. Üldiselt oma lähemale tutvusringkonnale sarnaseid jooni ei täheldanud. Mõned siiski olid. Huvitav oli siiski lugeda ja mõelda, kuidas ta maailma vaatab ja mida kirjeldab.

Tegevustiku üle ma ka ei nurise. Muidugi oli tuntavaid kergelt kummalisi seoseid, ent maailm suutis siiski päris hästi funktsioneerida. Tajutavad olid teiste kirjanike mõjud või vähemalt nendega sarnased jooned, mida üldiselt esineb kõikides teostes. Minu arvates väga hea algus noorele kirjanikule. Ootan huviga järgmisi.

Teksti loeti eesti keeles

Moonika Lembinen

17.10.2005, kell 23:45

Teksti loeti eesti keeles

mcpat ( naine )

1.12.2005, kell 16:45

Nautisin raamatut kõigele vaatamata. Ootamatud tegelased olid põnevad, nagu libakass. Ootan juba II osa "ELDEST"

Teksti loeti eesti keeles

Johannes Koit

19.01.2006, kell 21:16

Noor Ameerika kirjanik Christopher Paolini on üks viimase aja kuumemaid nimesid, teatavas mõttes. Romaan "Eragon" oli 2005. aasta "New York Timesi" bestsellerite edetabelis auväärsel kümnendal kohal ja 2006. aasta lõpus peaks linastuma raamatu põhjal valminud film. Tegelikult on kõik puhas kõmu, sest teos ise on ülimalt keskpärane, mille sarnaseid on viljeletud juba Tolkieni ajast saati. Ei midagi uut ja huvitavat. Sisu on tavaline, tegelased tüüpilised - lohed, võlurid, veidrad pahalased ja võimas kolepaha, päkapikud ja haldjad, ja lahendused tavalised. Kõige rohkem häiris mind keelekasutus. Ma ei tea, kas see on tõlkija viga või on süüdi autori noorus, kuid tekst on üsna abitu. Mõned kohad olid küll vähe paremad, aga üldmulje on väga nõrk. Tegelikult lugeda kõlbas, autor on küll noor ja kogenematu, kuid lootust on. Kolm

Teksti loeti eesti keeles

Ats Miller

2.08.2006, kell 12:56

Jaa-jah -- selleks, et elus hakkama saada, pead sa olema kõrgest soost, vanemate poolt hüljatud (loomulikult parimate kavatsustega) ja siis peab sul elus ropult vedama... või käituvad kõik su ümber nagu lihtsameelsed lapskurjategijad. Nüüd ma vähemalt tean, miks ma mingi tähtsusetu IT-mees olen :-P
Kuid kartsin hullemat, nii et korra lugeda võib.

Teksti loeti eesti keeles

Bix Pokupoeg

2.08.2006, kell 15:53

Ühinen eelkõneleja arvamusega, et seda romaani võis lugeda, aga oma originaalsusega ta nüüd küll kusagilt otsast välja ei paistnud. Pigem võis hakata lausa raamatu kaupa ideenäppamisi kirja panema. Kahjuks ei tähenda kõikide raamatute parimate ideede kokkukuhjamine veel head tulemust. Pigem on summa ikka meeletult palju liidetavatest väiksem.

Teksti loeti eesti keeles

Katariina Roosipuu

3.08.2006, kell 17:43

Kolm. Reservatsiooniga - nii noor kirjutaja oleks võinud ka palju-palju halvemini. Ma võtsin ikka väga pikalt hoogu, enne kui seda raamatut lugema hakkasin, sest isegi Pratcheti "Vaibarahvas" tundusid mulle mõned lõigud piinlikult naiivsetena. Ja ometi oli tema täiskasvanuna oma puberteediea teksti üle kirjutanud. Eragoni puhul oli selline enesekriitiline toimetajatöö küll väga ilmselt puudu. Aga samas... Arvestades autori vanust... Ikkagi... Ja siis pyydes, see teadmine taustaks, kuidagi objektiivne olla - päris kehv see raamat polnud, oli üksikuid helgeid hetki. Mis oli üllatav.

Teksti loeti eesti keeles

Tiit Bõmberg

15.08.2006, kell 02:14

Huvitav raamat, raske oli käest ära panna enne kui läbi sai. Küllaltki sisu tihe ja kaasahaarav paljude huvitavate tegelastega ,kuid vahepeal jäi just kui tunne et oled seda raamatut või lugu juba kuskilt enne kuulnud.

Teksti loeti inglise keeles

Mai Mesilane

3.01.2007, kell 15:44

Ma kartsin hullemat, kui kuulsin autori vanust kirjutamise ajal. Kaua luurasin, sest hirm sattuda millegi toore ja loogikavigadest kubiseva peale hoidis eemal. Kuna eesti keeles ilmuva fantaasiakirjanduse mahtu arvestades väga valiv olla ei saa (ka võõrkeelsete kättesaamine pole just walk in the park), siis olles natuke maad kuulanud, võtsin asja ette. Üllatavalt ladus oli. Ja kuna ma ei oodanudki teismeliselt poisilt teab mis maailmatasemel kirjakunsti, siis sain ma oma lihtsa naudingu kätte.

Teksti loeti eesti keeles

Lauri Heinsalu

24.07.2007, kell 18:36

Koperdasin siis Paolini lehele ja märkasin imestunult, et polegi oma 5te senti talle andnud ühe hindekese näol. No seda annab parandada.

Ise sai küll mõnda aega tagasi läbi loetud ning kui täitsa aus olla siis lausa kalli raha eest ostetud, mis veel eriti mu pahameelele juurde lisas. Seda suurendab ka see, et pärast Paolinit sai Jordani Ajaratta esimest osa loetud, mille alguse Paolini oma odava onu-vms-vedamise plagiaadiga natukene ära rikkus, kuid minu mälu järgi ta õnneks vaid selle copy-pastega Jordani puhul piirduski. Eks tuttavaid tegelasi vänderdas siin-seal ikka ringi, midagi uut või huvitavat Paolini kohe kindlasti ˛anrile ei lisa ei maailma ega story koha pealt, kuid samas paistab tal mingi jutustamisoskus siiski olevat, nii et vähemalt lugeda kõlbas, kuigi tema must-valge maailm, liigagi välja paistvad viited teistele kirjanikele ning kohatine tühisus hüppasid liigselt silma, et positiivset hinnet anda.

Leian, et Paolini suurimaks veaks pole mitte tema, vaid tema liiga uhked vanemad. Liiga uhked vanemad, kes on kohe valmis oma poja esimest soperdust avaldama. No kirjutas kaua - tubli. No nägi vaeva - tubli. Aga kui ikka kriitikameelt ei ole, peaks ikka ootama selle sündi enne maailma ette võtmist. Paistab aga siiski, et laial maailmal ei ole eriti kõrged nõudmised uute ulmekirjanike suhtes, nii et Paolini võib nüüd oma loorberitel nati puhata (või töötada, sest paistab, et kirjutada talle meeldib, ei olnud tal ju kuuldavasti kavas algul Eragonigi avaldada, rohkem nagu vaid enda jaoks kirjutatud), kui kolmas õudus kah valmis. Kui hästi läheb, siis küllap kunagi, vanemast peast, saab vaid kiita tema uusi, huvitavaid, võib olla isegi ˛anri muutvaid romaane, kuid Eragoni tohutut naiivsust arvestades on ta sellest tulevikust veel väga kaugel.

Teksti loeti eesti keeles