See raamat on kuningas Haddingist, kelle saaga pani esimesena ladina keeles kirja Saxo Grammaticus oma Gesta Danorumis. vt.link

Haddingi lugu on meieni jõudnud üsnagi detailselt. Anderson ütleb, et paljud on pead murdnud, kust lugu pärineb, ons see ajalooga segunend müüt või ainult väljamõeldis? Tegu ka ühe esimese Hamleti algmotiivi esimese jälgitava kajastusega kirjandusloos. Soovitan raamatut neile, kellele Skandinaavia mütoloogia huvi pakub. Hakkabki kogu lugu pihta sellest, kuidas jumalad omavahel kõige esimest sõda pidasid ja Odin nägi, et maailma hävingu vältimiseks tuleb midagi ette võtta. Ta otsustas selleks pisut Ajaga opereerida, millise kulg teatavasti on jumalate jaoks inimestest erinev.
Anderson on võtnud Haddingi saaga ja selle ca 80% ulatuses ümber viksinud - kirjutanud lahti, lisanud pisut psühholoogiat ja inimesi. Tegevus hargneb maailmas, kuhu mahuvad peale inimeste veel jumalad, hiiud, haldjad, härjapõlvlased, üks lohe, surnuteilm jms. Seega ajalooline fantasy nagu? Pigem ebaajalooline - Haddingi algne prototüüp võis seigelda kuskil 6.-7. sajandis. Saaga ja raamatu oma aga müttab ka juba Gardarikes, kus viikingid on nii isandaiks kui palgasõdureiks, ning löövad stepirahvastega lahingut. Sellised asjad aga hakkaisd juhtuma üks paarsada aastat hiljem.

Kokku on "neli", osalt ka seepärast, et tekst arhailises inglise keeles ja raskelt loetav. Andersoni osa piirdub efektse puändiga ja kogu loole pisut jõhkralt mõnusa globaalse alltooni andmisega.

Teksti loeti inglise keeles

Ats Miller

17.07.2001, kell 11:48

Niipalju kui inimesi, niipalju arvamusi. Eestikeelses variandis ei ole keele arhailisusest midagi järgi jäänud, oli hea sujuv lugeda. Teiselt poolt aga jättis teose juures kõige rohkem külmaks just kest - see jumalate sõjast tulenev algus ja üleloomulike elukate kohtumine lõpus. Nagu selle raamatu puhul vist kohustuslik - või tuleneb see asjaolust, et teos juba väga elulähedane? - peab rõhutama, et ajaloo kui sellisega on äärmiselt vabalt ümber käidud. Huvitava aga on, et küsimus üldse tõstatub - mis näitab, et jutus on Elu Hõngu.

Seega kuningas Haddingi saaga, mingid juured Saxo kroonikast. Peategelane võrdlemisi ebatavalise saatusega mees, kelle lugu ühtlases lahedas tempos jutustatakse. Hindan teost just tõeliselt nauditava reaalsusläheduse pärast, mida on ütlemata meeldivalt kasutatud - ei ole karjakaupa ebaloomulikku, ent ei ole ka umbsesse autentsusse uputud. Kuivõrd aga ka mina tollest paigast ja ajast juhuslikult ühtteist tean, pani teinekordki pead kratsima, et midagi on viltu... (kuni järelsõnas seletati, et ise oled loll, ära otsi midagi, mida sinna pole pandudki). Pigem häirisid fantastilised elemendid - kõige rohkem vast too allilmas käimine, mis hiljem erilist tähendust ei omanud ja milleta oleks vabalt läbi saanud... ja loetud ka juba neid "hallil ja süngel väljal" jõlkumisi.

Kogumulje igati hea - suurepärane raamat!

Teksti loeti eesti keeles

Taavi Kalju aka Ghilderich

24.07.2001, kell 16:20

Hea raamat, kuigi tegemist on tavalise kangelassaagaga. Tegelikult jutustab Anderson ümber Haddingi lugu, mille kirjutas üles Saxo Grammaticus oma Gesta Danorumis 13. sajandil. Lugu ise on aga pärit 7.-8. sajandist. Kohati hakkas häirima pidev jumalik vahelesegamine, samuti oli palju mõttetuid kohti (ntx. see sama eelpool toodud allilmas käik). Aga muidu mulje jäi hea, kuigi tekst võinuks natuke lühem olla.

Teksti loeti eesti keeles

Siim Espenberg

30.07.2001, kell 10:23

Meeldis mullegi see raamat. Pean tunnistama, et mida rohkem ma Poul Andersoni raamatuid loen, seda rohkem ta mulle meeldima hakkab.

"Jumalate sõda" põhineb Saxo lugudel, neist osa ilmus teatavasti hiljuti LR-is. Kuna ise olen väga huvitatud Skandinaavia riikide ajaloost ja mütoloogiast, oli see romaan minu jaoks täielik maiuspala. Lisaks oli lugu hästi kirja pandud ning huvitav.

Andersoni Taani päritolu tuleb loo käigus mõistagi väga selgelt esile. Kuigi ta on Saxo taanlaste ülistamist veidi mahendanud, ei suuda ta siiski hoiduda Taani ja selle valitsejate ning elanike kiitmisest ja teistest veidi ülemaks pidamisest. Mulle see aga meeldis. Kurb, et eestlastel ei ole mingit Saxo taolist ajalookroonikat, kes meie esivanemate vägitegusid taevani oleks kiitnud.

Tõesti hea raamat. Põhjamaa sõbrad peaksid selle küll läbi lugema. Meie, kes me tahame iga hinna eest Põhjala perre, peaksime "vennasrahvaste" ajalugu ja kultuuri ju tundma.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

18.09.2001, kell 13:51

Teksti loeti eesti keeles

Maniakkide Tänav

27.09.2001, kell 11:07

Veidi enam elu oleks Anderson voinud lisada. Aga sellele Grammaticusele 5. Siiski ikkagi enam saaga kui romaan.

Teksti loeti eesti keeles

Arvi Nikkarev

19.11.2001, kell 19:14

Algul lugesin raamatut takuselt, jumalad ja nende sõjad ei köitnud mitte üks raas. Kuid uskusin, et nii see ei jää. Ja tõesti, Andersoni romaan pööras peagi pseudoajaloolise seiklusjutu rööbastele. Hea! Siitpeale läks ühe hooga. Isegi see kaks lõpulehekülge ei häirinud nii väga. Tugev neli.

Teksti loeti eesti keeles

Enn Hunt

28.12.2001, kell 12:26

Kristjan Ruumet

16.04.2002, kell 01:04

Märt Saar

13.05.2002, kell 23:03

Parim Andersoni teos, mis maakeeli ilmunud! Kuigi tegu oli praktiliselt Saxo mütoloogia ümberjutustusega, mida vürtsitatud autori fantastiliste elementidega, oli teos siiski ladus ja huvitav -- pakkus positiivse elamuse. Ja kuna Hadding jättis tükk maad sügavama mulje kui albiinokangelane Elric, kukub nõrk Viis -- ja see on iseenesest äärmiselt tore.

Teksti loeti eesti keeles

Toomas Aas

13.05.2003, kell 00:46

Alguses kirjeldatud jumalate sõda terve hulga inimesest kõrgemate rasside ja erinevate jumalate-pooljumalate virrvarriga kippus mul pinda päris jalge alt viima. Õnneks läks edaspidi siiski kergemaks. Aga ometi.

Hoolimata Andersoni katsetest teha romaanist paari viimase leheküljega "midagi enamat kui üks tavaline kangelassaaga" ei suutnud mina teda kuidagi millegi muu kui sellisena võtta. Kuna ma erinevalt paljudest eelarvustajatest ei ole ka eriline skandinavistika fänn, kipuvad sellelaadsed teosed mind viimasel ajal üpriski külmaks jätma. Usun et 10-15 aastat tagasi oleksin seda romaani küll hiiglama heaks pidanud, praegu aga ei saa seda kuidagi oma lemmikute hulka lugeda.

Teksti loeti eesti keeles