Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· George R. R. Martin · Lisa Tuttle ·

Windhaven

(romaan aastast 1981)

eesti keeles: «Windhaven»
Tartu «Fantaasia» 2009 (Sündmuste horisont, nr 6)

Sarjad:
Sisukord:
Tekst leidub kogumikes:
  • Sündmuste horisont
Hinne
Hindajaid
5
5
3
0
0
Keskmine hinne
4.154
Arvustused (13)
Arvi Nikkarev

Sellel merega kaetud planeedil on palju saari ja saarestikke. Kunagi ammu tegi sellele planeedile hädamaandumise üks inimeste kosmoselaev. Kuna saartel metallimaake peaaegu ei esinenud, taandarenes tehnika ja inimesed elasid feodalismis. Tulnukad olid imekergest footonpurjest valmistanud hulga tugevaid metalltiibasid ning tiivulised inimlendajad pidasid saartevahelist ühendust. Lendajaid austati võrdselt valitsejatega. Tiivad läksid perekonnas edasi kolmteist aastat täitnud vanimale lapsele.

Romaani peategelaseks on orb kaluri tütar Maris. Ühel lendajal ei ole lapsi ja ta lapsendab lendamisest unistava tüdruku. Maris õpib suurepäraselt lendama, aga... seejärel saavad ta kasuvanemad endile lihase poja ning Maris peab loobuma tiibadest hetkel, kui ta kasuvend saab 13 aastaseks. Pärast dramaatilisi sündmusi kutsutakse kokku lendajate üldkoosolek, mis võtab vastu otsuse, et tiibade perekonnasisese pärandumise kõrval võib igaüks need ausas võistluses omandada. Võistluse teel enesele tiivad hankinuid nimetatakse põlglikult “ühetiivalisteks”. Sellega olen kolmeosalise Marisest rääkiva romaani esimese osa konspektiivselt esitanud.

Romaan kujutab haaravalt ühe ametkonna (lendajad) arengut demokraatia suunas. Autorid oskavad näidata ka protsessi pahupoolt: solidaarne lendajaskond laguneb, alale tuleb südametuid ja rahaahneid karjeriste. Küllap see on demokraatiale omane. Hindeks 5-.
Teksti loeti vene keeles
Kristjan Ruumet

Raamatu sisul oli küll mõningast häirivat sarnasust Mccaffrey "Perni" sarjaga, kuid siiski oli ta kõvasti paremini kirjutatud. Ühe hooga läbi loetav ja hästi muljet avaldav.
Teksti loeti eesti keeles
Andres Septer

Intriigimeister GRRM at his best. Samas, ilmselt Martin võiks suvalise setupi puhul suht usutavalt võimuvõitlust ja poliitilisi intriige kirjutada. Mõnus poliitiline põnevik ulmesoustis.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Tegevusmaailm on piisavalt huvitav, paraku mattub see ja ka tegevus liigse psühholoogitsemise ning tegelaste, eriti Marise, mõttemaailma kirjeldamise alla. Selles romaanis millegipärast see häiris. Martini loomingut rääkides on "Jää ja tule laulu" lakooniline stiil märksa sümpaatsem. Kolm pluss.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Romaanil on kaks autorit ja see on ka kohe sisust näha. Maailm on huvitav ja intriigid pole mitte pahasti välja mõeldud: kohe näha suure meistri Martini varakult ilmutanud geniaalsust. Aeg-ajalt aga lipsab sisse mingit nilbet tundlemist ja võigast emotsemist, mis toovad elavalt silme ette ebameeldivad, tüütud ja igavad naisautorid Mccaffrey ja LeGuini. Nende lõikude autoriks on kahtlemata Lisa Tuttle, kelle sogamine ei suuda siiski päriselt romaani ära rikkuda. Hindan "neljaga", tegelikult jagunes hinne: GRRM - 5, Tuttle - nõrgapoolne 3, seega koondhinne "neli" on päris paras.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

maailm on lubav. proloog ja epiloog on head. vahepealse osa oleks võinud viiel leheküljel kokku võtta - kõik need intriigid olid nii läbinähtavad, nii pikalt ära nämmutatud, et ikka väga igavaks läks. ongi muidugi raske asju kahekesi kokku kirjutada: tegelased jäävad ripakile või käituvad ebaloogiliselt, et kokkulepitud sündmused ikka toimuda saaks.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Teades Martinit, nagu enamus inimesi, "Jää ja tule laulu" põhjal eelkõige vägagi realistliku väändunud inimsuhete ja poliitiliste intriigide kujutajana, peab nentima et selle tulevase Martini alged on käesolevas romaanis küll märgatavad aga sinnani on ikka veel natuke maad minna. Eriti just esimene osa mõjub iseseisva jutustusena lugedes nagu lastefilm. Üks noor naine muudab sisuliselt ühe kõnega ära kogu maailmas sajandeid püsinud traditsiooni? Ei usu.

Õnneks ei pea esimest osa iseseisva jutustusena lugema vaid seda saab vaadelda romaani kui terviku kontekstis. Ja siis tuleb välja, et asjad ikka tõepoolest ei ole päris maailmas sama lihtsad nagu lastefilmis vaid igal mündil on mitte ainult kaks vaid vaata et lausa n külge. Minu hinnang romaanile tervikuna on seega "hea", nagu ka hinne näitab.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Kuigi "Jää ja tule laul" mulle üldjoontes meeldib, et pea ma Martinit kindlasti oma lemmikkirjanike hulka kuuluvaks autoriks. Proua Tuttle kohta aga ei oska ma musta ega valget öelda, sest varasem kokkupuude temaga on võrdlemisi kesine. Mõlema kirjaniku ühistööna valminud "Windhaven" oli seetõttu üsna meeldivaks üllatuseks. Maailm oli kindlasti huvitav ning ka teose ülesehitus kenasti loogiline. Kohati küll natuke ebausutav, kuid siiski talutav. Intriigid ei jätnud just erilist muljet, sest nende kulgemine oli võrdlemisi etteaimatav, kuid raamatut hoidsid need kenasti koos. Natuke häirivaks kujunes peategelase sisemaailma ülimalt agar kujutamine. Natuke konkreetsem toon oleks kindlasti kasuks tulnud, kuid ilmselt meeldis autoritele natuke naiselikum lähenemine rohkem. Mulle mitte nii väga, sellepärast jääb ka maksimumist väheke puudu. Aga maailm oli huvitav. Neli
Teksti loeti eesti keeles
Madis Maasing

Üldiselt ladusalt kirjutatud jutustus, oli küllalt põnevust ja intriige. Siiski jääb "Jää ja tule laulule" selgelt alla, mistap päris maksimumi anda ei saa.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Ruumet

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Ruumet

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles