Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Sergei Žemaitis ·

ajakirjapublikatsioon: «Iskatel» 1971; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Artaxerxes»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
5
10
1
1
Keskmine hinne
3.222
Arvustused (18)

Kuidagi tuttav ja äraleierdatud tundus see... ja keskpärane. Seetõttu ka keskmine hinne.
Teksti loeti eesti keeles

Nelja saab see jutt eelkõige nostalgia tõttu... tänase päeva teadmiste ja lugemusega üle kolme ei annaks... 1971. aasta kohta on see ikka pisut nõrk, aga omal ajal lugedes meeldis... seega nostalgiline neli.

Palju päästis muidugi ka pisuke ja heatahtlik huumor...

Tuleb veel märkida, et autor kirjutas sellesama jutu põhjal ka romaani – «Purpurpunane planeet» (Bagrjanaja planeta; 1973) nimeks ning tegevus kaugkosmosest Marsile toodud.

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Ei nostalgiat ega midagi. Noor ja lol alles. Lugu oli ise ka selline keskmine, midagi seal erilist ei toimunud, lihtsalt igav oli. OLeks veel mingi eriti SUUR MÕTE seal olnud aga ei, ainult mingi uimerdamine, igal juhul ei kuulu kordamisele tulevate lugude hulka.
Teksti loeti eesti keeles

Jutt on loetav, aga jätab ükskõikseks. Ka peaidee – liik võib eksisteerida igavesti, kui indiviid seda ei tee – ei tundu tänapäeval uudsena (võib-olla ilmumisajal ta seda oli). Olgu siis kolm.
Teksti loeti eesti keeles

No on ikka küll maa moodi see nonde tsivilisatsioon ... ei meeldi mulle see fantaasiavaegus teiste maailmade kujutamisel. Kõigele lisaks.
Teksti loeti eesti keeles

" .. unustati, et igavesti elab tervik, liik, aga mitte üksikisend." Njah, aga miks nad siis liiki taastama ei asunud vaid inimesi ootasid. Ok, sellest saan aru, et läheb nagu kauem. Aga aega ju neil ikka on vabalt käes. Keskpärane lugemine
Teksti loeti eesti keeles

Lahjaks jäi see jutuke. Suurt sisu sellel ei olnud, kui siis vaid see kuidas me reostusega oma maailma rikume, lühidalt öeldes: saeme oksa mille peal istume. Kid need robotid ja hologramm jäid lahjaks. Esimest korda lugedes avaldas suuremat muljet kui hiljuti lugedes. Kuid mis seal ikka öelda ka see jutuke on oma ajastu laps ja kui see ajastu läbisaab siis ei hinnata enam nii kõrgelt kui seda tehti (võib-olla) varem. Oli suhteliselt igav lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Idee oli üsna hea, kuigi kippus tühja teksti sisse ära kaduma. Olen kindel, et materjalist annaks kokku kirjutada päris-päris hea asja. Nii umbes "Hyperioni" mahus... Dan, ae, kussa oled? Aga Serjogale siiski vaid kolm.
Teksti loeti eesti keeles

Mmmm... Nostalgia koha pealt saab see lugu muidugi kõvasti plusse. Oleks oodanud vähe libedamat esitust, kuid hinde ta saab siiski hea.
Teksti loeti eesti keeles

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt ei oska autor lihtsalt kirjutada ja kujutlusvõimega on tal ka sandisti. Ideel endal pole viga, aga ideed teatavasti maksavad viis senti pang. Sellel teemal oleks võinud päris hea jutu kirjutada, aga nagu see elus ikka on - sellal kui keegi kirjutas "Kolme musketäri", kirjutas keegi teine kaebust naabri peale...
Teksti loeti eesti keeles

Vaadake, kui pahasti mõjub, kui inimene loeb igasugust saasta, ühe päevaga arvustab kaks aastakäiku "Algernoni" jne. Nüüd sain kätte ühe keskpärase jutukese... ja käsi ei tõuse panema hinnet alla 5-. Nii väga meeldisid mulle loo idee ja teostus.
Teksti loeti eesti keeles
x
Agnes Tammik
23.12.1978
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Natuke rohkem oleks oodanud põhjendusi, miks on vajalik armastusest loobuda? Kuidas see takistab tähtedevahelist rändamist?
Teksti loeti eesti keeles

Kui kuulsin sellise asja olemasolust, kui seda ikkagi järjeks Cantose-seeriale pidada võib, siis tahtsin seda kindlasti lugeda. Endymioni langus oli lihtsalt nii hea, et ... Aga no nagu tavaliselt - sellised sarja lõppu poogitud järgedest tavaliselt eriti head nahka ei saa (ja see neljas osa oli ka nii haruldaselt hea, et seda raske ületada). Jutuke oli liiga kokkusurutud ja lahtikirjutamata. Simmonsi fantaasia oli küll oma tavapärases kõrguses.
Teksti loeti eesti keeles

Ladus ja huvitavate nüanssidega - mõnevõrra teisiti oli ette kujutatud virtuaalreaalsust kui näiteks Gibson ja Simmons.

Nii põnevalt oli sisse põimitud Piibi-eelse ajastu religioonikirjeldused, et võta kasvõi kätte ja hakka seda lisaks uurima!

Kindlasti oleks raamatule hästi mõjunud, kui seda Maailma päästmist oleks vähem olnud.

Teksti loeti eesti keeles

Üks esimesi lugusid tehisintelligentsist, mis omal ajal kätte puutus. Seetõttu ka tugev neli. Mõnus ka praegu üle lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Kyuigi Jyrka sõnutsi on sarnase ideega teisedki kirjanikud esinenud, siis pole ma ise neid kohanud. Seega jättis tohutu mulje esmalugemisel ja ka korduval! Võimas! Pole Selle lugemise järgselt oled kohe sunnitud mõtlema, et kui ja oleks ja mis siis...
Teksti loeti eesti keeles

Teab, kas see nüüd nii kole raamat ka oli, kui kohati eespool kirjeldatud. Aga tõepoolest - oleks ta paar korda paksem olnud (st lahtikirjutatud rohkem) oleks asi parem. Nii mõndagi toredat idee-killukest oleks võinud märkmikus edasi hoida ja sellest oleks ehk kunagi midagi pikemat/sisukamat saanud. 100% halb ta ju polnud!
Teksti loeti eesti keeles