Zarieli raamat on Hargla jutu järgi üks nn grimoire, okultistliku sisuga teos, mille jõudmist profaanide kätte tuleb igati vältida, sest nood ei mõista esoteerilist teadmist ja rituaale õigesti tarvitada. Hedvig, ajaloolane ja muinsuste uurija, kuuleb lugu Zarieli raamatust kodus Mustamäel magades, kui ebamäärase poolune ajal võtab temaga ühendust tema surnud vanaema, kes siis "annab toru" keskaegsele apteekrile Melchiorile, kelle jutustus ongi Hargla loo põhisisuks. Melchiori poole pöördub lesknaine Martha - selgub, et lisaks Melchiori esimene armastus - ja palub mehel lahendada tema kadunud tütre mõistatus. Linna lähedal kõrtsi pidava Martha juurde tuli öömajale kummaline seltskond mehi, keda võis pidada palveränduriteks. Martha tütar läks neile sauna asemeid kätte juhatama ja rohkem tüdrukut ei nähtud. Küll leiti aga saunast palitäis verd...
Melchior, kes on kunagi lubanud vajadusel Martha eest kas või oma hingeõnnistuse ära anda, peabki seda tegema, sest muidu näib kuritöö lahendamine võimatu olevat.
Lugu jõuab otsapidi tagasi tänapäeva ja on seotud Tallinna Raekojas asuvate ruumidega, kus asub jutu tellinud kõrts. Millegi erilisega autor ei üllata - krimivõtmes süžee, armastus, ajalugu, Melchior - raske oleks ette kujutada, et keegi teine sellise loo kirjutaks. Samas ei saaks öelda, et Hargla, Eesti vanema põlve ulmekirjanik, oleks vormist väljas.