Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· David Mitchell ·

Cloud Atlas

(romaan aastast 2004)

eesti keeles: «Pilveatlas»
Tallinn «Varrak» 2006 (Moodne aeg)

Hinne
Hindajaid
4
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (8)

Romaan koosneb kuuest eri ajastutel toimuvast ja omavahel kergelt põimunud loost. Meeldisid nad mulle erinevalt ja oleks tegelikult tore, kui saaks neid ka eraldi arvustada. Netcati väitega, et romaan on ulme mis ulme, võib ju nõustuda, ent tuleb arvestada, et lausulme algab alles 209. leheküljelt.

"Adam Ewingi Vaikse ookeani päevaraamatu" tegevus leiab aset Okeaanias 19. sajandi keskpaigas ja sisaldab see vaid mõningaid müstilisi sugemeid. Lugu kujutab endast piirkonnas ringi seikleva ameerika notari fiktiivset päevikut. Asunud Chathami saarel kuunari "Prophetess" pardale, satub ta järjest suurematesse jamadesse. Ta tervis läheb järjest halvemaks, külgekleepinud arst Henry Goose väidab talle, nagu pesitseks ta kehas troopiline mõrtsukvagel, meremeestest jõhkardite seltskonna muudab tema jaoks veelgi ohtlikumaks laevajänesest morioori( Chathami põliselanik, kelle hõimurahvast enamiku hävitasid Briti imperialistide toetatud maoori kolonistid ) abisoov. See liin mulle üldiselt meeldis. Lugu iseloomustavad ajastutruu sõnavalik, 19. sajandi Okeaania värvikas ja jõhker kirjeldus sama ajastu inimese silme läbi.

Teine liin, "Kirjad Zedelghemist", on märksa tüütum. Selle tegevus leiab aset aastal 1931 ja kujutab see endast biseksuaalse superboheemlasest noore inglise helilooja Robert Frobisheri kirju oma endisele poissarmukesele Sixsmithile. Võlanõudjate poolt jälitatud ja perega tülis Frobisher põgeneb Belgiasse ning hakkab seal poolpimeda helilooja Ayrsi muusikakirjutajaks ning ühtlasi ta naise armukeseks. Ühtlasi leiab ta Ayrsi mõisast Adam Ewingi päeviku ja loeb seda. Fantastiline element loos peaaegu puudub. Selliseid tekste võidakse pidada psühholoogilise sügavusega väärtkirjanduseks, ent minu maitse nad küll pole.

Kolmas liin "Poolelud. Luisa Rey esimene juhtum" on kõige tüütum. Keskpärast põnevusfilmi meenutava sü˛eega loo tegevus leiab aset Californias aastal 1975 ja kirjeldab see vapra naisajakirjaniku võitlust ohtlikkku tuumajaama ehitada kavatseva suurkorporatsiooniga. Täiesti ulmevaba lugu. Üks olulisi tegelasi on eelmisest liinist tuttav Sixsmith, kellest nüüdseks on kujunenud auväärt teadlane, samuti mängib olulist rolli Frobisheri sekstett "Pilveatlas" . Ühtlasi romaani pealkirjana esinev fraas sümboliseerib kõrgemaletõusmist hallist ja mõttetust reaalsusest ning ühtlasi võimet sellises olukorras orienteeruda.

Neljas liin "Timothy Cavendishi koletud katsumused" on jällegi valdavalt ulmevaba( tegevuskoht meenutab kaasaegset Inglismaad, ent paavstiks on keegi tundmatu nimega tegelane ja televisioonist näidatakse kuninganna matuseid, niisiis lähitulevik), ent sigahea. Loo minategelaseks on vana inglise kirjastaja Timothy Cavendish. Ta on eluaeg kirjastanud vähepopulaarseid raamatuid, ent siis saab Dermot Hogginsist, kelle memuaarid ta välja andis, ootamatult mõrtsukas, kui too kirjandusliku ürituse ajal ühe kriitiku rõdult alla viskab. Mõrtsuka memuaare tahavad muidugi kõik lugeda ja nii saadab Cavendishi ootamatu edu. Paraku ilmuvad platsi Hogginsi kõrilõikajatest vennad ja nõuavad talt memuaaride eest suuremat summat, kui too maksta jõuab. Cavendish põgeneb tüüpide eest üle Inglismaa, et kogemata kombel maanduda venna juhendatud varjupaigas-vanadekodus. Ega jäägi tal muud üle, kui hakata vanglalaadsest urkast põgenemist planeerima. Muuhulgas toimetab Cavendish ka fiktiivset romaani "Poolelud", mis kujutabki endast eelmist liini. "Koletud katsumused" on ehtne pärl, mõnus inglise huumor(või satiir) .

Viies liin "Sonmi~451 oraakel" on lausulme ja selle tegevus leiab aset kaugtuleviku Koreas. Tekst kujutab endast arhivaari intervjuud surmamõistetud kloon-naise Sonmi~451-ga. Plutokraatlikus tulevikus valmistatakse mitmel otstarbel kloone ehk fabrikaate, Sonmi~451 ülesandeks oli töö ettekandjana kohvikus. Mõned fabrikaadid, sealhulgas Sonmi, on "ülenenud" , s.t. saavutanud tavainimese intelligentsi. Sonmil õnnestub kohvikust pääseda ja ta kistakse poliitilistesse intriigidesse plutokraatide ja nende vahel, kes näivasd nende vaenlastena. Hea lugu. Tulevikumaailma kujutus oli tõeliselt fantaasiarikas, nagu ka sõnakasutus-kaubamärkide nimedest on saanud nimisõnad, auto on ford, arvuti sony jne. Tekitas meeldivaid parallele Lõuna-Korea ulmefilmidega, veelgi enam aga USA linateosega "Saar". Lõpp oli vast veidi ülemäära nukker-küüniline ja Orwelli "1984" meenutav. Muuhulgas vaatab Sonmi kahekümne esimese sajandi alguse ürgvana disneyt(filmi!) "Timothy Cavendishi koletud katsumused".

Ka kuues ja viimane liin "Sloosha koole ja kõik piale seda" on lausulme ja selle tegevus toimub kaugtuleviku Hawaiil. "Sonmi~451 oraaklis" kirjeldatud plutokraatia on kokku varisenud, metslusse tagasi varisenud maailmas on säilinud vaid üks tehnilise tsivilisatsiooni kants, kunstlik saar Vaikses ookeanis, Sonmit kummardatakse Hawaiil jumalana. Võimatus murdes/slängis kirjapandud lugu on kaugtuleviku hawaiilase Zachry jutustus oma elust, metsikute barbarite konade röövrünnakutest ja kontaktidest kõrgema tsivilisatsiooni esindajatega. Ühtlasi näib, et korduvad 19. sajandil maooride kolonisatsiooni alla sattunud Chathami sündmused. "Sloosha koolet ja kõike piale selle" võiks iseloomustada Strugatskite romaani "Raske on olla jumal" ja Milleri "Kantileeni Leibowitzile" kokteilina. Hea lugu.

Kuidas seda vastuolulist ja näiliselt haakumatutest lugudest koosnevat romaani siis iseloomustada? Ilmselt kõlbaks kiri kaanepaberil-"lummav mõtisklus inimloomusest, võimust, rõhumisest, kolonialismist ja tarbimiskultuurist" . Ja ega suurt muud vist öelda polegi.

Teksti loeti eesti keeles

Mulle see raamat ei laulnud. Meelde jäi ainult Sonmi lugu, kuigi see jäi meelde küllaltki meeldivalt. Ent toogi mällu jäämine oli krutskiga - kuskil pool aastat pärast raamatu lugemist olin ma ta õigupoolest juba täielikult unustanud, aga kuna ta võitis mingisuguse Apollo aastaküsitluse toona, siis vaatasin ajakirjandusest pealkirja, see tuli tuttav ette, ja siis ponnistasin ajust välja, et ahjaa.
Ma olen seda ju lugenud.
Seda lugemist meenutades tuligi Sonmi liin meelde ainsa asjana.
Ning raamatu struktuur. Struktuur oli tõsiselt vinge muidugi!

Kokku - ilmselt on see hea raamat. Juba kasvõi struktuuri pärast. Aga ei raputanud minus midagi, mida Endymioni lood juba poleks raputanud (naismessia lugu on mõlemas, eks ole) ega rääkinud mulle ka midagi uut.
Teksti loeti eesti keeles

Ma ühinen Arvi Nikkareviga - mis tähtsust on asjaolul kas väärtkirjandusel on ulmelisi elemente sees või mitte. Tegemist on mind vähemalt viie viimase aasta jooksul sügavaimalt mõjutanud raamatuga, ma lugesin ja olin tardumuselaadses kirgastuses. Enim meeldinud lugu oli "Sloosha koole ja kõik piale seda",mis oma üsnagi nukra tulevikunägemuse ja võika vägivalla ohtra demonstreerimisega meenutas omalaadset "Mad Maxi". Aga kõik lood olid head, mulle millegipärast meeldis väga ka "Kirjad Zedelghemist" ,kus biseksuaalne Robert Frobisher kirjeldab oma poiss-sõbrale elu geniaalse helilooja Vyvyan Ayrsi juures Belgias.

Ma käisin paralleelselt lugemisega ka filmi vaatamas ja see oli küll paras pettumus, alates momendist kus ma sain aru, et tegu polegi madalaeelarvelise indifilmiga.See oli nimelt moment kus ekraani täitis suures plaanis Tom Hanksi lõust. Meinstriim kinole kohaselt oli teravamad momendid ära ilustatud, vägivalda ei demonstreeritud nii selgelt ja imalat suhkrut ja poliitilist korrektsust oli kohati kulbiga juurde valatud. Mõned tegelased olid neegrid, kes raamatus seda ei olnud mitte. Film oli pask, ühesõnaga. Raamat on võimas. Soovitan ja kiidan kõigile.

Teksti loeti eesti keeles

Pilveatlas loetud. Noh mis ma oskan nüüd öelda? Raamat koosneb kuuest eri ajastutel toimuvast loost. Kõik need kuus lugu on omakorda veel pooleks lõigatud ja mööda lehekülgi laiali pillatud. Ühendavaks lüliks on erinevad päevikud-kirjad-filmid mida tulevaste ajastute järeltulijad loevad ning vihjed mitmete tegelaste uuestisündidele.

Ulmet on iseenesest üsna vähe - vaid kahes loos. Üks neist küberpunk-düstoopia ja teine postapokalüptiline jutustus. Küberpunk lugu võibki nimetada kogu raamatu üheks parimaks osaks. Postapo oli ka hea aga raskelt loetav (kõik lood olid kirjutatud silmas pidades toimumiskoha-ajastu keelepruuki ja nii oli kõige kaugema tuleviku lugu ülestähendatud mingis slängist- ja matsikeelest koosnevas segapudrus). Veel meeldis mulle 30nendate helilooja jutustus. Ülejäänud tekstid jäid juba tiba kahvatumateks. Kõige kehvem oli küllap 2012.a Kirjastaja seiklus. See oleks võinud vabalt ka olemata olla, ilma, et teos oleks märkimisväärselt kannatanud.

Kokkuvõtteks jäigi nagu tiba häirima lugude hüplik kvaliteet ning liiga paljude otsade lahti jätmine. Seetõttu ka hindeks tugev neli - või siis nõrgapoolne viis.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt meeldis. Keel oli osaliselt raske, A.E. jutus oli mulle tundmatuid vanapäraseid sõnu väga palju. Samas tegi keele vaheldumine raamatu huvitavaks. Kohati lohises ja mõni liin oleks võinud olemata olla ja üldse oli teos liiga mahukas. Aga soovitan lugeda küll!
Teksti loeti inglise keeles
x
Kaur Virunurm
27.01.1970
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

See on loomulikult ulme-kitš kuubis, ja sellisena tuleb teda ka nii lugeda kui hinnata. Kui keegi paneb mind uskuma, et Hubbard kirjutas selle tõsimeelse ulme pähe, siis muudan hinde "üheks".
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt meeldis. Keel oli osaliselt raske, A.E. jutus oli mulle tundmatuid vanapäraseid sõnu väga palju. Samas tegi keele vaheldumine raamatu huvitavaks. Kohati lohises ja mõni liin oleks võinud olemata olla ja üldse oli teos liiga mahukas. Aga soovitan lugeda küll!
Teksti loeti inglise keeles

Väga meeldis!

Haarav, stiilne, ootamatu. Käsitlus sõjast, mida autor mitte ei kirjelda, vaid põhendab - meeldis. Tolkieni tegelased, kes raamatus on kuidagi lamedad, on elavaks tehtud - meeldib. Palju narrimist tolkieni enda pihta, näiteks looduskirjeldused - meeldib.

Nõrgemad küljed on eespool ära öeldud. "Umbari gambiidi" osa oli üle, Tangori armastusliin oli eriti üle ja tema karakteri muutused usutamatud. Paljud püssid, mis esimeses osas seinal rippusid, jäidki pauguta.

Aga kokku ikka väga haarav lugemine!!!!
Viis.

Teksti loeti inglise keeles

Mitte mõmmigi ei saanud aru. Võib-olla annaks Strugatskite loomingu sügav tundimine ka sellele "romaanile" sisu, aga praegu - nõrkade tegelastega nõrk kommu-utoopia. Kui seal midagi üldse huvi pakkus, siis see, kui raske on tulevikku ennustada. Kõige häirivamalt mõjusid lugemisel seosed wellsi "Inimjumalatega".
Teksti loeti eesti keeles

Lisaks kõigele eespool kirjutatule: Suht lühike romaan lõi nii kergesti usutava maailma ja karakterid, et raamat "keerleb" juba mitmendat päeva peas. Haaras kaasa! Pani stseene vaimusilmas ette kujutama, pani omaette "aga kas...?" ja "miks...?" ja "kas siis..?" küsima, keeras mõtlemise korraks igapäevaste asjade pealt ära. Raputas läbi, nagu öeldakse. Suurepärane!
Teksti loeti eesti keeles

Paneb mõtlema. Ja kiretu stiil meeldib mulle küll - kirjeldab brittide tolleaegset (akadeemilist) õhkkonda ilmselt üsna adekvaatselt.
Teksti loeti eesti keeles

Stiiliselt huvitav raamat; kindlasti mitte "puhas hiina kirjandus", aga meie tavapärasest lääne-välismaa ulmest ikkagi nii erinev, et ainuüksi seetõttu lugemist väärt. Ülalkirjeldatud allegoorilised omadused veel lisaks. Ja, noh, lõpuks on ta veel lihtviisiliselt põnev kah.
Teksti loeti eesti keeles

Lahe lugemine!!! Suurtes kogustes on A.K. veidi tüütav, aga see raamat on igatahes kiitust väärt.
Eriti sümpaatne oli love story liin.
Teksti loeti eesti keeles

Täitsa pandav jutt :) Meelitab algusest peale lugema; OK setting; OK karakterid; käib-kah idee; oma sisu kohta üsna paraja pikkusega. I.H. oskab ladusalt kirjutada, mis on üks .ee domeenis äraütlemata haruldlane oskus.
Miinuseid on muidugi kah, lõpp venib (mina küll ei viitsinud autori püüdlike konstruktsioonidega kaasa minna) ja mis kõik veel.
Absoluutskaalas tuleks hinne kuhugi kolme kanti, aga kohalikes oludes on see viit väärt saavutus :)
Teksti loeti eesti keeles

Ühe ropsuga loetav ajaviitekirjandus. Aga teist korda kätte ei võta, autori teisi lugusid lugema ei ärgita. Kolm pluss.
Teksti loeti eesti keeles

Antoloogiana on see raamat tegelikult OK - saab kirjanikest mingi aimduse ja teab, et siin trükitud autoritest tasub edaspidi hoiduda. Nii et ulme-uurijale kasulik raamat. Aga juttude enda tase on nii masendav, et tava-lugeja kätte ei tohiks see kapsas küll sattuda. Lohisevad, pastakast väljaimetud syzheega, koolipoisilikult püüdliku huumoriga, kohustusliku "intro-arendus-kliimaks-kontrapunkt" struktuuriga, higipull-otsa-ees kirjutatud lood.

Üksikuid lugusid küll hinnata ei viitsi. Mõni saaks vist kolme kätte...

Teksti loeti inglise keeles

Road story apokalüptilises maailmas. Mõttetu zhanr, mõttetu teos. Saab 3, kuna on ju veel palju-palju hullemaid, AGA... Siinsete kommide järgi :) otsustades peaks ehk kunagi uuesti kätte võtma, ehk seal siiski oli midagi?
Teksti loeti eesti keeles

Muidu väga hea raamat, aga päris lemmikute hulka ei kuulu. Lugemise teeb nauditavaks Simaki ladus sulg. Idee tundus omal ajal muidugi revolutsiooniline, nüüd enam mitte nii väga. Viiepalliskaalas - tavaline neli.
Teksti loeti eesti keeles

Viis punkti? Kümme annaks, kui saaks.

Parimaid raamatuid, mida ma üldse lugenud olen.

Watership Down vaatab maailma küüliku vaatepunktist. Küüliku-ühiskond, küüliku-mõttemaailm, küüliku-karakterid, küüliku-mütoloogia, küüliku-keel.Sisseelamine on perfektne. See HAARAB endasse. Loed ja hakkad mõtlema nagu küülik. Tegevust ja actionit on piisavalt, samas vaheldub see mütoloogia ja malbemate vahepaladega. Allegooria on olemas, aga ei tapa.

Eriti sisendavalt mõjub keel. Veidi aja pärast on kõik arvud üle nelja sinu jaoks hrair, sa hakkad oma bossi ja ämma kutsuma epiteediga embleer ning liidad naise nimele sujuvalt -roo.

Jah, see on kultusraamat. Inglismaal, kus see 1972. a. ilmus, tekitas ta korraliku furoori.On ohtralt webilehti; oli Watership Down MUCK; on vist GURP`si setting. Aga need kõikon arusaadavad vaid neile, kel raamat loetud. Nii et - marss lugema!

(Eesti lugeja saab olema kerges hädas inglisekeelsete botaanikaterminitega. Vaadake tegelaste nimed sõnastikust üle :) "Watership Down" ise on kohanimi; "down" tähendab küngast.)
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin noorest peast - ikka üsna mitu korda - ja meeldis väga. Lugesin vanemana kah ja meeldis ikka. Tegelased ei tundu "ebaloomulikud ja ülepingutatud", inimesed ongi sellised :)

Omas ajas oli see raamat ilmselt täielik tipp. 21. saj. seisukohast hinnates - absoluutsete lemmikute hulka just ei kuulu, nii et viit ei paneks, neli pluss.
Teksti loeti eesti keeles

Ulme-seep "loe & unusta" kategooriast. Parem kui paljud sellesarnased, õiglane hinne oleks ehk 3+. Aga sarja edasisi osi ma küll kätte võtta ei kavatse.
Teksti loeti eesti keeles