Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Veiko Belials ·

Keskpäeva varjud

(antoloogia aastast 2015)

eesti keeles: Tartu «Fantaasia» 2015 (Sündmuste horisont, nr 40)

Sisukord:
  • Stalker
  • Sündmuste horisont
Hinne
Hindajaid
4
2
0
1
0
Keskmine hinne
4.286
Arvustused (7)

Väärtuslik antoloogia, eriti vene keelt mittevaldavate Eesti ulmelugejate jaoks. Nii koostaja-tõlkija kui ka kirjastaja väärivad selle raamatu olemasolu eest kiidusõnu. Samas neil, kellele Strugatskite looming absoluutselt ei meeldi, on parem sellest raamatust eemale hoida-peale vendade loomingu ja nende Keskpäeva-maailma käsitlevate pastiššide siin muid tekste ei ole.
Teksti loeti eesti keeles

Hea, vajalik ja ka tootena väga hästi õnnestunud raamat. Ca. 400 lk. peale on ainult üks nõme tõlkeviga - kuskil on "ordust" saanud "orden"... Veiko on järjekordselt suure töö hästi teinud. Kogumikule tervikuna ei tule kõne allagi panna muud kui kõrgeimat hinnet, kuigi tekstidest ei saanud seda ükski.

Tie-in või fan fiction on ainult näiliselt lihtne žanr. Praktikas kipub aga vahel olema nii, et võetakse jäljendatavast butafooria (tegevuspaik, tegelased, probleemid, mõistatused) ning lajatatakse sellele mingisuguse üldlamestava vahendiga. Näiteks kuulutatakse, et kuskil taustal toimis ajamasin. Või Platoni koopamüüdiga. Ja ongi mured murtud, linnuke kirjas ja võib loometeel reipalt edasi astuda... Selja taga suitsemas "vaimustava lõpetamatuse" varemed. Nii et "Rästikupiima" ja "Kõik on hästi" pean sisu poolest nõrkadeks ja tüütuteks, kuigi hästi kirjutatud tekstideks. Mida kiiremini ununevad, seda parem.

Teine lugu on "Operatsioon "Viirusega"", mis on juurdekirjutamise kõrgtase. Kui võrdlust otsida, siis väga võimalik, et siin on vähemalt niisama palju Strugatskeid kui Christopher Tolkieni teostes tema papakest. Kirjanduslikult tasemelt ja stiili poolest võiks jutustus vabalt seista "Asustatud saare" triloogia kõrval ja sulanduda algsesse Keskpäeva tsüklisse, kui autorid oleksid suutnud leida mingi vähegi mõistuspärasema idee, millest "leidlaste" üle teoretiseerimisel lähtuda. Väga ja väga kahjuks aga kukkusid nad siinkohal silmini auku ja paiskasid lugeja ette midagi totaalselt ajuvaba - asi, mida nii loodus- kui humanitaarteadustes (füüsik ja jaapani filoloog!) orienteeruv Strugatskite tandem vältida suutis.

Teksti loeti eesti keeles

Otsustasin oma 2019. aasta lubadustes, et enam ma raamatuid, mis ei kõneta või mille lugemiseks end sundima pean, lõpuni ei loe.
 
"Keskpäeva varjude" lugemisega alustasin 2018. aastal ja suure surmaga sain läbi esimese loo, "Kauge vikerkaar". Mõtlesin, et jätaks pooleli, aga kuna järgmised kaks juttu olid isegi loetavad, siiski jätkasin. Viga.
 
Sest sattusin "Operatsioon "Viiruse"" peale ja anna kannatust - see fanfiction üritab vist kõiki Strugatskite teoseid kokku võtta ning eeldab, et lugeja mäletab detailideni kümneid aastaid tagasi loetut. Ei mäleta! Seega - ei kõnetanud! Ja jäi pooleli, mis on minu puhul vägagi ebaharilik.
 
Nüüd, uue aasta alguses, vaatasin raamatule peale ning ei tundnud kohe kuidagi, et peaksin selle taas kätte võtma. Võimalik, et teen viimase loo autorile, Andrei Lazartšukile liiga, et ilma tema lugu "Kõik on hästi" lugemata raamatule sellise hinde panen, aga no kui tunned, et seal ei ole midagi, mille seltsis aega viita tahaks, siis no ei, ei pea ennast piinama.
 
Hinne on täiesti ebaõiglane ja subjekiivne - objektiivne oleks ilmselt "kolm" - aga nii ma tunnen ja nii ta jääb.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles