Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Indrek Hargla ·

Jõgeva elavad surnud

(lühiromaan aastast 2011)

eesti keeles: Indrek Hargla «Suudlevad vampiirid» 2011

Tekst leidub kogumikes:
  • Stalker
Hinne
Hindajaid
4
1
0
0
0
Keskmine hinne
4.8
Arvustused (5)
Meelis Sepp

Seda lühiromaani saab lugeda kahel tasandil. Esiteks muidugi tavaline horror zombide katkust. Minul horrori nautimiseks vajalik organ puudub ja sellest küljest oli lugu nagu horror ikka: lapsik, tobe ja ülimalt igav. Teisest küljest aga tõid päris palju tegelasi Kassinurmele kogunenud filmigrupist näole äratundmisnaeratuse, sest prototüüpideks paistab olema kogu Eesti ulmeskene aktiiv. Mõni rohkem, mõni vähem aga kõik need Flashid, Ulmehullud, Paadimehed, Frondod ja Lasanjed - õigemini nende lihast ja luust prototüübid - peaksid olema tuttavad kõigile kes kordki Estconil käinud.

Sisu iseenesest on kultuuriajakirjanik Saskia toimetamised, kes läheb Kassinurmele õudusfilmi võtteid kajastama, satub aga zombide katku keskele. Ladus ja loetav nagu Hargla ikka, paraku mu äärmise horrorivastikuse tõttu teema ei suutnud mind nii köita. Hinne moodustus ühesõnaga kahest osast: zombid said 2 ja eesti ulmeskene kirjanduslikus kuues sai 5, kokku tuli tugev "neli".
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Selline omalaadne lugu, lõbus, sünge ja äratundmisrõõmu pakkuv üheaegselt. Kohaliku ulmefändomi aktivistide jaoks eriti (ei leidnud siit küll enda prototüüpi, vähemalt mitte otsest). Ei tahaks maksimumhindest madalamat panna.
Teksti loeti eesti keeles
Krafinna de Kraax

"Jõgeva elavad surnud" on ennekõike naljakas ja teravmeelne sissevaade kohalikku ulmeskeenesse. Aga seda teavad kõik, kes sellest Indreku jutust on vähemalt kuulnud, kui mitte lugenud. Eraldi äramärkimist väärivad Sashi kaunid jalad ja Lauri hell hing, Mandi vaikne, samas kuradima tabav irooniameel, Ulmeguru entsüklopeediline mälu, Trashi staatus koeralaste filmide skeenel... Jätkan loetelu? Vast pole vaja. Ulmefännid ja nendega seonduvad inimesed nagu peo peal, mõned vägagi äratuntavad, teised natuke vähem.

See selleks. Muidu on tegu üsna klassikalise paranoia-zombindusega, hästi loetav ka sellele, kellele ei ütle ei Saskia ega Flash mitte kui midagi peale selle, kuidas neid kirjeldatud on.

Ainult üks väike märkus. Kuigi loo jutustamise seisukohalt olid intervjuud stsenaristi ja lavastajaga vajalikud, võtsid need jutu tempo kenasti alla. Loole oleks tulnud kasuks veidi napim kirjeldamine. Aga mida mina ka tean :)

Seda enam, et kui luuletaja Krafinna ei saa liiga tuntuks, on Indrek ometi selle nime põlistanud. Veidi teises vormis, aga siiski.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Ruumet

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Ruumet

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles