Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Raising Steam

(romaan aastast 2013)

Hinne
Hindajaid
0
1
2
1
0
Keskmine hinne
3.0
Arvustused (4)
Bix Pokupoeg

Oh miks küll miks, kapten...

Progressi pärlitega, mille hulka tuleb lugeda klaksid, laitmatu postiteenus ja rassiline võrdõiguslikkus õnnistatud kettamaailma trügib enne oma õiget aega veel üks moodsa ajastu laps - raudtee. Rahvas on vaimustuses, härra Kuningas loob raudteekompanii, 1200 kilomeetrit rööpaid pannakse maha selleks, et Alumine Kuningas tagasi trooni alla toppida ja kõik annetavad lahkelt orbudele ning leskedele, keda on terve raamatu peale siiski vähevõitu, kuna ükski hea tegelane raamatus ei suuda korralikult oma otsa leida. Isegi Isand Vetinari abiga mitte. Samas tagurlikke hambuni relvis päkapikke langeb nagu loogu.

Vaimukus on kadunud! Stiil on kadunud! Lühikeste ja teravate ütlemiste asemel on pikkadest lausetest ja lõikudest monotoonne jutustamine, mis kulgeb läbi sündmuste üsna sama sirgjooneliselt nagu Uberwaldi raudtee. Ja on nähtavasti sama kiirustades kokku visatud.Kaks sellepärast, et Pratcheti austajana lugesin raamatu siiski läbi. Aga tema IEN Dibbleri mõttemalliga suguvõsal võiks veidi häbi olla küll.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Vist kõige viletsam pratchett, mida olen lugenud. Tulevikus saab sellest sarjast kohustuslik osa meditsiinitudengitele, kes ühe teatava haiguse progressi uurivad. Lisaks eelmise arvustaja poolt kirjeldatud vigadele käis mul närvidele ka üht teatavat sorti korduvalt ühte auku sihitud nali.

Aga kirjanikust on kahju.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Maasing

Alustaks positiivsest. Võrreldes "Tubakaga" jäi sellest teosest ikkagi positiivsem mulje, sest selles näib olevat rohkem pratchettlikkust: naljad joonealustes viidetes ning isegi Surm ja Rincewind vilksatavad korra. Aga jah, nagu eelpool juba on öeldud, siis stiil ja vaimukus pole sugugi sellisel tasemel, mis vanasti. Muidugi, eeldatavasti oleks ingliskeelsena loetult see asi parem, sest ka tõlge ei tundunud seekord eriti hea.

Aga, lisaks eelnevale on kogu raamatu süžee juba võimatult äranämmutatud eelmistes Kettamaailma lugudes: rassiline-sooline võrdõiguslikkus, progress jne. Ning see "puänt" päkapikkude "kuningaga" oli ülimalt etteaimatav ja juba "Koletislikus rügemendis" palju paremini ja suurejoonelisemalt ette mängitud. Rääkimata siis juba eespool räägitust: põnevust ja pinget sisuliselt polnud, sest sisuliselt hetkekski ei tekkinud tunnet, et headel võiks raskeks minna: pahad olid võimatult lollid ja hukkusid hõlpsasti, samas kui nimeliselt nimetatud headest äärmiselt juhul mõned said ehk kriimustusi. Mis on tüüpiline Hollywoodi stiili superkangelasfilmile, millest muud ei ootagi, ent sellises raamatus tekitab tõsist kummastust (jah, ega Pratchett pole Martin ja oma tegelasi eriti veristama ei kipu, aga varem oli headel vähemalt natukenegi raskem...).

Nii et jah, kordused ja tuimus paraku. Aga siiski, mõnevõrra parem kui "Tubakas".
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Üks nõrgematest Pratchetti kettamaailma lugudest. Andsin hindeks neli miinusega.
Üsna kõvasti häiris see ameeriklaste meinstriim moraalilugemine, mis on eriti tugevasti välja arendatud laste- ja koguperefilmides. Nüüd siis ka Pratchetti raamatutes. Poliitkorrektsus, kuigi kogu Kettamaailm lausa kisendab ebakorrektsuse järele. Suhteliselt etteaimatav sündmuste käik. Vaimukuste tase on langenud võrreldes sarja avaraamatutega. Taas häiris mind nimede tõlkimise poliitika. See, et osa nimesid on tõlgitud ja osa ei ole, mis tekitab stiililiselt ebaühtlase teksti.Aga Pratchett on Pratchett. Isegi selline lati alt läbihüppamine on täiesti loetav.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Ruumet

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Ruumet

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles