Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Tamur Kusnets ·

Hundipäikese aeg: Metsiku jahi algus

(romaan aastast 2008)

eesti keeles: Tallinn «Pegasus» 2008

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
7
2
3
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (12)

Üllatusega tuleb tõdeda, et kõvade eelarvamustega lugema asudes (mingi järjekordne eesti sitt, teadagi), ei läinud just kaua aega, kui leheküljed hakkasid ise ennast keerama ja küllalt kopsaka raamatu lõpp tuli kole kähku kätte.

Kuuluvus ulme alla on enam kui vaieldav, pigem on tegu ajaloolise romaaniga. Mõningad ennustamised ja ended ei lase sel raamatul küll kuidagi rohkem fantasy alla kuuluda. Raamatu tegevus toimub umbes IV või V sajandil ja peategelased on erinevate germaanlaste hõimude liikmed. Peategelane Ballimar on kimber, ta võetakse aga kohe sakside poolt vangi ja viiakse kodunt kaugele. Lõpupoole kujutatakse sakside Inglismaale kolimist. Raamat on üsna vägivaldne, pidevalt lüüakse lahingut, käsi, jalgu ja päid raiutakse hoogsalt ja ka muidu on elu ajastutruult üsna verine. Moto on võetud "Vanemast Eddast" ja kergelt saagat meenutav see romaan ongi, eriti paistis silma kummaline keelekasutus, aga ma ei viitsinud uurima hakata, kas autor on spetsiaalselt välja otsinud harvasid vähese kasutusega tundmatuid sõnu, või on ise koguni juurde leiutanud. Raamatusse need kummalised sõnad sobisid.

Raamatu lõpp pole tegelikult mingi lõpp, sest asi jääb täiesti pooleli, ja nagu ikka, kõige huvitama koha peal. Seepärast ootan vähemalt mina küll kannatamatult järge. Ei saa öelda et taolist kirjandust Eestis just ülearu ilmuks.

Teksti loeti eesti keeles

Ulmega on siin jah üsna väike kokkupuude. Üks väljamanatud luupainaja ja ehk ka mõnedele puuslikele vere mokale määrmine. (Pseudo)ajaloo koha pealt ei julge sõna võtta -- ainuke ajaline määratlus, mida tuvastada suutsin, oli see mitmel korral mainitud lahing, milles roomlased kimbrid põhjalikult maha tapsid (see toimus 101 e.m.a., IMHO toimub romaani tegevus siiski mõnevõrra varem kui eelarvustaja seda oletab), kogu muu taustsüsteem jääb minu ajalooteadmistest küll kritiseerimata. Igatahes, jõudu autorile järje kirjutamisel. Selliseid hoogsaid ja mitte filosofeerivaid ajaloolisi seiklusromaane ei valmi Maarjamaal tõesti just ülearu sageli.
Teksti loeti eesti keeles

Kuni umbes 300-nda leheküljeni oli tõesti raske aru saada, et kus siin ulme on... Siis järgnes üks äärmiselt fantastiline episood ja lõpuni oli jälle peaaegu realistlik. Žanriliselt liigitaks romaani fantasysugemetega ajalooliseks seiklusromaaniks.

Aga see kõik polegi tegelikult väga oluline-täielikult nõus eelarvustajatega, romaan on kuradi hästi kirjutatud ja kui oleks žanriteadlikum, võiks pidada kindlaks pretendendiks 2009. aasta parima eesti raamatu "Stalkerile". Ehk võidab selletagi, on ta ju kordi parem tänavu auhinna saanud Kivirähu samuti piiripealsest, ehkki rohkem fantastilisi elemente sisaldanud romaanist. Samuti väärib märkimist, et tegu ju algaja autori debüüttekstiga.

Autor paiskab lugeja kohe sündmuste keerisesse... muistse germaanlase väärtushinnangutega peakangelane Ballimar võib kaasaja lugejale ehk esialgu võõrakski jääda, aga peatselt on see unustatud ja tekst tõmbab täielikult kaasa. Jah, lugu on vägivaldne, verine ja sünge, justnagu Howardi kangelased Martini maailmas. Ja tõesti saagalik-verist neimalugu või õigemini selle algust iseloomustab germaanlastele omane fatalistlik maailmavaade-nagu nornid on kedranud, nii ka saab... Sellised tekstid on mulle alati meeldinud ja jäävad edaspidigi meeldima.

Teksti loeti eesti keeles

Võtsin raamatu kätte suure skepsisega, et järjekordne ajalooteemaline soperdis Eesti kirjaniku sulest. Hakkasin lugema, alguses häiris natuke arhailiste sõnade ülekasutus,kuid sisuliselt see ei seganud. Pisut häiris ka peategelase maniakaalne neimahimu, aga eks see ole ajastutruu. Peagi haaras sündmustik juba täiega endasse, ei tahtnud enam raamatut käest pannagi :). Arhailised sõnakesed said südamelähedaseks lugemise käigus ja ka peategelease neimale hakaksin kaasa elama, kuigi tema poolt vihatud Wulfgar ei ole üldse nii negatiivne kuju tegelikult ja temast on täitsa kahju kuidagi. Ülesehituselt meenutab raamat natuke ühe Rootsi autori (nimi ei ole meeles) teost Orm punane. Samas märksa süngemas ja fatalistlikumas võtmes. Vürtsi lisasid köitele ka autori enda joonistused. Üldiselt parim eestlas ekirjutatud asi, mida see aasta käes olen hoidnud. Ootan huviga järge.
Teksti loeti eesti keeles

Kui sellele raamatule ilmub järg - ja ma loodan, et ilmub - siis mina seda lugema ei hakka (kui ma just vahepeal endas masohhistlikku alget ei avasta). Kahtlemata on selge, et autor valdab teemat hästi, on süvenenud ammuste aegade- elu-olusse põhjalikult ja lugenud temaatilist materjali. Samuti on tema keelekasutus otsekui vilunud kirjaniku, mitte debütandi oma. Ent paraku ei suuda teema - saksi, briti ja viikingi hõimude kauged mured - mind kuidagi kaasa haarata, igavus tahab lihtsalt tappa. Mahuka romaani läbilugemine nõudis omajagu tahtejõudu ja hinne peegeldab lugemisel kogutud emotsioonide summat: igavus, väsimus + imetlus, tunnustus.
Teksti loeti eesti keeles

Muidu oleks hindeks isegi "5" pannud, kuid lugesin läbi ka järgmise osa, mis oli nii vilets, et suutis isegi I osa hinde alla tuua.
Teksti loeti eesti keeles

Tegu on žanriliselt ikkagi klassikalise ajaloolise seiklusromaaniga, mitte ulmega. Kui mitte arvestada ühte seika romaanis (edeling Wulfgar pahareti küüsis), on ju puhtalt realistliku tekstiga tegemist. Lugemist alustades hakkab kõige pealt mõju avaldama kirjaniku kasutatav keel. Sõna- ning keelekasutusest hõngub arhailist ja ka kuidagi hämarat elutunnetust, mis sobib tegevusaja ja -kohaga suurepäraselt. Muidugi võttis sellega harjumine natuke aega. Väga hea, et raamatu lõppu oli lisatud sõnaseletused, millest oli just alguses kõvasti abi. Teisena keelekasutuse kõrval tahaksin esile tõsta kirjaniku teemavalikut. Ei ole mindud eesti kirjanduses sissekäidud ja lausa mudaseks tallatud rajale, kus teemaks eestlastest viikingite vägiteod Läänemerel. Väga värskendav on lugeda eesti kirjaniku teost, kus nähakse maailma ka natuke ruumis ja ajas laiemalt. Kese pole Saaremaa ning sihtmärk "kuradi rootslased ja Sigtuna". Loodan, et kirjanik hoiab head taset ning Ballimar Kimbrungi seiklused saavad huvitava jätku 5. sajandi muutuvas Euroopas. Mina võtan küll saaga teise osa kohe oma järgmiseks lugemisvaraks.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles