Yhel päikesepaistelisel, inimasustuse äärealadele jääval rohelisel aasal elutsesid jänesed. Ja mitte yks-kaks vaid kohe terve jäneste kogukond. Näksisid häid-paremaid rohuliblesid ja Jäneste Pealikule varastasid osavamad luurajad naabruses paikneva talu aiast teinekord salatilehtigi. Ilmselt elaksid nad seal sedamoodi tänase päevani, kui ei oleks juhtunud järgmine kohutav lugu..
Juhtus aga nii, et yhel õhtupoolikul tulid aasa äärde inimesed, ja torkasid seal maasse saatusliku teatega tahvli - jäneste aas on myydud ehituskrundiks! Jänesed, teadagi, lugeda ei osanud. Kyll aga oli yks neist, nooruke Fiver, kergelt selgeltnägija kalduvustega. Nii nägigi ta tollel õhtul kohutavat nägemust buldooseriga yles kyntud urgudest ja pyssidega inimestest.
Too ettekuulutus oli sedavõrd jube, et vaene värisev Fiver tõttas koos oma hea sõbra Hazeliga otsemaid Jäneste Pealiku juurde ja seletas, et tagumine aeg on kogukond ohutusse paika evakueerida. Pealik kuulas nad ära kuid kuulda ei võtnud. Pidas paniköörideks.
Kuivõrd Fiveri ennustustel oli kalduvus täide minna, siis otsustas agarama olemisega Hazel koguda enda ymber ryhma jäneseid ja nendega Pealiku keelust hoolimata kusagil mujal uus kogukond rajada. Nii algasidki Hazeli ja Co. uskumatud seiklused, mis viisid nad lõpuks Watershipi Kynkale.. Kuid sellest loevad huvilised juba ise.
Eesti keeles on yks teine Richard, Richard Roht juba kaudselt sarnaseid loomalugusid kirjutanud. “Watrship Down” on siiski mõnevõrra mastaapsem ja vähem õpetliku lastejutu maiguga, minnes maailma ylestöötatuse poolest kohati lausa Tolkienilikuks - raamatu lõpus on terve mitmelehekyljeline “jäneste sõnastik”. Muuhulgas on tegevuse vahele lykitud jäneste mytoloogiat ja muistendeid legendaarse jäneste kuninga-rahvakangelase El-ahraira seiklustest. Viimane olla olnud nii kõva tegija, et olla otsapidi isegi inimeste kirjandusse jõudnud - osad meile Tõnu Aava esituses tuntud Jänkuonu lood olla tegelikult moonutatud versioonid jäneserahva El-ahraira legendidest. ;)
Kuskilt otsast võib seda raamatut vist pidada ka yhiskonnakriitiliseks.. Mulle tundus et see plaan oli teoses pikem kolmanda-neljandajärguline. Meeldis see, et ka Kõige Kurjematesse tegelaskujudesse olid osavasti omad sympaatsed jooned sisse põimitud.
Mis loetavusse puutus, siis algus, ausaltöelda pisut venis. Kuid mitte kauaks. Ysna kohe pärast seda kui enam igav ei olnud, muutus asi meeldivalt põnevaks. Ainus mis ehk pisut häiris oli kerge liialdamine tegelaskujude arvuga. Osad neist sattusid autori/lugeja otsese tähelepanu alla vaid iga viie-kuuekymne lehekylje järel ja siis tuli hakata meenutama, et kus ja millistel asjaoludel sellise nimega jänest varem kohatud sai.
Muuhulgas olla see raamat (ja talle järjeks kirjutatud jutukogumik) mingites ringkondades paraja kultuse objektiks. Isegi vastavateemaline web-ring on olemas (vt. link autori paneelilt). Igastahes, kui kellelegi meeldib vahelduseks lugeda armsate ja asjalike karvaste elukate dramaatilistest seiklustest, siis soovitan kindlasti.