Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Michael Crichton ·

Prey

(romaan aastast 2002)

Hinne
Hindajaid
2
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.2
Arvustused (5)

Kuulun nende miljonite hulka, kelle jaoks iga uus Crichtoni romaan on sündmus. Ehkki Crichtonit ei saa küll suureks sõnameistriks pidada, on tal siiski mitu harukordset annet ja eelkõige meeldib mulle tema meetod. “Prey” on selles mõttes täiesti tüüpiline Crichtoni romaan, et sündmustik meenutab ülikiiretel tuuridel arenevad tehnotrillerit ja lugejale tehakse vahepeal teaduslikke ekskursse käsitletavasee ainevaldkonda.

Ainevaldkond on sedapuhku nanotehnoloogia, õieti selle arendamisega kaasnevad ohud inimtsivilisatsioonile. Ja sedapidi on romaanil ka oma hoiatav sõnum olemas - Crichtoni arvates kirjutatakse inimkonna hauakivile: “Nad ei teadnud, mida nad tegid.

Eliitprogrammeerija Jack Forman saab korporatiivsete intriigide tõttu kinga ühest Silicon Valley firmast. Ta jääb lastega koduseks, kuna ta naine on juhtival kohal nanotehnoloogiaga tegelevas firmas “Xymos”. Naine töö muutub üha pingelisemaks ja Forman hakkab täheldama temaga toimuvaid kummalisi muutusi. Naine otsekui võõranduks perekonnast ja selles romaani sissejuhatavas osas on palju juttu võigastest ameerika perekorralduskommetest. Mõneti meenutab see Crichtoni enda romaani “Disclosure” - mehe ja naise õigused, advokaadid, psühholoogid, nõustajad.

Seejärel tabab Formani last mingi seletamtu viirus ja naine satub autoõnnetusse. Forman aga kutsutakse “Xymose” hitech laborisse Nevadas, sest just tema kirjutas omalajal “Predprey” nimelise programmi, mis loomade käitumist modelleerides oli aluseks kübertehisintellektile. Selgub, et “Xymos” täitis Pentagoni salajast tellimust ja loomulikult midagi väga untsu. Nanoosakestest koosnev parv on muutunud palju iseseisvamaks kui algselt kavandati. Ja tema saagiks on inimesed.

Seda romaani võiks mööndustega nimetada ka horroriks või tehnohorroriks. Põnevust ja üllatusi jagub, ent romaani keskmine osa kippus minu meelest liialt madinaks. Filmis oleks selline action omal kohal, aga lugeda oli seda veidi tüütu. Lausmadistamine kippus domineerima intellektuaalse põnevuse üle ja sellepärast panen hindeks “nelja”, ehkki usku Crichtoni võimetesse “Prey” ei kahandanud. Noh ja nanotehnoloogiast ja selle ohtudest saab kena ülevaate.

Teksti loeti inglise keeles

Nõus peaaegu kõigega mis Golikov romaani kohta ylalpool öelnud on. Madinakohad kippusid romaani teises pooles tõesti liigselt domineerima. Teisest kyljest, see kui hästi Crichton suudab käsitletavat materjali populaarteaduslikult usutavaks teha, mõnusate tehniliste nyansikestega.. on lihtsalt sedavõrd hea et nelja sellele romaanile käsi lihtsalt ei tõuse. Mis puutub nanotehnoloogia "ohtudesse" siis tegemist on siiski põnevus- mitte hoiatusromaaniga.
Teksti loeti inglise keeles

Veider, et nii hinnatud/tunnustatud autor on minult siiani nii madalaid hindeid saanud, isegi arvasin, et ta mulle rohkem meeldib. (Ilmselt on siin süüdi „Sauruste park“,"Andromeda" ja ER.)

See raamat oli natuke parem, kui viimati loetud Crichtoni teosed. Teema huvitav, hästi keris alguse minema... ja siis mandus klassikalisse „punt inimesi eraldatud kohas tundmatu objektiga oma elu eest võitlemas/maailma päästmas“ stampi. Kahju. Isegi kogu see sissevaade nanotehnoloogiasse ei päästnud.

Teksti loeti inglise keeles
x
Agnes Tammik
23.12.1978
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Natuke rohkem oleks oodanud põhjendusi, miks on vajalik armastusest loobuda? Kuidas see takistab tähtedevahelist rändamist?
Teksti loeti eesti keeles

Kui kuulsin sellise asja olemasolust, kui seda ikkagi järjeks Cantose-seeriale pidada võib, siis tahtsin seda kindlasti lugeda. Endymioni langus oli lihtsalt nii hea, et ... Aga no nagu tavaliselt - sellised sarja lõppu poogitud järgedest tavaliselt eriti head nahka ei saa (ja see neljas osa oli ka nii haruldaselt hea, et seda raske ületada). Jutuke oli liiga kokkusurutud ja lahtikirjutamata. Simmonsi fantaasia oli küll oma tavapärases kõrguses.
Teksti loeti eesti keeles

Ladus ja huvitavate nüanssidega - mõnevõrra teisiti oli ette kujutatud virtuaalreaalsust kui näiteks Gibson ja Simmons.

Nii põnevalt oli sisse põimitud Piibi-eelse ajastu religioonikirjeldused, et võta kasvõi kätte ja hakka seda lisaks uurima!

Kindlasti oleks raamatule hästi mõjunud, kui seda Maailma päästmist oleks vähem olnud.

Teksti loeti eesti keeles

Üks esimesi lugusid tehisintelligentsist, mis omal ajal kätte puutus. Seetõttu ka tugev neli. Mõnus ka praegu üle lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Kyuigi Jyrka sõnutsi on sarnase ideega teisedki kirjanikud esinenud, siis pole ma ise neid kohanud. Seega jättis tohutu mulje esmalugemisel ja ka korduval! Võimas! Pole Selle lugemise järgselt oled kohe sunnitud mõtlema, et kui ja oleks ja mis siis...
Teksti loeti eesti keeles

Teab, kas see nüüd nii kole raamat ka oli, kui kohati eespool kirjeldatud. Aga tõepoolest - oleks ta paar korda paksem olnud (st lahtikirjutatud rohkem) oleks asi parem. Nii mõndagi toredat idee-killukest oleks võinud märkmikus edasi hoida ja sellest oleks ehk kunagi midagi pikemat/sisukamat saanud. 100% halb ta ju polnud!
Teksti loeti eesti keeles