Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Anne McCaffrey ·

All the Weyrs of Pern

(romaan aastast 1991)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
0
1
1
2
0
Keskmine hinne
2.75
Arvustused (4)

Suhteliselt üheülbaline samm-sammult antav kirjeldus, kus näidatakse, kuidas Lõunamandrilt leitud töökorras arvuti 3-4-ja aastaga juurutab feodaalühiskonda moodsat (unustatud) tehnoloogiat. Pisuke intriig on ka olemas: mõned ei taha uuendustega kaasas käia ja proovivad moodsat tehnikat saboteerida.Külastatakse lohede abil orbiidile unustatud kosmoselaevu ja nendelt lahtikruvitud mootorite abil kimbutatakse Punast Tähte.
Teksti loeti inglise keeles

Olles lugenud varem kolme Perni raamatut (Dragonflight, Dragonquest ja Dragonsong), valisin huupi ühe hilisematest, et sari enda jaoks nö paika panna - et kas on midagi head tulemas, kuhu see üldse pöörab ja kuidas autor sarja algusest veerand sajandit hiljem kirjutab. Ja hakkasin telliseid sülitama -

Kõigepealt pean vähemalt selle sarja koha pealt võtma tagasi oma trükimusta mitte kannatavad sõnad Varraku solkiva avaldamispoliitika koha pealt. Dragonflight (Lohelend) oli loetav ja Dragonsong (Lohelaul) kah suht talutav, juba klassikalise triloogia teise osa puhul (Dragonquest) ei ole eesti lugeja midagi kaotanud, kui seda niipea ei ilmu ja käesoleva raamatu puhul oleks maailma ulmekirjandus ainult võitnud, kui seda olemas ei oleks.

Teate - see on väga loll raamat. Positiivset niipalju, et ilmselt pole ma midagi kaotanud pool tosinat raamatu vahele jättes - noh, Jaxom on abiellunud ja lapsed saanud ja muidu kõva pealik, Felessanist on F`lessan saanud ja paneb ka, muu seltskond on suht sama ja sama koha peal. Lõunamandril on leitud Landing (ehk siis esmase maandumise koht), sealt kaevatud välja täiesti töökorras tehisintellekt, kelle peamiseks prioriteediks on Niitide hävitamine - ja nii ta seda siis tegema asub, üritades feodaalühiskonda paari aastaga tööstuslikuks pöörata. See, kuidas see toimub... noh, Harrisoni "Surmailm 2" on selle koha pealt pea ja õlgade jagu üle... ei võib lausa varvastele tõusmata pähe lasta... ja nalja saab. Tädi Anne on aga kirjutanud veel surmtõsiselt ka ja see on lihtsalt hale. Ah jaa, paarikümne aastaga on keegi kaastundlik fänn võtnud vaevaks talle seletada midagi kosmoloogiast, nii et mõni asi on ka aktsepteeritavalt loogiliseks läinud - Niidid ei tule enam mitte Punaselt Tähelt, vaid tolle planeedi elliptiline orbiit nö kisub need kaasa kohalikust Oorti pilvest. Niitide nuhtlusest lahtisaamiseks tuleb pisut muuta Punase Tähe orbiiti, selleks sobivad senimaani orbiidil kükitavate suurte tähelaevade (millega inimesed Pernile saabusid) mootorid, mille antiaine tuleb õigel hetkel plahvatama panna. Ja nii ongi seal kõik läbisegi - lohed ja tähelaevad, tehisintellekt ja puust vankrid, keegi üritab kohalikust materjalist skafandreid teha ja keegi saboteerib kogu üritust. Lõpuks kõik õnnestubki, aga abiks tuleb taas võtta ajarännud.Kõigepealt nõustun ma taas tagantjärele mitme isiku poolt väljaöeldud arvamusega, et lohed ja tähelaevad ei sobi kokku (kuigi toodud põhjendusi mitte - "lohe on ikka nagu püha olevus" ei ole minu jaoks argument; ent "kuipalju erinevaid teid on sarnase tulemuse saavutamiseks!", nagu ütles Kõnelev Koer Simaki "Libainimestes"). Õigemini ei sobi kokku feodaalühiskond ja tähelennutehnika - ja tädi Anne ei ole suutnud mitte kuidagi nende vahel laiutavat tühikut kinni lappida. Ma ei usu ühtki sõna, mida ta kirjutab kohalike ja arvuti suhtlemisest, see oli lasteaia tasemel ja mul oli lausa valus, kui seni vaid algeliste riistadega kraapinud ja nühkinud tüübid korraga terminale kokku panema hakkasid ning lennult command mode`is koodi kirjutasid. Ja siis muidugi need ajarännud - no on ikka lihtne maailma muuta, kui sa saad teha suvalisi muutusi suvalisel ajal! Kui ajarännud on ühe-kahe privileeg ja sellel ei ole mingit erilist tausta, on tegu faabula küündimatusega. (!!!) Shit - täna jooksis kõik fucking puntrasse, aga teeme siis eile ühe muutuse... See on vist üks tavakirjanduse eelis - sa ei saa kirjutada, et "tegelikult ma tahtsin tegelased hoopis sinna välja vedada, nii et lepime kokku, et minevik oli hoopis selline: ..." - niisuguste ajunõtruse ilmingute peale saadetaks autor koju järele mõtlema. Ja siis see lõpp - kuidas arvuti end välja lülitab, teadustades vaid surevale Robintonile, et "tema töö on tehtud"... Esiteks pidi masin teadma, et vanamees on suremas, nii et on vaid julm ja kasutu vahetult enne seda end purki panna, teiseks hakkas ta piiblit tsiteerima, mis tähendab selgelt, et autori jaoks (vähemalt seal teoses) Tehisintellekt = Jumal. Edasi pole enam kuhugi minna...

Nii et millega siis kokkuvõttes tegu - õhkõrna SF-taustaga fantaasialugu, milles veel põhjus-tagajärg seos (ehk siis sündmuste loogiline järgnevus) kah perse keeratud. Rämps.

Teksti loeti inglise keeles

Arvutite ja ülimodernse tehnoloogia sissetoomine tekitas võõristust - oled harjunud ootama ikka agraarühiskonna kirjeldusi... Kõige lahjem McCaffrey, mida lugenud olen. Lõppu ei jõudnud ära oodata kuidagi.

Ei tea kas autor ise ka tahtis vana threadi juurde tagasi pöörduda - arvestades seda, kuidas lugu lõppeb

Teksti loeti inglise keeles
x
Agnes Tammik
23.12.1978
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Natuke rohkem oleks oodanud põhjendusi, miks on vajalik armastusest loobuda? Kuidas see takistab tähtedevahelist rändamist?
Teksti loeti eesti keeles

Kui kuulsin sellise asja olemasolust, kui seda ikkagi järjeks Cantose-seeriale pidada võib, siis tahtsin seda kindlasti lugeda. Endymioni langus oli lihtsalt nii hea, et ... Aga no nagu tavaliselt - sellised sarja lõppu poogitud järgedest tavaliselt eriti head nahka ei saa (ja see neljas osa oli ka nii haruldaselt hea, et seda raske ületada). Jutuke oli liiga kokkusurutud ja lahtikirjutamata. Simmonsi fantaasia oli küll oma tavapärases kõrguses.
Teksti loeti eesti keeles

Ladus ja huvitavate nüanssidega - mõnevõrra teisiti oli ette kujutatud virtuaalreaalsust kui näiteks Gibson ja Simmons.

Nii põnevalt oli sisse põimitud Piibi-eelse ajastu religioonikirjeldused, et võta kasvõi kätte ja hakka seda lisaks uurima!

Kindlasti oleks raamatule hästi mõjunud, kui seda Maailma päästmist oleks vähem olnud.

Teksti loeti eesti keeles

Üks esimesi lugusid tehisintelligentsist, mis omal ajal kätte puutus. Seetõttu ka tugev neli. Mõnus ka praegu üle lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Kyuigi Jyrka sõnutsi on sarnase ideega teisedki kirjanikud esinenud, siis pole ma ise neid kohanud. Seega jättis tohutu mulje esmalugemisel ja ka korduval! Võimas! Pole Selle lugemise järgselt oled kohe sunnitud mõtlema, et kui ja oleks ja mis siis...
Teksti loeti eesti keeles

Teab, kas see nüüd nii kole raamat ka oli, kui kohati eespool kirjeldatud. Aga tõepoolest - oleks ta paar korda paksem olnud (st lahtikirjutatud rohkem) oleks asi parem. Nii mõndagi toredat idee-killukest oleks võinud märkmikus edasi hoida ja sellest oleks ehk kunagi midagi pikemat/sisukamat saanud. 100% halb ta ju polnud!
Teksti loeti eesti keeles